Valmis suur uuring sellest, kuidas ja mida eestlased süüa armastavad
Avaldatud: 25 november, 2019
Turu-uuringu firma Nielsen viis koostöös Nestle Balticuga läbi suuremahulise eestlaste toitumise harjumusi kaardistava uuringu, millest selgub, et keskmine eestlane sööb vähemalt kolm korda päevas, kuid enamikul on ka harjumus süüa suupisteid toidukordade vahele, eriti lõuna- ja õhtusöögi vahel. Samas on uus trend tõusuteel – inimesed otsivad tervislikke alternatiive, et oma isusid rahuldada.
Küsitlusest selgus näiteks seda, et 16 protsenti eestlastest ei söö hommikusööki. Nendest kaks kolmandikku ei tee seda sellepärast, et ei tunne selleks vajadust. Ülejäänutel ei ole lihtsalt hommikuti aega. Hommikusöögi valmistamiseks kulutatakse keskmiselt 17 minutit. Nende seast, kes hommikust söövad, teevad 93 protsenti seda kodus. Hommikusöögi menüüsse kuulub peamiselt juust, muna (erineval kujul), leib ja vorst.
Suupisteid tarbitakse päeva jooksul erinevalt – näiteks hommiku- ja lõunasöögi vahele peamiselt kohvi ja puuvilju.
Lõunasööki süüakse rohkem – vaid 10 protsenti tunnistab, et nad ei söö lõunat. Neist omakorda pea pooled kinnitavad, et ei tunne selleks vajadust ja kolmandik ei leia lihtsalt aega selleks, mistõttu kinnitavad nad enda keha päeva jooksul snäkke tarbides. Enamik (68 protsenti) söövad lõunat väljaspool kodu, põhiliselt töö juures. Lõuna peale kulutatakse keskmiselt 6,10 eurot. Peamiselt süüakse suppi, pisut vähem praade (mis sisaldavad liha) ning köögivilju ja salatit. Noorema sihtrühma seas (18-25 aastat) koguvad populaarsust pastaroad. Lõunatoidu valmistamiseks kulub tööpäevadel keskmiselt 32 minutit ja puhkepäevadel 38.
Kõige populaarsem supp on peedisupp (47 protsenti), millele järgnevad kana- (38 protsenti) ja lihasupp (38 protsenti). Salatitest valmistatakse kõige enam juurvilja salatit (57 protsenti), sellele järgneb kartulisalat (29 protsenti). Populaarsust koguvad ka rohelised salatid (27 protsenti).
Lõuna- ja õhtusöögi vahele tarbitakse eelkõige juurvilju, šokolaade ja muid suhkrutooteot. Eestlaste söövad snäkina hilisõhtul kõige rohkem võileibu, liha, puuvilju ja maiustusi. Eraldi tuli uuringust välja ka see, et 15 protsenti inimesi on harjunud õhtuti snäkkimise kõrvale õlut ja 11 protsenti veini jooma.
Õhtusöögi on oma menüüst välja jätnud ainult 3 protsenti vastanutest. Enamik respondente ei tunne vajadust õhtul süüa ja kuuendik vastanutest tunnistas, et jõuavad liiga hilja söömiseks koju. Õhtusööki süüakse kodus – vaid 2 protsenti vastasid, et käivad regulaarselt väljas söömas ja kulutavad selleks keskmiselt 5,60 eurot. Populaarseim söök hilisel ajal on juurviljad ja salatid, sellele järgnevad traditsioonilised Eesti praed ja lihatoidud. Kodus maksab toiduvalmistamine keskmisele eestlasele 16 eurot ja toitu valmistatakse üldjuhul ahjus.
Vaid üks neljandik vastanutest kinnitasid, et ei tarbi erinevaid suupisteid päeva jooksul. Eelkõige on näksimine levinud noorte seas. Snäkid on eriti tavapärased noorte vastajate seas. 73 protsenti vastanutest tunnistasid, et neil on päeva jooksul momente, kui nende käsi haarab mõne snäki järele. Puuviljad on kõige populaarsemad vahepalad – 80 protsenti suupistetest, mida tarbitakse hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi vahel, on puuviljad, millele järgnevad pähklid ja kuivatatud puuviljad, maiustused ning piimatooted (nende osakaal oli 30-40 protsenti).
Uuring viidi läbi 1000 vastaja seas, kelleks olid 18-60 aastased mehed ja naised.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
