Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele plaani vähendada veeteenuse piirkondlikku ebavõrdsust
Avaldatud: 30 aprill, 2026
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. Muudatuste eesmärk on tagada kogu Eestis töökindel, kvaliteetne ja mõistliku hinnaga veeteenus.
Praegu sõltuvad veeteenuse hind ja kvaliteet Eestis sellest, kus inimene elab. Eestis on üle 120 veeteenuse pakkuja, kuid vaid ligi 20 neist on piisavalt suured ja võimekad, et tagada pikaajaliselt kvaliteetne teenus mõistliku hinnaga. Väiksematel ettevõtetel on keeruline teha vajalikke investeeringuid ning selle tulemusena on teenuse kvaliteet ja kriisikindlus piirkonniti ebaühtlane ning hind võib erineda enam kui kahekordselt.
„Igal inimesel peab olema kindlus, et kraanist tuleb puhas vesi mõistliku hinnaga, olgu ta Tallinnas või Põlvas. See on regionaalpoliitika kõige praktilisemas tähenduses. Kui me praegu ei tegutse, muutuvad piirkondlikud erinevused lähiaastatel veelgi suuremaks. Hinnad hakkavad kiiresti tõusma just seal, kus inimeste sissetulekud on väiksemad ja langeda võib ka teenuse kvaliteet. Meie eesmärk on seda ebavõrdsust vähendada ja hoida hinnamuutused kontrolli all,” ütles taristuminister Kuldar Leis.
Veeteenuse hinnaregulatsioon muutub selgemaks ja tekib pikem vaade. Edaspidi planeerivad vee-ettevõtted investeeringuid mitme aasta kaupa ette ning nende täitmist jälgitakse regulaarselt. See aitab vältida olukorda, kus hinnad muutuvad järsult või investeeringud jäävad tegemata.
Uue võimalusena planeeritakse seadusega kehtestada vee-ettevõtja tegevusnäitajate avalik võrdlusanalüüs, mis on levinud praktika paljudes riikides. Kogemused on näidanud, et selline võrdlus omab positiivset mõju vee-ettevõtja tegevuse efektiivsusele ja hinnakujunduse läbipaistvusele, kuna inimesed saavad oma piirkonda võrrelda teistega.
„Kavandatavad seadusemuudatused toovad kaasa läbipaistvamad veeteenuse hinnad ja võimaldavad seeläbi tarbijal paremini mõista hinnakujunduse erinevaid aspekte. Uus regulatsioon annab vee-ettevõtjale suurema motivatsiooni efektiivsemaks ja innovaatilisemaks tegutsemiseks, kuna tõhususest saadav kasu jääb vee-ettevõtjale stiimuliks. Liitunud vee-ettevõtted on paremini rahastatud ja teenuse kvaliteet tarbija jaoks kasvab,” selgitas Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.
Muudatused võimaldavad väiksematel vee-ettevõtjatel liituda suurematega, et jagada kulusid ja planeerida investeeringuid pikema vaatega. Riik toetab liitumist ja taristu uuendamist, et vältida järske hinnatõuse ja hoida veeteenus inimestele taskukohane. Veearve ei tohiks eelnõu järgi ületada 2% leibkonnaliikme netosissetulekust. Selleks luuakse vee-ettevõtetele stiimulid väiksemate piirkondade ülevõtmiseks. Riik toetab liitumiskulusid ja esmaseid investeeringuid.
Eraldi tähelepanu pööratakse ka veeteenuse kriisikindlusele. Praegu sõltub inimese kriisikindlus elukohast ja kohaliku omavalitsuse nõuetest. Muudatustega kehtestatakse kõigile ühisveevärgi teenuse osutajatele ühtsemad kvaliteedi- ja toimepidevuse nõuded ning kohustus koostada riskianalüüs ja kriisiplaan. Kui inimene saab vett ühisveevärgist, peab tal olema kindlus, et teenus toimib ka kriisi ajal.
Investeeringuid tehakse järk-järgult, et vältida järske hinnatõuse. Riik toetab liitumist ja taristu uuendamist ning seab eesmärgiks, et veeteenuse hind jääks ka tulevikus kõikjal Eestis taskukohaseks.
Seaduseelnõu on plaanis esitada valitsusele 2026. aasta sügisel. Muudatused jõustuvad eelduslikult 2027. aastal ning rakenduvad järk-järgult kuni 2035. aastani.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
