Riigikohus: ringkonnakohus peab uppumissurma Pärnu veekeskuses uuesti arutama
Avaldatud: 30 aprill, 2026Riigikohus tühistas täna ringkonnakohtu õigeksmõistva otsuse kriminaalasjas, milles veekeskust ja selle töötajat süüdistatakse ettevaatamatusest külastaja surma põhjustamises.
11. märtsil 2023 uppus Pärnus OÜ Tervise Paradiis veekeskuses mees, kes oli lükatud nelja meetri sügavusse basseini. Süüdistuse järgi ei saanud kannatanu õigeaegset abi, mis oleks võinud tema elu päästa.
Täpsemalt heitis prokuratuur Tervise Paradiisi vaneminstruktorile ette seda, et ta määras puuduvat valveinstruktorit asendama veekeskuses administraatorina töötanud inimese, kel polnud vajalikku väljaõpet ega oskusi.
Maakohus mõistis vaneminstruktori ja tema tööandja õigeks ning samale järeldusele jõudis ka teine kohtuaste. Hukkunu lähedaste ja prokuratuuri kaebusi arutanud Riigikohus tühistas täna ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja tagasi uueks arutamiseks.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul jätavad kohtuasjas kindlaks tehtud faktid üles tõsise kahtluse, et veekeskuse hoolsuskohustus jäi täitmata, kui kõrge riskiga hüppebasseini pandi valvama piisavate oskuste, väljaõppe ja eelkontrollita inimene.
Veekeskusel tuleb tagada tõhus ja viivitamatu abi
Riigikohus selgitas otsuses pikemalt, milline on veekeskuse hoolsuskohustus külastajate turvalisuse tagamisel. Kolleegium märkis esmalt, et üldised nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele on sätestatud valitsuse määrusega. Samas on need asutused väga erinevad oma suuruse, basseinide arvu ja sügavuse, atraktsioonide olemuse ning külastajate hulga poolest.
Ohutusnõuete täpsemal sisustamisel pole aga Riigikohtu hinnangul võimalik lähtuda ainult asutuste sisemistest dokumentidest, sest vastasel juhul saaksid nad ise oma hoolsuskohustuse äärmiselt väikeseks või suisa olematuks muuta. Seetõttu tuleb veekeskuse vastutuse puhul silmas pidada ka aja jooksul välja kujunenud üldist veeohutusalast tava ja praktikat, samuti kõigilt inimestelt oodatavat üldist hoolsuskohustust.
Eelnevat arvestades ei nõustunud Riigikohus kaitsjate seisukohaga, et veekeskusel polnud veest päästmise kohustust, kuna tollal kehtinud valitsuse määrus vetelpäästevõimekust otsesõnu ei nimetanud. Määruse kohaselt pidi veekeskus külastajatele vajaliku abi tagama. See tähendab, et uppujat tuli märgata õigel ajal, päästa ta ükskõik millisest basseinist ja anda esmaabi enne, kui tal tekivad pöördumatud tervisekahjustused.
Tervise Paradiisil oli seega kohustus tagada külastajatele kõigi atraktsioonide kasutamisel tõhus ja viivitamatu abi. Veekeskuse suurust arvestades ei pruukinud olla piisav, kui tööl olnud kolmest valveinstruktorist oli ainult üks võimeline nelja meetri sügavusele sukelduma. Uppuja päästmisel on kiire reageerimine äärmiselt oluline. Seetõttu on ka küsitav, kas veekeskuse hoolsuskohustus on täidetud, kui uppumisohu korral minnakse alles otsima või kutsuma töötajat, kes suudab inimese basseini põhjast välja tuua.
Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.









