Tegemist on olulise sammuga mitmekihilise õhukaitse välja ehitamiseks, millega laiendatakse mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi rahuajal ning täpsustakse erinevate ametkondade vastutust.
Peaminister Kristen Michali sõnul vajavad uued ohud ka uusi reegleid. „Droonid on lühikese ajaga muutnud oluliselt õhust lähtuvaid ohte. Oluline on vaadata tulevikku ning luua õigusruum, mille alusel saame luua mitmekihilise droonikaitse, aga ka võimaldada Eesti ettevõtjal arendada uusi innovatiivseid lahendusi droonitõrjel,” ütles Michal.
„Tulevikus on droonidel oluline roll nii majanduses kui avalike teenuste tagamisel. Meie sooviks on kujundada Eestist Euroopa tõhusaim keskkond nende kasutuselevõtuks. Selleks oleme koostanud ja partneritele tutvumiseks saatnud droonide teekaardi, mis seob omavahel kokku riigi turvalisuse suurendamise, avalike teenuste moderniseerimise ja majanduskasvu,” lausus peaminister.
Valitsuses neljapäeval heakskiidu saanud eelnõu kõrvaldab kõige kriitilisemad puudujäägid seadusandluses ning annab erinevatele ametkondadele piisavad õigused võimaliku drooniõhu varajaseks avastamiseks ja efektiivseks tõrjumiseks.
Luuakse mitmekihiline droonitõrje, kus tsiviildroonidele reageerib esimesena Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kui PPA ei saa ohtu tõrjuda, teeb seda Kaitsevägi. Sõjaliste droonide puhul on roll vastupidine. Samuti on õigus droone tõrjuda ja droonitõrje süsteeme rajada ka riigikaitseobjektide turvaettevõtetel või siseturvakorraldajatel, nii sõjalise otstarbega kui tsiviildroonide puhul.
Valitsuses neljapäeval heakskiidu saanud eelnõu võimaldab jõustudes Kaitseväel senisest paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, politseil tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist.
Samuti tekib ühine seirepilt. Lisaks Kaitseväele ja PPA-le seiravad ja edastavad üksteisele vajalikku teavet õhuruumis lendavate objektide kohta ka Transpordiamet, Lennuliikluseteeninduse AS ja riigikaitseobjektide valdajad.
Luuakse nö droonipolitsei ning PPA saab õiguse, ülesande ja vahendid tõrjuda kogu Eestis ohtlikke mehitamata õhusõidukeid, ka sõjalisi droone. Kui PPA ei suuda ohtu ise või piisavalt kiiresti tõrjuda, saab õiguse reageerida Kaitsevägi, kelle senised õigused olid rahuajal piiratud üksnes sõjaliste ja väljaspoolt Eestit startinud droonide ohule reageerimisega.
Kaitseliit saab õigused reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti saab nii Kaitseväge kui Kaitseliitu tulevikus kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra kaitseks. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavad turvaettevõtjad ja siseturvakorraldajad saavad õiguse valvataval objektil droone tõrjuda vahetu olulise ja kõrgendatud ohu korral.
Droonide, õhupallide ja teiste mehitamata õhusõidukite kasutamine on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Eriti on suurenenud nende kasutus tsiviilvaldkonnas ning Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu näitab, et kasvab ka droonide kasutamine kuritegevuses, luures ja sõjalistes rünnakutes. Selliste väljakutsetega tegelemine eeldab selget ja läbipaistvat rollijaotust, seaduslikku vastutust ja head ametkondlikku koostööd, mida valitsuse poolt Riigikokku saadetud eelnõu oluliselt parandab.
Eelnõu on üksnes esimene samm kõige kriitilisemate puudujääkide kõrvaldamisel. Valdkonna strateegiliseks juhtimiseks on Riigikantselei ette valmistanud droonide teekaardi, mis on saadetud tagasisidestamiseks avaliku ja erasektori asutustele ja partneritele. Valmiv teekaart seob omavahel kokku riigi turvalisuse suurendamise, avalike teenuste moderniseerimise, valdkonna arendamise ning toob fookuse ka spetsialistide järelkasvule.
Eesti ambitsiooniks on kujuneda Euroopa tõhusaimaks keskkonnaks mehitamata süsteemide arendamisel ning kasutuselevõtul. Pärast avaliku ja erasektori asutuste ning partnerite tagasisidest laekunud ettepanekute analüüsimist ja teekaardi täiendamist on dokument kavas esitada valitsusele kinnitamiseks tänavu juunis.
Aktiivne elluviimisfaas algab kohe pärast kinnitamist ning esimesed kokkuvõtted riigi uutest võimekustest ja saavutatud tulemustest esitatakse avalikkusele 2026. aasta lõpus.
Loading ...
