Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Projekti eestvedajad (vasakul) arhitekt Jiri Tintera, asevallavanem Jüri Konrad ning ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja Urmas Möldre. Foto: Valga VV

SA KredEx nõukogu tegi hiljuti otsuse toetada kahe üürimaja ehitust Valka, millest üks on 26 korteriga uus elamu ja teine 11 korteriga renoveeritav elamu.

E.Enno 28 kinnistule kerkib uus 26 korteriga elamu ning selleks eraldati vahendeid suurusjärgus 1,1 miljonit eurot. Teisena rekonstrueeritakse Uus tn 14 asuv hoone, kuhu tekib 11 uut korterit. Sellesse hoonesse panustab KredEx veidi enam kui 774 tuhat eurot. Ka vald peab oma eelarvest lisama samasse suurusjärku jäävad rahanumbrid.

Üürikorterid on mõeldud eelkõige väiksema sissetulekuga elanikele

Tänu KredEx’i abile ei ole üürimajade ehitus ka väiksematele valdadele enam ületamatu pingutus. Käimasolev projekt, mille lõpptähtaeg on 2021. aasta sügis, toob valda juurde 37 uut üürikorterit. Valgas valmistutakse ka juba eelmisest taotlusvoorust saadud toetusega rekonstrueerima Kuperjanovi tn 12 üürimaja. „Eelnõu arutelul volikogus tekkisid küsimused, kas eelkõige väiksema sissetulekuga elanikele mõeldud korterid ei tule ülemäära kallid nii vallale kui ka tulevastele üürnikele või ehk muutuvad ebamugavaks naabruskonnaks olemasolevate majade elanikele? Usun, et projekti ette valmistanud meeskond suutis ettevõtmise vajalikkuse veenvalt ära tõestada ja suudab ka projekti ellu viia,” kinnitas projekti üks eestvedajaid, sotsiaaltöö valdkonda juhtiv asevallavanem Jüri Konrad.

Uus tn 14 asuv hoone jääb väliselt selliseks nagu tänagi. Maja konstruktsioonid on heas seisus,  kuid tänapäevastamist nõuab hoone sisemus. Majja tulevad kööginurgaga väikekorterid, eelprojekti järgi üheksa ühe- ja kaks kahetoalist. Esimene korruse korterid saavad olema ligipääsetavad ka ratastooli kasutajale. Maja väiksust arvestades ei ole kahjuks võimalik kõikidesse tubadesse planeerida invatualetti. Majja on planeeritud ühisruumid: kööginurgaga puhkeruum ja hügieeniruum, kus võimalus pesu pesta ja dušši kasutada. „Teatavas osas hakkab maja toimima kogukonnamajana – see tähendab elanike ühiseid söögikordi ja ajaveetmisi ning vajaduse korral majasisese abi korraldust. Oleme majja kavandanud ka sotsiaaltöötaja tööruumi,” selgitas asevallavanem. Juhul, kui ehituse hind kujuneb soodsaks, saab korrastada ja haljastada ka maja ümbruse ning rajada elanikele istumise või ajaveetmise koht.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei ole omavalitsuse poolne abi elamispinna vajajale ainult üürikorteri pakkumine, selleks võib olla nii info jagamine eraomanike üüripakkumiste kohta, abi üürilepingu sõlmimisel, üüri ettemaksu tasumine juhul, kui üürilevõtja arvel vajalikku summat pole ja loomulikult eluruumi üürikulude tasumine väikese sissetulekuga isikule toimetulekutoetuse osana.

Ernst Enno tänavale kerkib uus hoone

E. Enno tänavale on kavas rajada täiesti uus hoone. Kolmekorruselisse liftiga ning kogu ulatuses ratastooliga ligipääsetavasse majja mahuks 26 eri suuruses (1-,2- ja 3-toalised) korterit. Väiksemad korterid mõeldud eakatele, kolmetoalised korterid planeeritud lastega peredele. „Nagu Uus tn 11 elamu puhul, ei soovi me siingi luua asutusega sarnanevat maja, vaid ingliskeelset terminit kasutades mixed society (segaühiskonda) ehk erineva sotsiaalse taustaga inimeste kogukonda. Teisalt, kui seda kogukonda ikkagi ei teki, siis võimaldab maja plaanilahendus kahel grupil ka teineteisest lahus toimetamist,” nentis Konrad.

Nagu Uues tänavas, nii on ka E. Enno tänaval rajatavas majas võimalik kasutada hügieeniteenuseid. Lisaks on kavas osutada seal sotsiaal- või terviseteenuseid, mille tarbeks on mõeldud ruum, mida nimetatakse füsioteraapiatoaks. Kogukondlikku tegevust võimaldavas majaosas, kus saab olema tegevusruum  koos köögi- ja söögialaga, saab korraldada ühiseid söögikordi, huvitegevust, koosolekuid vms.  E.Enno tänava maja ehitatakse A energiaklassile vastavaks, mis tähendab vanemate majadega võrreldes märksa väiksemat energiakulu ja rahakotisõbralikumaid arveid.

Viimasel kümnendil on Valga valla territooriumil aasta jooksul kasutusloa saanud eluruumide arv väike. Enamik neist on eramud. Vananeva rahvastikuga vallas peab elukeskkonna parandamiseks üha enam panustama kohalik võim, kuna eraisikud ei investeeri eriti agaralt ei ärisse ega ka elamuehitusse. Suurt rõhku paneb vald ka räämas või lausa ahervaremeks muutunud hoonete-ehitiste lammutamisele.

„Aitäh kõigile, kes on selle suure projekti juures kaasa aidanud! Erilised tänusõnad volikogu esinaisele Külliki Siilakule, samuti Urmas Möldrele, Jiri Tinterale, Jüri Kõrele ja OÜ-le Weidenberg, kes hooned projekteeris,” tänas asevallavanem Konrad projekti elluviimisele kaasaaitajaid.

Kommentaarid

Viimased uudised