Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 03. mai 2026:

vist Ukraina omad 5 km Pokrovski kandis edenesid.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Suurem laine teele suundus.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta nii põhjas kui lõunas.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: isegi Tšassiv Jaris on Ukraina omadel seni kand maas.

8. Donetsk: kui info õige siis Ukraina omad 5km edasi said.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin käskis eelarve täitmiseks avada kuuendas piirkonnas kasiinod.

12. Esmakordselt kuue aasta jooksul ostavad venelased vähem toidukaupu.

13. venemaa riiklik kohustuslik sõnumirakendus Max on alustanud VPN-võtmeid sisaldavate sõnumite kustutamist vestlustest.

14. „Nad põgenevad neoliberaalsete hoiakute eest.” volodin väitis, et tuhanded eurooplased tahavad venemaale kolida.

15. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 141 lahingukokkupõrget. Tuntav surve langus ehk siis tugevamat tempot suudeti hoida vaid mõned päevad ja see näitab, et seni pole vene pool suutnud luua paremat süsteemi, kuidas koostada rünnakute gruppe, neid järjestada ja soovitud suundades teele saata. Kuna preemiat makstakse suvalises suunas edenemise eest ja lahingupäeviku täitmisel on vaja edulugusid ettekandmiseks, siis paljus kipub vene pool ründama ka taktikaliselt mittevajalikes suundades.

Keskmisest tihedam ikka Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huliaipole kant.

Nii jätkates rindel suuri muutusi ei too ja ainuke murdehetk võib tulla, kui kuskil lõigus kulub liialt läbi Ukraina koosseis ja vahendid. Aga sealgi eip kipu nägema edenemist mitukümmend kilomeetrit. Nii jätkates sureb enne putin vanadussurma, kui Ukraina vallutatud saab… senise ressrusi kulu juures eip näe ka võimekust sõjaliselt Ukraina vallutada.

Eile viis vaenlane läbi ühe raketirünnaku, kasutades ühte raketti, ja 79 õhurünnakut, heites alla 254 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9870 kamikaze-drooni ja viis läbi 3203 kaudtulelasku, sealhulgas 44 mitmikraketisüsteemidega.

Kõige tagalas tabamisega on Ukrainal seni hästi ja numbrid on ka vastavad. Kuniks vene pool sellele rohtu ei leia, kipub seni arvama, et see hakkab rindele üha enam mõju avaldama ja esmalt peaks kannatama rünnakute kvaliteet ning pisu ka lünklikkus varustamises. Kahjuks ei suudeta veel piisavalt mõjutada vene droonioperaatorite tööd aga tasapisi tõuseb ka tapjadroonide mõjutamine.

Kaua kreml sellist ebaedu kannatab, eip oska öelda aga kipub arvama, et miskit suurema hävitamisvõimsusega välja võtta tahtmine võib kasvada. Eks selline soov kumab ka läbi kaugele kõigega kõige pihta rünnates…

1. Vähemalt kaks inimest hukkus ja kaheksa said vigastada pärast seda, kui vene väed 2. mail Hersonis liinibussidele kaks eraldi droonirünnakut korraldasid.

Laupäeva õhtul algatasid vene väed raketirünnaku tsiviilinfrastruktuurile Sumõ oblastis Krolevetsi kogukonnas. Putõvli kogukonnas toimunud rünnakus teatati kuuest vigastatust ja lisaks sai vigastada üks laps.

Õhutõrjeväed on alates 2. mai õhtust kahjutuks teinud 249 268 droonist, mida vene sissetungijad Ukraina ründamiseks kasutasid.

venemaa algatas 2. mai hilisõhtul Kiievi vastu suurema droonirünnaku. Õhuvägi hakkas hoiatama, et vene droonide parved liiguvad pealinna poole veidi enne kella 22.00 kohaliku aja järgi. Tund hiljem teatasid Kyiv Independenti kohapealsed ajakirjanikud, et linna kohal on õhutõrje aktiivne. Riikliku Eriolukordade Teenistuse teatel kustutasid tuletõrjujad tulekahjud kolmes majas ja kahekorruselises elumajas, kusjuures leegid levisid kahele külgnevale hoonele. Inimohvritest ei teatatud.

Mõkolaivi energiastruktuuri tabasid öösel korduvad rünnakud ja osas paigus pole elektrit.

2. 250 Ukraina drooni ja mõned raketid kaugele suundusid, osa neist möödus isegi Moskvast. Loo kirjutamise ajaks polnud veel teada, mida tabati.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: isegi Tšassiv Jaris on Ukraina omadel seni kand maas.

Ukraina omadel on õnnestunud juba vist üle kahe kuu hoida mehitatuna oma eesmisi possasid Tšassiv Jari serval ja seni siin Kostjantõnivka külje kaitse toimib. Küll on näha, et osa vene paremaid droonioperaatoreid on ka siia suunale appi lükatud.

Kostjantõnivkasse üritab vene pool kolmelt küljelt tõsta linnas mehitatuse arvu. Egas sellest jooksvast seisust on seal keeruline aru saada, vist suuremaid muutusi polnud.

8. Donetsk: tuleb infot, et Ukraina omad on Rodõnskest põhja ja kirde pool saanud edeneda kuni 5 km. Vastu seisab seal Pihkva kandist pärit VDV ja olla nad kandnud kaotusi.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin allkirjastas seaduse, millega loodi riigi kuues hasartmängutsoon, mille eesmärk on katta rekordiline 8,2 triljoni rubla (82 miljardi euro) suurune eelarvepuudujääk hasartmängumaksudega.

Õigusinfoportaalis avaldatud dokumendi kohaselt avatakse kasiinod Altai Vabariigis lisaks olemasolevatele hasartmängutsoonidele Krimmis, Kaliningradi oblastis ning Altai, Krasnodari ja Primorski krais.

Uued kasiinod asuvad Manžeroki suusakuurordis, mis kuulub Sberbankile (mida juhib selle tegevjuht herman gref). Algatuse hasartmängutsooni avamiseks Altais esitas rahandusministeerium eelmise aasta lõpus, viidates kasiinode potentsiaalile panustada piirkonna arengusse ja luua töökohti.

Selle aasta alguses tegi rahandusministeerium ettepaneku hasartmängud laialdaselt legaliseerida, et aidata eelarvet: eelmisel aastal oli föderaalkassas 5,6 triljoni rubla suurune puudujääk (viis korda suurem kui algselt plaanitud), samas kui piirkondades oli puudujääk rekordilised 1,5 triljonit rubla.

Rahandusminister anton siluanov tegi putinile ettepaneku tühistada online-kasiinode keeld, luua kihlveokontoritega sarnane ühtne kihlveokeskus ja kehtestada sellistele organisatsioonidele maks, mis moodustab vähemalt 30% tuludest. Selle tulemusel võiks rahandusministeeriumi andmetel föderaaleelarvesse laekuda 100 miljardit rubla aastas.

Altai Vabariik on üks vaesemaid venemaa piirkondi, kus 13,8% elanikkonnast elab allpool toimetulekupiiri. Altai Vabariigi eelarvetulud olid 38,1 miljardit rubla. Ainult kolm piirkonda kogusid vähem makse: Juudi autonoomne oblast (23,5 miljardit rubla), Neenetsi autonoomne ringkond (28,8 miljardit rubla) ja Kalmõkkia (29,3 miljardit).

12. venemaa suurimad toidukaupade jaemüüjad kogesid 2026. aasta esimeses kvartalis esimest korda kuue aasta jooksul külastajate arvu langust, teatab RBC ettevõtete aruannetele ja Infoline’i hinnangutele viidates.

X5, mis haldab kauplusi Pjaterotška ja Perekrestok, koges külastajate arvu langust 1,7%, samas kui Fix Price’i kaupluste külastatavus langes 5,8%. Lenta, mis haldab 3000 kauplusest koosnevat ketti, säilitas külastajate arvu vaevu (+0,1%) tänu agressiivsetele kampaaniatele, samas kui premium-ketid VkusVill ja Azbuka Vkusa kogesid RBC andmetel kõige märkimisväärsemat klientide langust.

Esimesed ohumärgid jaemüügikettide jaoks algasid eelmisel aastal, kui tarbijad hakkasid kokku hoidma ja jaemüügi käibe kasv aeglustus kolm korda – Rosstati andmetel 7,2%-lt 2,6%-le.

2026. aasta alguses olukord halvenes. Võrreldavate kaupluste külastatavus oli negatiivne kõigis tavapärastes jaemüügiformaatides, ütleb Euleri vanemanalüütik Nikolai Kovalev. Inimeste sissetulekud vähenevad, nad käivad harvemini ostlemas ja pööravad rohkem tähelepanu oma ostukorvi sisule, selgitab ekspert.

13. venemaa võimude poolt sunniviisiliselt rakendatav riiklik sõnumsiderakendus Max on hakanud vestlustest automaatselt kustutama sõnumeid, mis sisaldavad VPN-võtmete linke, ilma kasutaja nõusolekuta. Sellele juhiti kanali Proksjatnik tähelepanu.

Sõnum kustutatakse vestlusest otse teie silme all ja uuesti saatmisel visatakse kasutaja kontolt välja. Lisaks toimub kustutamine nii tühjades vestlustes kui ka kontaktidega saadetud privaatsõnumites, selgub kanali postitatud videost.

VK Holdingu poolt presidendi administratsiooni staabiülema asetäitja sergei kirijenko poja juhtimisel käivitatud Max hakkas aprilli lõpus VPN-idega juurdepääsu blokeerima. Sarnaseid piiranguid on kehtestanud ka teised riigiteenistused osana kremli laiemast kampaaniast blokeerimise vältimise vastu võitlemiseks.

kremlile lähedased allikad ütlesid Reutersile varem, et venemaa võimud võtavad internetipiirangute osas eeskuju Iraanist ja Hiinast. Nende sõnul peab kreml sõnumsiderakenduste blokeerimist ja internetitsensuuri kriitiliselt vajalikuks julgeoleku tugevdamiseks ja rahvusliku ühtsuse tagamiseks, kuna usub, et Lääs püüab ühiskonnas ebakõla külvata.

14. venemaa riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin teatas, et venemaale kolida soovivate Euroopa kodanike arv on alates 2025. aasta oktoobri lõpust suurenenud. Ta kirjutas oma Telegrami kanalil, et kui 2025. aasta oktoobri lõpuks esitati 2275 tähtajalise elamisloa taotlust, siis nüüd on see arv jõudnud umbes 3400-ni.

„Nad põgenevad pealesurutud neoliberaalsete hoiakute eest,” teatas volodin. Ta lisas, et Euroopa riikide seas on suurim kodanike väljavool venemaale Saksamaalt, kus „iga viies Saksamaa elanik (kohalike uuringute kohaselt) on „kohvrimeeleolus”.”

2024. aastal allkirjastas putin määruse, mis lubab lihtsustatud ümberasustamist venemaale välismaalastele, kes on silmitsi seisnud hävitavate neoliberaalsete hoiakute pealesurumisega ja kes toetavad traditsioonilisi vene vaimseid ja moraalseid väärtusi. Aasta hiljem teatas putin, et tuhanded inimesed lääneriikidest, kes põgenevad lastevastase soolise terrorismi eest, soovivad venemaale kolida.

Muide, venemaa siseministeeriumi statistika näitab, et isegi välismaal elavad venelased on üha vastumeelsemad oma kodumaale naasma. Eelmisel aastal näitas kaasmaalaste ümberasustamisprogramm oma 15 aasta halvimaid tulemusi: seda kasutas ära 26 700 inimest – kolmandik sõjaeelsest arvust 2021. aastal. Lisaks oli pool neist inimestest pärit Kasahstanist ja Tadžikistanist.

Alates sõja algusest on venelased ise püstitanud peaaegu saja-aastase poliitilise emigratsiooni rekordi: Re:Russia hinnangul lahkus ainuüksi 2022. aastal riigist 817 000–922 000 inimest.

15. Lühiuudised

Peruu inimkaubanduse kuritegude eriprokuratuur on algatanud uurimise pärast kaebuste saamist, et Peruu kodanikke värvati petlikult venemaa sõtta Ukraina vastu, teatas valitsus 1. mail. Väidetavalt inimkaubanduse ohvriks langenud isikute sugulased teatasid, et nende lähedased said eksitavaid tööpakkumisi turvatöötajatena või muudel ametikohtadel töötamiseks venemaal koos rahalise tasu lubadustega. Kui värvatud venemaale saabusid, sunniti neid väidetavalt osalema lahingutegevuses täiemahulises sõjas Ukraina vastu.

Peking pole oma edusamme hiiglaslike droonide loomisel varjanud, pannes neid satelliitidele vaatamiseks välja. Selgub, et Hiina töötab praegu hiiglaslike droonide kallal. Näiteks on ühe sellise tiivaulatus umbes 53 meetrit. See on võrreldav Ameerika strateegilise vargpommitaja B-2 Spirit mõõtmetega.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised