Sõja ülevaade: 1529. päev – vene naftasadam ikka põleb
Avaldatud: 2 mai, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. mai 2026:
kuna rindejoone muutusi ei tuvastanud, siis pisu pikemalt igast rindelõigust…
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Tuapse ikka põleb ja vene hävitajaid 1700 km kaugusel tabati, aga mitte ainult.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina luure tappis kümneid „Ahmati” võitlejaid tänu agendi infiltreerumisele alaudinovi saatjaskonda.
12. venemaa ühe suurima põllumajandusettevõtte asutanud miljardäri vara konfiskeeritakse.
13. Põhjused, miks Trumpi saadikud Ukrainasse ei lähe.
14. Ukraina ettevõte avalikustas uue keskmaa drooni, mis on loodud venemaa õhutõrjesüsteemide kurnamiseks.
15. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 138 lahingukokkupõrget. Suuri muutusi surve muutuses sektorite kaupa polnud. Nagu viimasel ajal tavaks, siis päris arvestatavat kogust soldateid tabatakse enne rünnakule minemist või tagalas toimetamas. Kuumus jõuab sinna alates kolmäevast ja kuni 23-26 pügalat sooja hakkab päeval rohkem mõjutama termoseiret. Veekogud lähevad üha soojemaks ja soodustavad veekogude läbimist jalaväel ning eks on oodata joogivee muresid, sest lähiajal ei paista ka vihma.
Eile viis vaenlane läbi 89 õhurünnakut, heitis alla 270 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9976 kamikaze-drooni ja sooritas 3379 kaudtulelasku, sealhulgas 42 mitmekordsete raketisüsteemidega. Selliseid rekordnumbreid eilne päev ei pakkunud aga kaudtulestaffi ja muud tagatoetust ikka tugevalt üle keskmise tabati ning 6 mitmikraketisüsteemi tabamine ühel päeval on tugev number.
1. vene väed korraldasid 1. mail Ukrainas massilise päevase droonirünnaku, mille käigus sai Ternopilis, umbes 130 kilomeetri kaugusel Poola piirist asuvas linnas, vigastada vähemalt 12 inimest, teatasid kohalikud võimud. Linnas teatati plahvatustest varahommikul, mis jätkusid, kusjuures linnas registreeriti mitu plahvatust. Ternopili linnapea Serhii Nadali sõnul oli kella 17.00 seisuga kuus vigastatut erakorralise meditsiini osakonnas ja üks piirkondlikus haiglas. Nadal ütles, et linna ründas üle 50 Shahed-tüüpi drooni, registreeriti üle 20 plahvatuse. Linnapea lisas, et tööstuspiirkonnad ja infrastruktuur said kahjustada. Kohalik sõjaväevalitsus selgitas hiljem, et rünnaku ajal tuvastati linna kohal 36 õhusihtmärki, millest Ukraina õhutõrje tulistas alla 27.
Monitooringukanalid teatasid eile kell 14.54, et venemaa väed koondavad droonirünnaku Lääne-Ukrainas Ternopili ja Žõtomõri linnadele ning piirkonnas on teatatud suurest hulgast droonidest ja rünnakutest. Nad hoiatasid edasiste rünnakute eest lähitundidel seoses teadetega venemaa strateegilise lennutegevuse kohta.
Ukraina peastaap teatas, et rünnakus osales 409 drooni kella 8.00 ja 15.30 vahel mitmest suunast venemaalt ja venemaa okupeeritud aladelt. Esialgsetel andmetel tulistas Ukraina õhutõrje alla 388 drooni ja 16 tabas sihtmärke.
Päevane rünnak järgnes öisele massirünnakule, milles hukkus üks ja sai vigastada 52 inimest. venemaa lasi öösel välja Iskander-M ballistilise raketi ja 210 drooni, millest 190 peatati, teatasid Ukraina õhuväed.
2. mai öösel algatasid vene okupatsiooniväed droonirünnaku Mõkolaivi energiainfrastruktuurile. Keegi surma ei saanud.
2. mai öösel ründasid vene okupatsiooniväed Odessa oblastis Izmaili linna sadamainfrastruktuuri. Ametlik uudis: Õhutõrjeväed reageerisid väga tõhusalt – enamik vaenlase mehitamata õhusõidukeid tulistati alla. Kahju praktiliselt ei tekkinud.
2. mai öösel ründasid vene okupandid droonidega Harkivit. Täpsemalt registreeriti vaenlase drooni rünnak Ševtšenkivski rajoonis 12-korruselise hoone vastu. Teatatakse, et üks inimene sai vigastada, kui šahed-tüüpi droon tabas Ševtšenkivski rajoonis kortermaja 12. korrust. Šahed ei plahvatanud, mis hoidis ära palju tõsisemad tagajärjed. Hiljem lisas Terekhov, et ründedroon tabas ka sõidukeid Harkivi Holodnohirski rajoonis. Sündmuskohal puhkes tulekahju. Rünnaku tagajärjel hävis kaks sõidukit ja seitse sai kahjustada.
Riiklik hädaolukordade teenistus lisas hiljem, et vene droonirünnaku tagajärjel mitmekorruselisele hoonele sai vigastada kaks inimest.
Hersonis ründas vaenlane väikebussi, kaks inimest sai surma: haavata sai ühe kommunaalettevõtte töötaja ja tundmatu naine, kelle isikut selgitatakse. „Umbes kell 7.00 kasutasid vene terroristid drooni, et rünnata Dniprovski rajoonis väikebussi,” seisab teates. Lisaks sai vigastada veel seitse väikebussi reisijat: kuus meest ja üks naine. Neist neli on kommunaaltöötajad. Nad kõik on praegu haiglas.
vene armee ründas Krõvõi Rihis taristuobjekti, linnas oli kuulda plahvatusi.
2. Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et 25. aprillil tabasid Tšeljabinski oblastis Šagoli lennuväljal Ukraina mehitamata õhusõidukid mitut venemaa hävitajat – Su-57 ja Su-34. „Kahjude ulatust selgitatakse. Sihtmärgid asusid Ukraina riigipiirist umbes 1700 km kaugusel,” märgiti avalduses.
Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi (hüüdnimi „Madjar”) selgitas, et Ukraina droonid tabasid nelja Su lennukit. Need olid kaks Su-57 hävitajat, üks Su-34 ja teine Su lennuk, mille mudelit ei täpsustatud. Brovdi avaldas ka satelliidipildid, mis näitasid rünnaku tagajärgi. Ukraina Telegrami kanal Exilenova+ jagas sarnaseid pilte kahjustatud lennukitest.
Olukorda kommenteerides märkis sõjaanalüütik Jan Matvejev rünnaku ulatust ja täpsust. „Satelliidipilt kinnitab rünnakut osaliselt. Muide, see asub Ukrainast 1700 kilomeetri kaugusel. Ja küsimus pole isegi droonide lennuulatuses, vaid täpsuses,” kirjutas ta oma Telegrami kanalil.
Su-57 on venemaa uusim viienda põlvkonna mitmeotstarbeline hävitaja, mis tegi oma esmalennu 2010. aastal. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt oli venemaa õhuväel 2025. aasta alguse seisuga teenistuses umbes 30 sellist lennukit. See pole esimene kord, kui Su-57 on alla tulistatud: 2024. aasta juunis teatas Ukraina luure peadirektoraat rünnakust Ahtubinski lennuväljale, mis kahjustas vähemalt ühte sellist lennukit. Sel ajal kinnitasid kahjustusi ka mõned Z-propagandistid.
Ukraina mehitamata süsteemide üksused ründasid Nebo-M radarit Ukolovos Belgorodi oblastis, Buk-M3 raketti okupeeritud Donetski oblastis, laskemoonaladusid, enam kui 30 sõidukiga peidupaika Bahmutis ning venemaa mehitamata õhusõidukite ja vägede paigutuspunkte okupeeritud territooriumil.
Tuapse ikka põleb tugevalt.
Õised plahvatused Krimmis jätkusid.
3. Sumõ: rindejoone muutusi ei tuvastanud. Seni tundub olevat vene poole põhipingutus piirikülade üle kontrolli saamine.
4. Harkiv: vene pool jätkab pingutusi põhiliselt juba vallutatud alade külgmistel servadel laiendamaks piiri äärset kontrollitavat ala ning üritavad laiendada oma sillapead Vovtšanski linna juures. Eile kummagi suuna tegevus edu ei toonud.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
vene pool jätkab pingutusi saamaks kontrolli kogu Kupjanski üle koos sooviga suruda Ukraina omad seal kandis Oskili jõe taha. Ukraina omade jõe taha surumine vähendaks nende maapealseid vasturünnakuid. Kahjuks pole seni Ukraina omad suutnud likvideerida pikalt piki jõge laiuvat vene sillapead Kupianskist põhja pool ja sealne ala on hetkel parim lõik, kust vene pool saab linna varjatult siseneda.
Sektori keskmisest osast pole enam pikal-pikalt kirjutanud. Surve on seal madalam ja mõned liikumised viimastel kuudel on üldjuhul edasi-tagasi nihkumise tõttu jäänud kajastamata. Osa põhjust võib keksmises sektoris olla ka selles, et siin keskendus vene pool varasemalt põhiliselt soomusele ja koguti kokku palju rasketehnikat aga isikkoosseisu nii palju neis pole, et hoida pidevat konveierit ning kipub arvama, et pigem toetatakse isikkoosseisuga nii põhja- kui lõunapoolset lõiku hoidmaks konveieri tempot.
Lõmani kant: vene poolel on viimasel paaril nädalal õnnestunud metsasemal alal edeneda ja selle sisse jäi ka Jampili asula ning sealsed külad. Kuna liikumisvahendite üle toomine Zerebetsi jõest ei tohiks kõikse lihtsam olla, siis see ei ole veel toonud kaasa veelgi sügavamale saamist, sest vahemaa vene eesmise possa ja jõe vahel kasvab vaid jalgsi läbimiseks päris pikaks.
6. Siversk: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Keskmisest tihedamalt Slovjanski poole surumist vene pool jätkab aga kuniks Ukraina suudab kontrollida kõrgendike, on vene poolel pisu keerulisem hoida uusi eesmisi possasid. Küll raskendab mets droonide tööd ja seda seal jagub.
7. Bahmut: rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kui linna suunas idast ja edelast on toonud varasemalt mitmed uued vene possad ja raskendavad Ukraina kaitset hoidmaks linna keskust kolmest suunast surve all (kagu-lõuna suunalt ka vene poole surumine jätkus), siis pole vene pool suutnud siiski tuua neis lõikudes lähemale ei droonioperaatoreid ja kaudtuleüksusi ning Ukrainal õnnestub linna lõuna osas oma eesmisi possasid hoida.
8. Donetsk: rindejoones muutusi ei tuvastanud. Survet jagub palju aga enamuses avatud alad teevad infiltreerumise keskmisest keerulisemaks ning raskendab uute eesmiste possade hoidmist. Egas labidaga piisavat drooni või kaudtulevastast kaitset tekita. Jah, üritatakse kasutada ka Ukraina omade varasemaid kaitserajatisi ning kui need on korralikult tehtud, siis pakuvad paremat kaitset.
9. Lõunarinne: rindejoones muutusteta. vene poole konveier töötab ida lõigus küll tihedalt aga seni pole tagasi saadud kontrolli enamuse varasemalt kaotatud alade üle ning suurem osa sellest on hall ala. Siingi valmistab vene poolele raskusi suured avatud alad ning Ukraina võimekus avastada kaugelt ning kogu teekonnal mõjutada. Kesmises lõigus mõnel päeval on paar tugevamat kompimist aga üldiselt kahtlaselt rahulik. Kuidagi on sektori läänelõigus suutnud Ukraina pool piirata tuntavalt vene poole aktiivsust sealse sillapea laiendamiseks Dnepri jõe ääres. Seni pole vene pool aidanud ka eriti tihe kaudtule ja lennunduse töö ja egas droonipilvgi seal väike ole.
10. Herson: rindejoones muutusteta, jätkus kevadine paadiralli.
11. Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus viis läbi ulatusliku erioperatsiooni vene erivägede üksuse „Ahmat” vastu, mille tulemusel kannatas venemaa üksus suurimaid kaotusi alates täiemahulise sissetungi algusest. Luurepeavalitsuse andmetel värbas Ukraina luure 2025. aasta alguses Ahmati sõjaväelase, kes seejärel paigutas peakorterisse drooni abil kohale toimetatud pealtkuulamisseadme. Kolme kuu jooksul – veebruarist aprillini 2026 – nurjasid Ukraina väed saadud luureandmeid kasutades järjekindlalt vaenlase rünnakuid. Luureandmete kohaselt kaotas Akhmat 41 meest, sai haavata 87 ja üle saja inimese jäi kadunuks. Samuti hävitas või kahjustas agent üle 160 soomusmasina ja sõiduki, üle 25 drooni, sidevahendeid, elektroonilise sõjapidamise süsteeme ning relva- ja kütusehoidlaid.
Pealkuulamisseade paigutati Ahmati juhtimisruumi. Üksuse ülem, venemaa kaitseministeeriumi sõjalis-poliitilise peavalitsuse asejuht apti alaudinov sattus samuti GURi tähelepanu alla. Luure avaldatud salvestistes tunnistab ta muuhulgas, et „enamik meie suurtükiväe- ja tankimeeskondi ei oska isegi korralikult tulistada”. „Nad pole põhimõtteliselt neli aastat võidelnud,” kurdab Alaudinov. Ta teeb ka karme märkusi vene langevarjurite kohta, nimetades neid „suurimateks jobudeks siin maailmas, sest nad ei võitle kusagil”. Samal ajal kiitleb sõjaväejuht, et ainus üksus, mida vaenlane pole nelja sõja-aasta jooksul suutnud purustada, on Ahmati eriväed, ning juhib tähelepanu sellele, et ta on lõpetanud kolm akadeemiat ja tal on politoloogia doktorikraad. „Las keegi teine uhkustab niimoodi. Mina võin uhkustada,” ütleb alaudinov.
Operatsioon toimus Sumõ oblastis ja selle viis läbi GUR-i üksus „Šamanbat”, kuhu kuuluvad Itškeeria iseseisvuse toetajad, koos 104. eraldi territoriaalkaitsebrigaadiga „Gorin“. venemaa pealetungikatsed selles rindeosas algasid 2026. aasta veebruaris osana putini korraldusest luua puhvertsoon. Pärast operatsiooni saadeti agent edukalt Ukraina kontrolli all olevale territooriumile. Tulemusi kommenteerides pöördus Shamanbati komandör Abdul Khakim oma kaasmaalaste poole tšetšeeni keeles: „Kui teid Sumõ oblastisse saadeti, teadsime teile määratud ülesannetest. Olime teadlikud kõigest – 15 külast, mida te üritasite okupeerida, ja meetoditest, mida te selleks kasutasite.” Ta kordas ka, et ukrainlased ei ole Tšetšeeniale midagi halba teinud, ja kutsus tšetšeene üles Ukrainasse üle minema.
12. Põllumajandusettevõtte Rusagro asutaja ja miljardär Vadim Moškovitši, kes on alates eelmise aasta märtsist altkäemaksu ja pettuse süüdistustega eeluurimises viibinud, konfiskeeritakse mitme miljardi rubla väärtuses vara.
Interfaxi andmetel arutab Moskva Hamovnitšeski kohus Moškovitši vara arestimise hagi 4. mail. Lisaks Moškovitšile, kelle netoväärtust Forbes hindab 2,9 miljardile dollarile, on kohtuasjas kostjaks ka Rusagro endine tegevjuht Maksim Basov.
Kostjate vallas- ja kinnisvara, maatükid, sularaha ja ettevõtte varad, mille koguväärtus ületab mitut miljardit rubla, plaanitakse riigile üle anda, selgitas Interfaxi õiguskaitseallikas.
Interfaxi allikas ei täpsustanud, kas nimekirjas on ka Rusagro Holding ise, mis on üks venemaa suurimaid suhkrutootjaid, suuruselt teine lihatootja ja 700 000 hektari põllumajandusmaa omanik.
58-aastane Moškovitš, kes on üks venemaa 60 rikkaimast inimesest, vahistati eelmisel kevadel. Uurijate sõnul omandasid Moškovitš ja Basov 85% Solnechnje Produktõ Grupi aktsiatest soodushinnaga võla tagasimaksmise ja investeeringute eest, kuid ei täitnud oma kohustusi. Seejärel usuvad uurijad, et Moškovitš andis Tambovi oblasti administratsiooni endisele asejuhile Sergei Ivanovile altkäemaksu 2,6 miljoni rubla väärtuses jahipüssiga. Aprillis arestis kohus juhtumis üle 6,7 miljardi rubla (67 miljoni euro) väärtuses vara.
Rusagro peamise aktsionäri Moškovitši vahistamine on seotud plaanidega tema ettevõte konfiskeerida, ütlesid Novaja Gazetale Euroopale varem põllumajandusturu allikad. Nende sõnul võib miljardäri ründamise taga olla patruševi klann, kes püüab arestida olulisi varasid toidu- ja põllumajandussektoris.
Võimude surve all, kes kandsid Rusagro strateegiliste ettevõtete nimekirja ja ähvardasid kuulutada Moshkovitši välisagendiks, viis ärimees oma varad vabatahtlikult Küproselt venemaale ümberasustamise protsessi kaudu. Peagi pärast seda esitasid talle aga nõudmisi julgeolekutöötajad, kes algatasid suurima varade ümberjaotamise pärast 1990. aastate erastamist.
2025. aastal natsionaliseeriti peaprokuratuuri nõuete kohaselt 32 strateegilist ettevõtet väärtusega 2,5 triljonit rubla, teatas peaprokurör aleksandr gutsan aprillis. Märtsis teatas gutsan putinile 4 triljoni rubla väärtuses eraettevõtete arestimisest. Föderaalse Kinnisvarahalduse Agentuuri andmetel oli venemaal märtsi keskpaigaks natsionaliseeritud 805 ettevõtet. Nende hulgas olid autoesindus Rolf, Tšeljabinski elektrometallurgiatehas (CHEMK), Južuralzoloto, riigi suurim teraviljakaupleja Rodnõje Polja, suurim laooperaator Raven venemaa, Domodedovo lennujaam ning Petropavlovsk-Kamtšatski, Murmanski ja Kaliningradi sadamad.
„Nende välismaised omanikud tegutsesid venemaa huvide kahjustamise teel, viisiddividende välismaale, hoidusid maksudest kõrvale, suurendasid võlgnevusi“ ning „toetasid Ukraina relvajõude ja muud venemaa-vastast tegevust,” ütles gutsan.
13. USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner ei kiirusta Kiievit külastama, kuna Washingtonis kasvab mure, et Ukraina rahuläbirääkimiste uuendamine ei pruugi taas käegakatsutavaid tulemusi anda, sai Kyiv Independent teada.
Kõhklused tulenevad kuude pikkustest sisemistest aruteludest võimaliku reisi üle, mis tähistaks nende esimest visiiti Ukrainasse, isegi kui mõlemad saadikud on juba korduvalt Moskvasse putiniga kohtuma sõitnud.
„Nad on lubanud (Kiievit külastada) mitu korda, kuid seni pole nad lubadust mitte kordagi täitnud,” ütles asjaga tuttav Ukraina kõrge ametnik, rõhutades Kiievi frustratsiooni diplomaatilise suhtluse tasakaalustamatuse pärast.
See frustratsioon on ka avalikkuse ette jõudnud. President Volodõmõr Zelenski on saadikute suhtumist avalikult kritiseerinud, nimetades nende korduvaid visiite venemaale ilma vastava reisita Ukrainasse hoolimatuse märgiks. „On lugupidamatu minna Moskvasse, aga mitte tulla Kiievisse, see on lihtsalt lugupidamatu,” ütles ta.
Visiidi eesmärk oli teha enamat kui lihtsalt näidata head tahet. Ühe asjaga tuttava isiku sõnul oli see mõeldud Ukraina, venemaa ja USA vahelise kolmepoolse diplomaatia taaskäivitamise käivitamiseks ajal, mil kõnelused olid sisuliselt seiskunud.
Läbirääkimised on olnud külmutatud üle kahe kuu, kusjuures Washingtoni tähelepanu on nihkunud sõjale Iraaniga ja sellega seotud diplomaatilistele pingutustele. Kolmepoolsete kõneluste viimane voor toimus 16. veebruaril ja veebruari lõpuks kavandatud järelkohtumine lükati edasi vahetult enne USA ja Iisraeli rünnakut Iraanile.
Kahe allika sõnul pidid Witkoff ja Kushner esmalt Kiievisse reisima, kohtuma Zelenskiga ja alles seejärel jätkama Moskvas läbirääkimisi putiniga.
Visiiti raskendavad nüüd mitmed tegurid.
Strateegilisel tasandil on mõlemad saadikud endiselt sügavalt seotud USA-Iraani läbirääkimistega, mis domineerivad jätkuvalt Washingtoni välispoliitikas. Nagu üks ametnik ütles, on administratsiooni fookus nii tugevalt nihkunud, et Ukraina ei ole enam diplomaatilise tegevuskava juhtpositsioonil.
Samal ajal on sõjaaegse reisimise reaalsus küll igapäevasem, kuid siiski takistuseks. Alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal on Ukraina oma õhuruumi sulgenud, jättes raudtee ainsaks elujõuliseks teeks Kiievisse. „Neil on oma probleem rongiga sõitmisega,” ütles üks aruteludega tuttav inimene. „Witkoffil on see keeruline.”
Ainuüksi logistika ei seleta viivitust. Sügavam probleem seisneb läbirääkimiste edusammude puudumises – ja ohus, et visiit lihtsalt paljastaks selle ummikseisu.
Ummikseis on endiselt territoriaalse küsimuse keskmes.
venemaa nõuab jätkuvalt Ukraina vägede lahkumist Ukraina kontrolli all olevatest Donbassi osadest mis tahes kokkuleppe eeltingimusena. Kiiev on selle nõudmise tagasi lükanud, väites, et praeguse rindejoone külmutamine on ainus realistlik alus relvarahuks.
„venelased väidavad kindlalt, et nad tahavad kogu Donbassi; meie seisukoht on: leiame korraliku lahenduse,” ütles üks Ukraina ametnik. „Seega on praegu ebaselge, miks (Trumpi saadikud) peaksid tulema nii kaugele siia, et uuesti sama asja kuulda.”
See kalkulatsioon näib olevat ka Washingtoni poolel. Ilma uute ettepanekuteta on oht, et visiit muutub pigem sümboolseks kui sisuliseks. „Sisulist asja pole veel,” ütles sama Ukraina ametnik.
Valge Maja ametnik ütles Kyiv Independentile, et visiit on endiselt arutlusel, kuid rõhutas, et seda pole veel planeeritud.
Vaatamata takerdunud kõrgetasemelisele suhtlusele ei ole Kiievi ja Washingtoni vaheline suhtlus peatunud. Mõlema poole ametnikud jätkavad oma tegevuse koordineerimist mitme kanali kaudu, isegi kui Ukraina otsib võimalusi koostööformaadi muutmiseks. Ühe Ukraina ametniku sõnul otsib Kiiev nüüd uusi formaate, et taaselustada suhtlust Ameerika Ühendriikidega. „Praegu ei ole olukord USA-s neile sobiv, just Iraani sõja tõttu,” lisas sama ametnik.
14. Kyiv Independent: Ukraina üks suurimaid kaitsetehnoloogiaettevõtteid General Cherry avalikustas oma esimese keskmise ulatusega ründedrooni „Kmarõnka”, mis ettevõtte sõnul suudab kanda seitse korda suuremat kandevõimet ja kaks korda suuremat ulatust kui tavalised FPV droonid.
Kuigi ettevõte esitleb süsteemi uuendusena, pole tehnoloogia ise uus.
Ukraina turul on juba mitu analoogi. Need kõik on kerged, hinnaga umbes 1000 dollarit, võimelised kandma 5–8 kg laskemoona kuni 50 km kaugusele ja kõik, sealhulgas Kmarõnka, on vaieldamatult inspireeritud kurikuulsast venemaa droonist Molnija.
venemaa Molnija droon hakkas ilmuma 2024. aastal, suurendades järk-järgult oma kohalolekut ja täites Ukraina taevast. Sel ajal polnud Ukrainal otseseid vasteid. Suuteline kandma viis kuni kümme korda rohkem lõhkeainet kui tüüpilised kvadrokopter-FPV droonid ja tabama sihtmärke kuni 50 kilomeetri kauguselt, kujutas see endast ootamatut ohtu piirkondadele, mida varem peeti suhteliselt ohutuks tagala tsooniks, ja sai kiiresti väljakutseks Ukraina vägedele.
Peamine põhjus oli selle võime töötada laias sagedusalas, mis muutis elektroonilise sõjapidamise (EW) tõkestamise ja parodeerimise vähem efektiivseks ja energiamahukamaks, kulutades kiiresti generaatoreid, mida kasutatakse EW süsteemide toiteks rindel. vene Molnija mehitamata õhusõiduki vrakk jäi droonitõrjevõrku Kostjantõnivka-Kramatorski tee kohal Donetski oblastis Ukrainas 24. aprillil 2026.
„Me ei tea, millisel sagedusel Molnija töötab. Seda seetõttu, et see võtab vastu ainult juhtsignaale ja ei edasta midagi tagasi. Sagedus võib olla vahemikus 150 MHz kuni 2800 MHz,” ütles raadiotehnoloogia spetsialist ja Ukraina kaitseministri nõunik Serhi Beskrestnov. Ta lisas, et võimalik vastumeede on dispetšeri signaali tuvastamine, et teha kindlaks, millist sagedust segada.
Molnija esimene Ukraina adaptsioon, tuntud kui „Blõskavka”, töötati välja vallutatud vene drooni pöördprojekteerimise teel. General Cherry versioon, Kmarõnka, on loodud kiireks, odavaks ja suuremahuliseks tootmiseks – omadused, mis on tehnoloogiapõhises sõjas olulised.
„Hinnapunktid ja tootmise kiirus on see, mis muudab need sarnased lahendused turul konkurentsivõimeliseks,” ütles Ukraina Kaitsetööstuse Nõukogu tegevjuht Ihor Fedirko Kyiv Independentile antud kommentaaris.
Kmarõnka kuulub laiemasse odavate kamikaze-droonide klassi, mis on loodud massiliseks kasutuselevõtuks, sealhulgas venemaa õhukaitsesüsteemide kurnamiseks ja selliste sihtmärkide nagu soomukite, ladude ja jalaväepunkrite ründamiseks.
„Kerge, aga mis kõige tähtsam – odav,” ütles teaduste doktor ja lennundustehnika professor Vitali Zaitsev Kyiv Independentile antud kommentaaris fikseeritud tiibadega mehitamata õhusõidukite väärtuse kohta.
Kmarõnka, mille nimi tähendab eesti keeles “pilve”, tiibade siruulatus on 196 sentimeetrit, maksimaalne lennuulatus kuni 50 kilomeetrit ja lennuaeg kuni 60 minutit. See võib saavutada tippkiiruse 140 kilomeetrit tunnis.
Drooni hind on avaldamise ajal avalikustamata. Praegu teatas ettevõte, et annab Ukraina kaitseväele tasuta 150 droonist koosneva esialgse partii, et koguda pärast lahingutingimustes testimist tagasisidet.
2023. aasta septembris asutatud General Cherryst on saanud üks Ukraina suuremaid droonitootjaid, tootes tõrjedrooni Bullet ja suurt hulka FPV-sid. Märtsis sõlmis ettevõte lepingu USA kaitsetootja Wilcox Industriesiga droonide tootmiseks New Hampshire’is, mis on osa Ukraina kaitsefirmade laiemast püüdlusest laiendada tootmist välismaale.
15. Lühiuudised
Tšehhi lubab Fico Moskva lennu, kuigi naabrid sulgevad võidupühaks õhuruumi. „Slovakkia pool esitas ülelennuloa saamiseks standardse taotluse ja see väljastati viivitamata,” ütles Tšehhi välisministeeriumi pressiesindaja 1. mail.
USA plaanib Saksamaalt 5000 sõdurit välja viia kasvavate transatlantiliste pingete tõttu. Pentagon teatas vägede väljaviimisest 1. mail pärast nädal aega kestnud teravaid sõnavahetusi USA presidendi Donald Trumpi ja Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi vahel.
Trump ähvardab EL-i 25% autode tollitariifidega ja süüdistab blokki kaubanduslepingu mittetäitmises. „Kui nad toodavad autosid ja veoautosid USA tehastes, siis MINGIT TOLITARIIFI EI KEHTESTATA,” ütles USA president Donald Trump.
USA ametnikud kinnitasid, et 2027. aasta eelarvetaotlus ei sisalda Ukraina julgeolekuabi algatuse rahastamist. Kaitseminister Pete Hegseth ütles, et Washington soovib, et Euroopa rahastaks Ukrainat ja kannaks suuremat osa selle toetamisest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
