Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Stenbocki maja
Valitsus kiitis heaks ja saadab Riigikogule Eesti julgeolekupoliitika alused, mis kirjeldab pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonda, selgitab Eesti eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke samme.

„Uuendasime Eesti julgeolekupoliitika aluseid, sest rahvusvaheline julgeolekukeskkond on halvenenud,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Venemaa alustas Ukraina vastu täiemahulist sõda. Sellele eelnenud covid-pandeemia näitas tsiviilkriisiga kaasnevate mõjude olulisust. Need suundumused on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist nii Eestis kui ka läänes laiemalt. See tähendab, et peame nii riigina kui ka ühiskonnana olema valmis riskideks, mis varem tundusid mõeldamatud,“ ütles Kallas.

„Eesti uuendatud julgeolekupoliitika alused sõnastavad selle, millest poliitikud ja eksperdid on pidevalt rääkinud – põhiline oht meie julgeolekule tuleneb Venemaalt,“ nentis peaminister. „Eesti eesmärk on ja on alati olnud muuta agressioon Eesti riigi vastu teostamatuks. Küll aga teeme me täna nii ise kui koos liitlastega oluliselt rohkem enda julgeoleku tagamiseks. Oleme ajalooliselt kõrgele tasemele tõstnud oma kaitsekulud. Eesti kaitsekulutused 2023. aastal ületavad 2,85 protsendiga ühe miljardi euro piiri. 2022. aastal suunasime sõjalisele kaitsele täiendavalt rohkem kui 1,2 miljardit eurot.“

Välisminister Urmas Reinsalu tõdes, et NATO defineeris Venemaa Föderatsiooni kui kõige olulisemat ja otsesemat ohtu liitlaste julgeolekule, rahule ja stabiilsusele Euro-Atlandi alas juba mullusuvises strateegilise kontseptsiooni uuenduses. Ka Eesti julgeolekupoliitika alused lähtuvad samast hinnangust. „Oleme jõudnud riikidevahelisest varjatud konkurentsist avatud vastasseisuni, sealhulgas ulatusliku sõjategevuseni Euroopas. Selles vastasseisus kujundatakse uut rahvusvahelist julgeolekuarhitektuuri. Eesti jaoks on eksistentsiaalselt oluline demokraatlikel väärtustel ja reeglitel põhineva maailmakorra püsimine,“ rõhutas ta.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on uue julgeolekupoliitika aluste dokumendi üheks kõige olulisemaks osaks esmakordselt konkreetselt sõnastatud elanikkonnakaitset puudutav ambitsioon. „Eesti on tublisti investeerinud sõjalisse riigikaitsesse, aga Ukrainas toimuv on selge õppetund, kui oluline on elanikkonnakaitse, et tagada sõjalise agressiooni tingimustes inimeste ohutus ja kaitsetahe ning ühiskonna toimimise järjepidevus tervikuna. Kaitstud riigipiirist üksi oleks vähe kui inimesed selle sees on sõjalise rünnaku, aga ka mistahes muu inim- või loodustekkelise kriisi korral kaitseta. Me ju ei räägi ainult sõjast – vaadakem kasvõi ülemöödunud nädala gaasitoru plahvatust Leedus või üleujutusi Lätis. Elanikkonnakaitse arendamine võimaldab sellises olukorras paremini reageerida ning annab inimestele oskused ja vahendid kriisis toime tulemiseks ja kaaskodanike aitamiseks.  Dokumendis kokku lepitud eelarveline kohustus tagada edaspidi püsirahastus elanikkonnakaitsesse tagab selle, et saame lõpuks arendada süsteemselt ja laiahaardeliselt elanikkonnakaitset,“ ütles siseminister Läänemets.

Julgeolekupoliitika aluste dokumendis tuuakse välja, et tulenevalt Venemaa Föderatsiooni suunalt kasvanud sõjalisest ohust on vajalik sõjalise kaitse kulude tase tõsta vähemalt 3 protsendini SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine. Sarnaselt sõjalise kaitse kuludele tagatakse riigi eelarvestrateegias püsirahastus elanikkonnakaitse arendamisele võttes arvesse ohustsenaariumide põhjal koondatud investeeringuvajadusi.

Eesti julgeolekupoliitika uuendatud kontseptsioon lähtub avarast julgeolekukäsitlusest. Sõjalise kaitse kõrval hõlmab see ühiskonna sidusust ja riigi kerksust, majandusjulgeolekut, elutähtsaid teenuseid, sisejulgeolekut, samuti rahvusvahelist tegevust.

Venemaa kasutab järjepidevalt oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks hübriidrünnakuid ja asümmeetrilisi võtteid. Selline mõjutustegevus võib puudutada enim haavatavaid eluvaldkondi alates energiasõltuvuse ärakasutamisest, kuni kunstlikult tekitatud inimrände või elutähtsate teenuste ja küberruumi rünneteni. Püsivat ohtu Eestile kujutab Venemaa eriteenistuste tegevus, mille hulka kuulub nii lõhestustegevus kui väärinfo teadlik levitamine. Oluline on, et Eesti elanikud oskaksid Venemaa lõhestavat väärinfot ära tunda ja sellele vastu seista.

Eesti kaitsevõime tugevdamiseks arendab Eesti sõjalisele nõuandele tuginedes, kiirendatult ja täies mahus välja sõjalised üksused ning võimed, mis on mehitatud, välja õpetatud ja regulaarselt harjutanud, varustatud, relvastatud ja varudega kindlustatud.

Julgeolekupoliitika alused on raamdokument, millest lähtutakse valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamisel. 2023. aasta julgeolekupoliitika alused on järjekorras viies ja need toetuvad 2017. aasta julgeolekupoliitika alustele. Dokumendi koostab valitsus ja peab kinnitama Riigikogu. Julgeolekupoliitika aluseid täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt iga nelja aasta järel.

Viimased uudised