Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Põsanka lihavõttemunad. Foto: Kultuuriministeerium

Värskelt läbiviidud uuring näitab, et lihavõtete tähistamisel hoitakse kindlalt kinni traditsioonidest. Kõige populaarsem munade kaunistamise viis on endiselt sibulakoortega värvimine – seda eelistab 38% vastanutest. Mune ostetakse pühadeks mõistlikes kogustes ning eelistusi tehakse eelkõige hinnale toetudes.

Järjepidavamad traditsioonide hoidjad on küll peamiselt vanemaealised (60-74-aastased), ent klassikaline sibulakoortega värvimine on levinud ka nooremate seas. See viitab sellele, et traditsioon kandub edasi põlvest põlve ning säilib ka hoolimata muutuvatest tähistamise harjumustest.

Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppeli sõnul näitab see selgelt, et perekondlikud lihtsad ja looduslähedased tavad on Eesti inimeste jaoks jätkuvalt olulised. „On rõõmustav näha, et kuigi on neid, kes lihavõtteid üldse ei tähista, siis need, kes seda teevad, eelistavad just traditsioonilisi viise. Munade värvimine võetakse sageli ette kogu perega ning see on hea aeg, mil ühiselt koos aega veeta,” kommenteeris Seppel.

Munade valikul on määravaks hind

Uuringust selgub, et kuigi 28% inimestest eelistab lihavõtte ajal valgeid mune, ei jää ost tegemata ka siis, kui neid parasjagu saadaval pole. Siis soetatakse pühadeks lihtsalt pruuni värvi mune.

Munade valikul mängib aga suurimat rolli hind – 52% vastanutest valib alati kõige soodsama variandi. Vabapidamise kanade mune eelistab 19% ning õrrekanade mune 10%. Munade päritolu on oluline vaid 5% Eesti inimeste jaoks.

Eesti inimesed on ratsionaalsed tarbijad ning mune pühadeks suurtes kogustes ette ei varuta. 41% vastanutest ostab ühe paki ehk kuni 10 muna, veerand kuni 20 muna ning sama paljud (25%) ei osta mune üldse. Mõnevõrra üllatuslikult eristub siin 40-49-aastaste vanusegrupp, kellest koguni 44% ei soeta lihavõtteks üldse mune.

„Eesti tarbija on väga praktiline – ostetakse täpselt nii palju, kui vaja ning pühade ajal ei tehta liigseid kulutusi,” märkis Seppel.

Pühadelaud on lihtne

Lihavõttepühade laud ei ole Eestis rangelt traditsiooniline. Enamiku (57%) jaoks on ainus kindel komponent munad, ent tervelt kolmandik ehk 32% tõdes, et kindlaid toite pühade ajal nende toidulaualt ei leia. Mõnevõrra enam (29%) tõid vastajaid välja, et pühade lauale jõuavad ka erinevad traditsioonilised magustoidud, nagu näiteks pasha, keeks või kohupiimaküpsetised. Seppeli sõnul näitab see, et kuigi inimesed ei ole kinni kindlates traditsioonides, eelistatakse siiski tuttavaid ja koduseid maitseid.

Pühadeks tehtavad kulutused jäävad pigem tagasihoidlikuks: ligi pooled vastanutest (51%) kulutab pühadetoidule kuni 50 eurot ning ligi veerand ei oska oma kulutusi hinnata. See kinnitab, et lihavõtteid tähistatakse pigem rahulikult ja keskendutakse lihtsatele rõõmudele ja peretraditsioonidele.

Seppel võttis kokku, et uuring näitab, et kuigi lihavõtted ei ole Eesti inimeste jaoks kõige suurem püha, püsivad olulised kombed – sibulakoortega munade värvimine ja perega koos aja veetmine – visalt au sees.

Uuring viidi läbi koostöös uuringufirmaga Norstat märtsis 2026. aastal. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74.

Viimased uudised