Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

SEB pensionivalmiduse uuring, mis keskendus sel aastal inimeste tervislike eluviiside harjumustele, näitab selgelt, et kõige vähem järgivad oma elus tervislikke eluviise Eesti suurlinnades elavad inimesed (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve). Neis linnades kinnitasid keskmiselt vaid 40 protsenti vastanutest, et nad hoiduvad kahjulikest harjumustest, liiguvad regulaarselt ning jälgivad tervislikku toitumise põhimõtteid. Seevastu väiksemate linnade elanike seas on vastav näitaja ligi 55 protsenti ja valitud maapiirkondades (Põlva-, Viljandi-, Saare- ja Harjumaa) on tervet eluviisi nautivate elanike osakaal lähenemas 70 protsendile.

Kõige kehvemat tulemust tervisliku eluviisi järgimise osas näitasid üllatuslikult Tartu inimesed, kellest pingutavad oma tervise pärast vaid veidi üle 30 protsendi. Suur erinevus torkab silma ka Tallinna ja Harjumaa elanike hinnangute vahel: Tallinnas naudib tervislikku eluviisi 45 protsenti vastanutest, samas Harjumaal ületab see näitaja 65 protsenti.

„Pole üllatav, et väiksemate asulate elanikud leiavad enda jaoks rohkem aega ja muid ressursse kui suurte linnade inimesed. Suure linna eluga seonduvad tihe linnaliiklus, suuremad vahemaad ja tahes-tahtmata tekkiv vajadus enda ja oma pereliikmete elu suuremal määral planeerida võtab oma aega ja jõudu. Näeme selgelt, et tervise hoidmine ei ole pelgalt sissetuleku, vaid hoopis inimese enda fookuse ja pigem tema elukeskkonna küsimus, sest Eesti kaks peamist kõrgemat keskmist palka nautivat piirkonda, Tartu ja Tallinn, on tervisliku eluviisi valdkonnas riigis peaaegu et viimastel kohtadel,“ kommenteeris SEB Pensionivalmiduse uuringu tulemusi Confido erameditsiinikeskuse üldarst Dr Simmo Tõnisson.

Globaalsete andmetega võrreldes on Eestlaste hoolimine oma tervisest ikkagi üsna heal tasemel. Nii näiteks Ungaris on 3 peamise tervisliku harjumuse (tervislik toit, liikumine, kahjulikest harjumustest hoidumine) jälgimise tase on vaid 30 protsenti, USA elanike seas on tervislike harjumuste fookuses hoidmine levinud vaid 44 protsendil elanikkonnast, veidi alla 50 protsendi Jaapani elanikest hoolivad pidevalt oma tervisest. Maailma kõrgeima näitajaga on ootamatult välja tulnud India, kus tervislikku elu elab 71 protsenti elanikkonnast.

SEB pensionivalmiduse uuring toob välja kindla seose tervise eest hoolimise ja pensioniks valmistumise vahel. Nende inimeste hulgas, kes kannavad hoolt oma tervise üle, on ligi 70 protsendil olemas ka kindel finantsplaan pensioniks (säästud, investeeringud, ettevõtlustulu ja/või kinnisvaraobjekt). Seevastu neil, kes oma tervise eest eriti hoolt ei kanna, on pensioniks valmistumise määr kuni 30 protsendi võrra madalam. Sama seose toob välja ka globaalne pensionivalmiduse uuring Aegon. Uuringu andmetel eksisteerib kindel korrelatsioon selle vahel, kuivõrd inimesed hoolivad oma tervisest ning hindavad oma finantsilist valmidust pensioniks.

Kommentaarid

Viimased uudised