Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Enamik Eesti juhte eelistab sel talvel uuemaid naastrehve. Naised hindavad naastrehve kõrgemalt kui mehed, piirkondadest kasutatakse naastrehve aga kõige enam Kesk-Eestis, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust. Üllatavaid erinevusi pakkus võrdlus Läti ja Leedu juhtide harjumustega.

Tänavu talvel sõidab 62 protsenti Eesti juhtidest naastrehvidega, 37 protsenti lamellrehvidega ning 1 protsenti juhtidest ei oma eelistust. Talverehvide kasutamine on Eestis kohustuslik alates 1. detsembrist.

Uuringust selgus, et naiste seas on naastrehvid populaarsemad – naistest sõidab naastrehvidega koguni 69 protsenti. Meeste hulgas on vastav näitaja 58 protsenti.

If Kindlustuse ekspertgrupi juhi Marion Meiuse sõnul võib rehvieelistuste erinevusi märgata ka piirkondade kaupa.

„Näeme, et naastrehvid on väga populaarsed Kesk-Eestis ja mitmel pool maapiirkondades, kus neid kasutab vastavalt 83 protsenti ja 75 protsenti juhtidest. Põhja-Eestis on see näitaja 57 protsenti ja suuremates linnades koguni 52 protsenti. See on ka üsna mõistetav, sest näiteks peamiselt Tallinnas liikuv juht ei pruugi naastrehve vajadagi ning võib eelistada madalama müratasemega lamellrehve. Selge on ka põhjus, miks maal on naastrehvid populaarsemad – väljaspool linnapiire kohtavad liiklejad sagedamini talviseid teeolusid,“ selgitas Meius.

Piirkondliku erinevusena selgus uuringust veel see, et kõige vanemaid talverehve kasutatakse Ida-Eestis. 17 protsenti sealsetest talverehvidest on vähemalt 5 aasta vanused ja 3 protsenti juhtidest kasutab koguni 7 või enama aasta vanuseid talverehve. Teistes Eesti piirkondades on vastavad näitajad 3–8 ja 0–1 protsenti.

„Talverehvide puhul on väga tähtis jälgida lisaks mustri sügavusele ka rehvide vanust. Viie aasta vanuste rehvide kummisegul on vähenenud elastsus, mis madalate temperatuuride juures on oluline. Kuna rehvid on auto kõige tähtsam komponent – ainus osa, mis on pidevalt teega ühenduses –, siis on rehvide olulisust raske üle hinnata. Samuti peaksid kõik sõiduki rehvid olema ühesuguse kulumisastmega. Sellisel juhul käitub sõiduk libedates oludes loogiliselt ja halbu üllatusi esineb vähem,“ rõhutas Meius.

86 protsenti Eesti juhtidest ostab talverehvid uuena, 9 protsenti kasutatuna ja 5 protsenti ei oma eelistust. Seega tasub kasutatud rehvide ostjal uurida lisaks mustri sügavusele ka seda, millal rehvid valmistati.

Vägagi erinevad Balti naabrid

Uuringust selgus, et Eesti juhid sõidavad talvisel ajal hoopis teistsuguste rehvidega kui lõunanaabrid. Kui Eesti juhtidest kasutab naastrehve 62 protsenti, siis lätlaste hulgas on vastav näitaja 15 ja leedukatel 8 protsenti.

Samuti sõidavad Eesti juhid naabritest kallimate ja suuremate rehvidega. Vähem kui 60 eurot ühe talverehvi kohta kulutab vaid 24 protsenti Eesti juhtidest, Lätis on vastav näitaja 38 ja Leedus 43 protsenti. Eestis eelistatakse naabritest enam rehve, mille tükihind on 60–120 eurot. Kui Eestis sõidavad ligi pooled juhid vähemalt 17-tolliste rehvidega, siis lõunanaabrite juures ulatub sellise suuruseni ainult kolmandik rehve. Lisaks peavad Eesti juhid oluliseks rehvitootja brändi ja mitmesuguseid rehviteste, lõunanaabrid sellele nii palju rõhku ei pane.

Vanu kasutuskõlbmatuid rehve hoiab Eestis oma garaažis vaid 9 protsenti juhte, ülejäänud jätavad need autoteenindusse või viivad taaskasutuspunkti. Lätis jätab kasutud rehvid koju 17 protsenti ja Leedus 11 protsenti vastanutest. Lisaks tunnistas koguni 4 protsenti Läti ja Leedu juhte, et nad jätavad oma rehvid kuhugi mujale, näiteks üldkasutatava prügikasti juurde.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

Kommentaarid

Viimased uudised