Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eelmise aasta detsembris läbi viidud uuringust selgus, et pooled Eesti lapsevanematest ei tea enda hinnangul piisavalt inimese papilloomiviiruse ehk HPV kohta, küll aga oskab ligi kolmveerand vanematest seostada seda emakakaelavähi tekkega.

Lapsevanemate seas läbi viidud küsitlusest selgus, et 7% vastanutest ei tea HPV-st mitte midagi ja 49% on küll pisut kuulnud, kuid enda hinnangul liiga vähe. Oma teadmisi peab piisavaks vaid iga kolmas küsitletu, kusjuures keskmisest veidi kindlamalt tunnevad end selles teemas naised ja HPV vaktsineerimise sihtgruppi kuuluvate 12-14-aastaste tütarlaste vanemad. „Eestis vaktsineeritakse tütarlapsi koolides HPV vastu, sest see kaitseb neid tulevikus emakakaelavähi eest. Kuna terviseteadlikkus saab sageli alguse kodust, siis on lastevanemate teadlikkuse tõstmine selles teemas väga vajalik,” ütles Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Kerli Reintamm.

Lapsevanematelt uuriti samuti, milliseid vähiliike võib HPV põhjustada. Selgus, et kõige rohkem ehk ligi kolmveerand vastajatest seostab HPV-d emakakaelavähiga, 13% ka tupevähiga. „Rõõmustav on näha, et ligi 75% lapsevanematest teab, et HPV põhjustab emakakaelavähki, kuid selle kõrval on jäänud tagaplaanile vähemlevinud vähiliigid. Tegelikult põhjustab HPV ka häbeme-, tupe-, päraku ja peenisevähki ning suuõõnes ka suu- ja neeluvähki,” lisas Reintamm.

Uuringust selgus, et vaid kolmandik on kursis, et HPV levib nii sugulisel teel kui ka naha ja limaskestade kokkupuutel. Suurem osa vastajatest teab, et levik toimub sugulisel teel. Reintammi sõnul kohtab HPV osas sageli ka valehäbi või hukkamõistu, kuid tegelikkuses on see äärmiselt levinud viirus. “Enamik meist, ligi 80% elanikkonnast, nakatub vähemalt kord elus HPV-ga, seetõttu on mõistlik lasta end viiruse vastu varakult vaktsineerida,” ütles ta.

Kuna HPV-vaktsiini tehakse koolis vaid lapsevanema nõusolekul, siis uuriti, millised on inimeste hoiakud ja kokkupuuted seoses vaktsineerimisega. Ligi 14% vastanutest on lasknud oma tütre HPV vastu vaktsineerida ning 26% plaanib seda teha. 30% vastanutest ei ole aga lasknud oma lapsi vaktsineerida ega kavatse ka seda teha. Lisaks ei oska iga viies küsitletu vaktsineerimise osas seisukohta võtta. „Tulemused näitavad, et lastevanemate teadlikkust vaktsiinidest ja vaktsineerimisest tuleb tõsta. Samas on meeldiv näha, et vaktsineerimise sihtrühma ehk kitsamalt 12-14-aastaste tütarde vanemate seas on nii teadlikkus koolis vaktsineerimisest kui ka vaktsineerimisega nõustumine keskmisest kõrgemal tasemel. Näiteks on juba lasknud oma sihtrühma kuuluva lapse vaktsineerida iga teine uuringus osalenu,” sõnas Reintamm.

Oma tütre vaktsineerimata jätnud vanemate seas tõid veerand põhjuseks, et nad ei ole jõudnud selle teema peale veel mõelda ning 27% ütlesid, et keeldumise taga oli mure kõrvaltoimete pärast. Viimase tõid põhjuseks ka 51% vaktsiinist keeldunud lapsevanematest, kelle tütar on vaktsineerimise sihtrühmas. Lisaks on igal viiendal sihtrühma vanematest olnud varem vaktsineerimisega negatiivne kogemus. Samuti on viiendik sihtrühma lapsevanematest vaktsineerimise vastu. Reintammi sõnul on lapsevanemate hirm oma laste pärast igati mõistetav. “Me saame kinnitada, et HPV-vaktsiin ei ole uus ning selle ohutust ja tõhusust on põhjalikult ravimiuuringutega kinnitatud. Näiteks näeme aeg-ajalt sotsiaalmeedias positusi, kus inimesed väljendavad hirmu, et vaktsiin mõjutab viljakust, kuid ükski teaduslik uuring ei ole sellist seost leidnud. Kokku on tänaseks maailmas manustatud üle 280 miljoni vaktsiinidoosi ja neid peetakse jätkuvalt ohutuks,” ütles ta.

Terviseameti ja meediaagentuuri tellitud HPV vaktsiini teadlikkuse uuringu viis läbi Socio uuringukeskus. Küsitlus toimus eelmise aasta 24. novembrist kuni 1. detsembrini veebi vahendusel. Küsitluses osales kokku 618 alaealise lapse vanemat vanuses 30-60 aastat.

Viimased uudised