Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Norstati poolt läbi viidud FlixBusi tellitud uuringust selgus, et vaid umbes pooled Eesti elanikest teavad, et bussis turvavöö kinnitamine on kohustuslik ning veelgi vähem ollakse teadlikud, et selle nõude rikkumise eest võib saada kuni 400-eurose trahvi.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnitusel ei ole FlixBusi uuringu tulemus üllatav, sest bussireiside kontekstis ei räägita tagajärgedest piisavalt. „Inimestel on üldiselt teadmine, et bussis tuleb turvavöö kinnitada, kuid ei pruugi olla kursis selle nõude rikkumise tagajärgedega. Kui karistus ei ole igapäevases kogemuses nähtav, jääb ka teadlikkus paratamatult tagasihoidlikumaks,” ütles PPA ennetustöö koordinaator Gerli Grünberg.

FlixBusi Ida-Euroopa äridirektori Kamila Zalewska sõnul näitab uuring, et teadlikkus trahvist ei ole seotud inimeste haridustasemega. „Kui teadlikkus trahvist ei sõltu haridusest, siis on üsna selge, et see info ei ole lihtsalt jõudnud avalikkuseni ega kujunenud üldlevinud teadmiseks. Bussis turvavöö kasutamine ei ole Baltimaades veel moraalne norm ega harjumus, erinevalt autosõidust, mille puhul on turvavöö kinnitamine iseenesestmõistetav,” selgitas Zalewska.

PPA rõhutas, et politsei eesmärk ei ole trahvida, vaid tagada kõigi reisijate turvalisus. „Trahv on seaduses vaid üks võimalik mõjutusmeede. Eelkõige tahame, et inimesed mõistaksid turvavöö kinnitamise päris mõju ohutusele,” rääkis Grünberg.

Mass ja kokkupõrkejõud teevad oma töö, olenemata sellest, kui pikk on sõit või kui turvaline buss väliselt tundub. „Turvavöö kinnitamine peaks olema loomulik osa igaühe bussisõidust ja inimese enda huvides tehtav liigutus, mitte pelgalt seadusest tuleneva kohustuse täitmine,” nentis Zalewska.

Kogu vastutust ei saa panna bussijuhi peale

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse grupijuhi Toomas Korenevi sõnul tehakse nii üldist liiklus- kui veondusjärelevalvet PPAs igapäevaselt ning selle käigus kontrollitakse muuhulgas sõitjateveo nõuetest kinnipidamist ning selle raames omakorda pööratakse tähelepanu ka turvavöödele. Praktikas on järelevalve keeruline: „Üldjuhul kuuleb bussi sisenedes turvavöö kinnitamise iseloomulikku heli päris palju ja politseil on keeruline tuvastada, kellel konkreetselt oli vöö lahti ja kes tegi selle lahti bussi peatumisel,” rääkis Korenev.

Tema sõnul on järelevalvest ja trahvimisest olulisem bussijuhi roll. „Juht peaks nõudma turvavöö kinnitamist reisijatelt ning seda neile meelde tuletama,” sõnas ta.

FlixBusi hinnangul ei saa panna kogu vastutust üksnes bussijuhtidele. „Nõuame, et meie partnerid teavitaksid turvavöö kasutamise kohustusest kõikides oma bussides läbi mitmekeelsete pardateadete. Samuti juhime turvavöö kasutamisele tähelepanu oma veebilehel, äpis ning piletiga kaasnevates KKK-des. Lisaks on bussides vastavad kleebised,” rääkis Zalewska, kuid nendib, et sõidu ajal ei ole juhtidel võimalik kontrollida, kas reisijad turvavööd tegelikult kasutavad ning trahvi saamise võimalust nad oma kanalitel veel rõhutanud ei ole. „On üldteada, et turvavöö kasutamise nõuet liikluses alati ei järgita. Seetõttu otsime lihtsaid ja märgatavaid lahendusi, kuidas tuletada reisijatele turvavöö kinnitamist meelde nii enne reisi algust kui ka selle ajal,” lisas ta.

Eesti seaduste kohaselt võib turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõitjat või juhti karistada kuni 50 trahviühiku ulatuses. Ühe trahviühiku suurus on 8 eurot, mistõttu võib maksimaalne trahv ulatuda 400 euroni, kuid politsei saab rakendada ka väiksemat, näiteks 80-eurost mõjutustrahvi.

Viimased uudised