Uuring: iga kolmas Eesti tarbija on kasutanud ostlemisel tehisaru

Pilt: Unsplash

Üle neljandiku Eesti kaupmeestest tunneb muret kasvava trendi pärast, kus kliendid kasutavad ostlemisel AI-platvorme. Hiljutisest finantstehnoloogiaplatvormi Adyeni tellitud ja Norstati korraldatud uuringust selgub, et tegemist pole enam tulevikustsenaariumiga – üle kolmandiku Eesti tarbijatest on tehisintellekti ostuotsuste tegemisel kasutanud. Kuigi AI-võidukäik tähendab riski klientidest kaugeneda, näevad eksperdid selles ka uut müügikanalit, mida õigete tööriistade abil enda kasuks tööle panna.

Uuringu andmetel kasutavad eestlased ostlemisel tehisintellekti eelkõige toodete võrdlemiseks (47% AI-d kasutanud vastajatest), tooteomadustest kiire ülevaate saamiseks (44%) ja endale parima toote leidmiseks (39%). See tekitab aga uusi väljakutseid ja võimalusi kaupmeestele, kellest veerand viitas, et neile tekitab muret liigne sõltuvus vahemeestest ehk kolmandatest platvormidest ja sellega kaasnev nähtavuse vähenemine klienditeekonnale. Samas kujunevad AI-platvormid ka uueks müügikanaliks, mille kaudu on võimalik klientideni jõuda ja müüki kasvatada.

Adyeni Põhja- ja Baltimaade juht Tobias Lindhi sõnul seisavadki täna kaupmehed väljakutse ees – üheltpoolt on vaja kaitsta kulla hinnaga andmeid ja kliendisuhteid, kuid samas olla seal, kus kliendid päriselt on.

„On selge, et klientide liikumine e-poest AI-platvormidele, kus saab toote välja valida ja ostu ära teha, tekitab kaupmeestes ebakindlust. See võib tähendada olukorda, kus müüja ei näe enam, kuidas klient ostuotsuseni jõuab või isegi seda, kes mida ostis. Kui aasta-kaks tagasi tähendaski see täbarat olukorda, siis täna on õnneks pilt märksa parem,” lausus ta. „Kui kaupmehel puudub kontroll selle üle, kuidas AI tema poega suhtleb, siis on vähe, mille üle rõõmus olla. Kui kaupmees kasutab aga tööriistu, mis jätavad ka AI-ostlemise puhul kliendiandmed ja ostuteekonna tema kontrolli alla, muutub AI pigem võimaluseks kui riskiks.”

Andmete olulisust tunnistavad ka kaupmehed ise. Ligi pooled uuringus osalenud ettevõtjatest viitasid, et nad peavad oluliseks võimalust kliendiandmeid ise omada ja kasutada ning viiendik märkis, et parem ülevaade kliendiandmetest üle erinevate platvormide oleks tänavu nende kasvule suurimaks veduriks. Lindh märkis, et tehisintellekti võidukäigu valguses nõuab selle eesmärgi täitmine kaupmeestelt avatust uudsete lähenemiste ja tööriistade vastu.

Keegi ei tea, kes võidab

Kuigi AI-lahenduste kasutamine kogub kiirelt hoogu igas valdkonnas, siis annab siinsete tarbijate mõningane ettevaatlikkus aega kaupmeestele reageerida ja oma valikud läbi kaaluda. Uuringus märkis 16% vastajatest, et nad ei usalda AI-d või et nad ei teadnud, et tehisintellekti saab üldse ostlemisel kasutada. Niisamuti märkis 70% inimestest, kes täna tehisintellekti ei kasuta, et nad ei tunne selle järgi lihtsalt vajadust.

Lindh märkis, et see on positiivne uudis poepidajatele. „Ülemaailmseid trende hinnates on kaubandus sarnaselt kõikidele teistele sektorile aina enam tehisintellekti suunas liikumas. Varem või hiljem kinnitab see rohkem kanda ka siin piirkonnas – näiteks hakkas ka ChatGPT hiljuti Eestis ostlemisküsimuste korral rohkem platvormi integreeritud infot kuvama – kuid kuniks kliendid pole neid võimalusi omaks võtnud, on kaupmehed mõnevõrra kaitstud. See aga ei tähenda, et asi nii jääks. On selge, et tehisintellekt on kaubandusse jõudmas ning on kriitiline, et kaupmehed sellega kohanduks. Tänast rahulikumat aega tuleks tulevikuks valmistumiseks ära kasutada,” lausus ta.

Siiski viitas ta, et arvestades turu varajast faasi ja tõsiasja, et Eesti tarbijad on alles AI-ostlemise puhul astumas esimesi samme, tuleks kaupmeestel kõik valikud läbi kaaluda ja mõelda, kuidas tulla toime killustunud turuga. „Täna ei tea keegi, millisest AI-platvormist kujuneb peamine ostukanal. Seetõttu ei tohiks kaupmehed siduda oma tulevikku ühe suletud ökosüsteemiga. Võitjaks osutub see, kes suudab olla seal, kus klient ostleb, säilitades samal ajal kontrolli kliendiandmete ja ostukogemuse üle,” lisas Lindh.

Ka lähiriikide kogemus viitab sellele, et AI roll ostlemisel kasvab kiiresti. Kui Eesti poodlejad on AI-kasutuselevõtu puhul veel sisseelamisfaasis ning tehisintellekti on ostuabilisena kasutanud 34% vastajatest, siis näiteks Lätis on viimase aasta jooksul tehisintellekti ostlemiseks kasutanud 35% inimesi ja Leedus lausa 45%.

„Kaupmehed on olukorras, kus neil tuleb muutuvate oludega kohaneda. Tehisintellekt ei ole kuskile kadumas ja kõik märgivad viitavad, et pigem on see jõudmas aina enam kõikide inimeste igapäevaellu,” lisas Lindh. „See tähendab, et kaupmehed peavad mõtlema, kuidas muuta oma tooted ja teenused AI-põhistes ostukanalites leitavaks, säilitades samal ajal kontrolli kliendikogemuse ja andmete üle.”

Uuringust

Norstat Eesti korraldas Adyeni tellimusel uuringu 1000 16-aastaste ja vanema Baltikumi elanike seas, lisaks 300 ettevõtja seas. Uuringus osalenud ettevõtete esindajad töötasid majutuse ja toitlustuse, tootmise ja kommunaalteenuste, jaekaubanduse, hulgikaubanduse, e-kaubanduse, impordi ja ekspordi ning müügi ja turunduse valdkonnas. Kõik vastajad olid oma organisatsioonis otsustajad või vastutasid selliste valdkondade eest nagu jaekaubandus, e-kaubandus, makselahendused, digikanalid või äriarendus.