Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesootav nädalavahetus tuleb päikseline ning kindlasti toob kevadpäike õue päevitama arvukalt inimesi, kes kõik tahavad laulusõnadele kohaselt saada pruuniks teiseks juuniks. Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku arst Maire Karelson ütleb aga, et heleda nahaga inimene ei tohiks tahta saada pruuniks, sest naha päevitumine on tõend võitlusest UV-kiirgusega.

Nahaarsti sõnul ei tee praeguste ilmadega päevasel ajal pool tundi päikese käes viibimist nahale liiga. Õigeks ei saa aga pidada käitumist, kui esimeste päikeseliste ilmadega minnakse mitmeks tunniks päikese kätte ega kasutata kaitsekreemi.

„Talvega on nahas olev pigment lahjenenud ja nahk pole pikemaks päikese käes olemiseks valmis. Suvine korduv UV-kiirgus suurendab naha pigmendisisaldust ja põhjustab pindmise kihi paksenemist, mis annab nahale parema kaitse UV-kiirte toime vastu,“ selgitas Tartu Ülikooli dermatoveneroloogia dotsent Maire Karelson.

„Olgu ilmad kui päikeselised tahes, ei soovita ma tegelikult üldse päevitada, ei eakatel ega noortel,“ ütles nahaarst, lisades, et kui inimesel on siiski kindel plaan päikest võtta, siis tuleks seda alati teha päikesekaitsekreemiga. „Kreemid ei anna päikese eest 100 protsenti kaitset. Tasub silmas pidada, et kui viibida päikese käes pikemat aega, on soovitatav kreemitada end iga kahe tunni järel. Samuti on soovitatav nahk uuesti sisse kreemitada pärast vees käimist.“

„Päikesekaitsekreemi kasutamise vajadus oleneb nahatüübist. Meie inimestel on üldiselt hele nahk ja seetõttu on soovitatav kasutada kreemi faktoriga 30. Kui nahk päevitub kergesti ega saa põletust, siis võib kasutada ka väiksema kaitsefaktoriga toodet. Tugevaid päikesekaitsekreeme, mille kaitsefaktor on 50, peaksid kasutama need, kes põevad haigusi, mida päikesekiirgus ägestab, ja samuti lapsed. Kuni kolmeaastaseid lapsi ei soovitata üldse otsese päikesepaiste käes hoida, kaitseks UV-kiirguse vastu tuleb appi võtta mütsike ja riided,“ rääkis Karelson.

Karelson tõdes, et viimased sada aastat on inimesed UV-kiirgust oma tervise seisukohalt väga halvasti kasutanud ja tuleb hakata mõtlema teistmoodi. „Kui me ei talita targalt, siis on päikeselt tulev UV-kiirgus rohkem kahjulik kui kasulik,“ rõhutas nahaarst.

Päike kuivatab nahka ja muudab selle kortsuliseks. Karelson selgitas, et see näitab päikese kahjulikku mõju, sest päikesekiirgus põhjustab nahas degeneratiivseid muutusi ehk fotovananemist ning on oluline nahakasvajate arengut soodustav tegur. „See kahjulik mõju ilmneb alles aastate möödudes: naha elastsus väheneb, tekivad suuremad pruunid pigmendilaigud ja väikesed pigmendita armilaadsed laigud, näonahal ja labakätel ilmnevad kiirguskeratoosi nähud.“

„Kui oleme korraga liiga kaua päikese käes, saame päikesepõletuse ja tekib ka kuumarabanduse oht. Nahk hakkab punetama, kuumama, tekivad turse ja isegi villid, kaasneb väsimustunne. Selle põhjus on põletikumolekulide vabanemine nahas ning nende mõju veresoontele ja teistele organitele,“ kirjeldas arst.

Päikese kasuliku mõju võtab organism vastu väga kiiresti. Karelsoni kinnitusel piisab vaid kümnest minutist päikesepaistest, et nahas tekiks D-vitamiini, ja seega ei ole vaja pikalt päevitada ega nahka pruuniks saada.

Kommentaarid

Viimased uudised