Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Lõunaeestlasi kimbutavad enim vähene tööhõive, sellest tingitud vaesus ja laste vaesus, samuti kehv toitumine, madal enesehinnang, alkoholi tarvitamine ja rasvumine, selgub Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud Eesti terviseülevaatest.

Ülevaatest tuleb välja, et vaatamata Eesti väiksusele on käärid maakondade vahel väga suured. Näiteks kui vaadata meeste tervena elatud aastaid, siis kõigub see 62 aastast Läänemaal 42 aastani Põlvamaal. Kõige paremaks hindavad oma tervist Läänemaa inimesed, kellest koguni 64 protsenti peab oma tervist heaks, kõige kehvemaks aga ida-virumaalased (vaid 28,5 protsenti). Seksuaalsel teel levivad haiguseid (va HIV) diagnoositakse enim Pärnumaal, vähim Hiiumaal. Kõige rohkem ülekaalulisi täiskasvanuid on Võru- ja Põlvamaal, kõige vähem Harjumaal.

Tervise seisukohast on lõunaeestlased koos idavirulaste ja jõgevamaalastega Eestis kõige kehvemas olukorras. See annab tunnistust, et sissetulekud mõjutavad  otseselt inimese tervist ja vaesus põhjustab ka tervise kehvenemist. Nii näiteks esineb depressiooni naistel kõige rohkem Võrumaal. Alkoholisurmasid on samuti kõige rohkem Võrumaal.

Suhteline vaesus on kõige suurem Valga- ja Põlvamaal, laste vaesus kõige suurem Valgamaal. Abivajavate laste osakaal on kõige suurem Võrumaal.

Lõuna-Eestis tarvitatakse rohkem alkoholi ja suitsetatakse, aga samas Eesti uuema aja katku – HIV-nakkuse koha pealt on Lõuna-Eesti maakondades asi kõige parem. HIV pole õnneks Lõuna-Eestisse jõudnud, selles osas on esirinnas Harju- ja Ida-Virumaa.

Olukorda võib mõjutada ka see, et Lõuna-Eestis on väga suur eakate osatähtsus, samas kui Harjumaal on see kõige madalam. Ehk siis: noored, terved ja tugevad on läinud elama Tallinna, vanad, väetid ja vaesed on jäänud Lõuna-Eestisse.

Seda, et vaatamata Eesti väiksusele on maakondade vahel väga suur ebavõrdsus, tunnistas ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) vanemspetsialist Maali Käbin „Üldised trendid on sarnased mitmel pool Eestis: oodatava eluea väike kasv viimase 10 aasta jooksul, rahvastiku vananemine, ülekaaluliste ja rasvunud elanike osatähtsuse suurenemine,“ kommenteeris Käbin. „Mõningaid edusamme on tehtud õnnetussurmade ning alla 65-aastaste elanike suremuse vähendamisel, kuid vigastussuremuse poolest oleme endiselt Euroopas esirinnas. Kõigis maakondades on erakordselt madal nende hulk, kes söövad piisavalt köögi- ja puuvilju.“

Käbini sõnul on inimeste tervis ja heaolu tihedalt seotud maakonna üldise sotsiaalse ja majandusliku olukorraga: milline on tööhõive ja võimalused sissetuleku teenimiseks, millised on osalusvõimalused, kas elukeskkonda tajutakse turvalisena, millised toetavad teenused on olemas ja kättesaadavad.

TAI koostas ülevaated eesmärgiga anda kohalike omavalitsuste otsusetegijatele ja elanikele lihtsas vormis ülevaade maakonna tervise ja heaolu näitajatest ning pakkuda alusmaterjali maakondade tervise- ja heaoluprofiilide koostamiseks. „Ülevaated ei ole mõeldud maakondade omavahel pingeritta seadmiseks, vaid maakonna elanike terviseseisundist tervikliku pildi loomiseks. Kuna inimeste tervist ja heaolu mõjutavad kõigis eluvaldkondades tehtavad otsused ja ellu viidavad tegevused, siis planeerimise abivahendina on tervikülevaade hädavajalik kõigile,“ selgitas Käbin. „Nii riigi tasandil kui ka selleks, et et kohalikud omavalitsused saaksid koostöös kogukondadega kujundada toetavamat elukeskkonda.“

Maakondade tervisenäitajaid on võrreldud Eesti keskmisega. Andmed pärinevad Tervise Arengu Instituudi andmebaasidest, Statistikaametilt, Sotsiaalministeeriumilt, Päästeametilt, Terviseametilt jt allikatest. Andmete kompaktseks ja lihtsaks koondamiseks on kasutatud instituudi Suurbritannia kolleegide poolt välja töötatud graafikumudelit.

Tervise ja heaolu ülevaadetega maakondade kaupa saab tutvuda Terviseinfo veebilehel: http://www.terviseinfo.ee/maakonnatervis.

Lisatud võrdlev tabel:

Loader Loading...
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab

Lae alla [85.93 KB]

Viimased uudised