Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Mikroobide resistentsus ehk AMR (ingl. k. antimicrobial resistance) on olukord, kus antimikroobsed ained, nt antibiootikumid enam mikroobide vastu ei mõju. See tähendab, et bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Mitmete haiguste ravimine muutub üha keerulisemaks

Näiteks haigusttekitava soolebakteri Klebsiella Pneumoniae resistentsus tõusis 2016. aastaks selle vastu kasutatavate antibiootikumide tsefaslosporiinide suhtes kahekordseks. K. Pneumoniae nakkus põhjustab kusepõiepõletikku ja sepsist ning selle bakteri vastu on jäänud ainult väga kallid ja laia toimespektriga karbapeneem klassi antibiootikumid. Ravivõimalused on seega väga piiratud ja uusi antibiootikume tulemas ei ole. Karbapeneemidele resistentseid K. Pneumoniae tüvesid veel Eestist leitud ei ole, kuid probleem on ulatuslik nt Itaalias ja Kreekas, kus resistentsed bakterid moodustavad 50% kõigist uuritud proovidest.

Teine probleemne grupp mikroobe on Staphylococcus Aureus ja nende poolt põhjustatud nahainfektsioonid, mille raviks saab üksikute eranditega kasutada vaid kallist ja kõrvaltoimetega antibiootikumi vankomütsiin. Selle antibiootikumi kasutamine aga võib omakorda põhjustada teatud soolebakterite resistentsust.

Eestis tekitavad muret ka multiresistentne ja eriti resistentne tuberkuloos, mille ravi on pikaajaline (vähemalt 1,5-2 aastat) ning manustatavate preparaatide hulk suur. Kuigi Eestis on tuberkuloosi haigestumus langenud – 2016. aastal oli 12,7 uut haigestunut 100 000 elaniku kohta, siis multiresistentsete ja eriti resistentsete vormide levik uute haigestunute seas on jätkuvalt kõrge (10-20%).

Antimikroobne resistentsus puudutab ka HIVi ja antiretroviirusravi. Nende puhul on samuti probleemiks ravimiresistentsete viiruste teke ja levik, mis on sageli seotud ravi ebaõnnestumisega. 2016. aastal tuvastati Eestis antiretroviirusravimite suhtes resistentsus hinnanguliselt 3 protsendil arstide jälgimisel olevatest HIV-positiivsetest patsientidest ja resistentsuse levik on Eestis tõusutrendis.

Mikroobide resistentsus ohustab nii inimesi kui loomi

Samas ei ole antimikroobne resistentsus ainult tervishoiu valdkonna küsimus, vaid on samuti probleemiks nii põllumajanduse kui ka keskkonna valdkondades. Antibiootikume kasutatakse suurtes kogustes ka loomade raviks. Samas satuvad antibiootikumijäägid ja resistentsed bakterid meid ümbritsevasse keskkonda – pinnasesse ja vette. Seejuures ei levi resistentsed bakterid ja resistentsusgeenid ainult inimeselt inimesele, vaid ka loomadelt – nii põllumajandusloomadelt kui ka lemmikloomadelt inimesele ja vastupidi.

Antimikroobse resistentsuse puhul on seega tegemist valdkondadeülese ja rahvusvahelise tähtsusega küsimusega. Arvestades maailma geopoliitilist olukorda, inimeste vaba liikumist, järjest suurenevat põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste kaubavahetust tuleb muuhulgas olla valmis resistentsete tüvede sissetoomiseks teistest riikidest. Euroopa Komisjoni hinnangul sureb EL-is antimikroobse resistentsuse tõttu igal aastal umbes 25 000 inimest ning tervishoiukulud ja resistentsusest põhjustatud täiendavad ravikulud ulatuvad 1,5 miljardi euroni aastas.

Eestis on senini olnud antimikroobse resistentsuse tase madal võrreldes enamiku EL-i riikidega. Seda peamiselt tänu meie heale seiresüsteemile ning sellele, et antibiootikumide kättesaadavus on Eestis selgelt ja rangelt reguleeritud. Antibiootikume müüakse apteekides vaid retsepti alusel, haiglates on infektsioonikontrolliüksused, kes kontrollivad antimikroobsete ravimite kasutamist, tuberkuloosi ravi on otseselt kontrollitav ja riigi poolt finantseeritud ning samuti on riigi poolt finantseeritud HIV-i ravimid. Ka hügieeninõuete järgimine (nt käte pesemine) on Eesti elanike seas elementaarne erinevalt mõnedest arengumaadest.

Sellegipoolest näitavad prognoosid, et antimikroobne resistentsus nii meil kui maailmas järjest kasvab ja seetõttu on vajalik võtta tarvitusele täiendavaid meetmeid selle leviku kontrollimiseks ja ohjamiseks. Võitlus AMRi levikuga on prioriteet mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide joaks. WHO on koostanud ülemaailmse tegevusplaani AMR-i leviku peatamiseks  ning ka Euroopa Komisjon avaldas suve hakul tegevuskava, mis keskendub AMR-i ohjamisele Euroopa Liidus. Eestil on kavas korraldada eesistumise raames 23. novembril kõrgetasemeline seminar, mille eesmärk on avada arutelu selle tegevusplaani tõenduspõhise ja efektiivse rakendamise kohta.

Mida saaks igaüks meist ära teha AMR-i leviku tõkestamiseks?

  • Järgi elementaarseid hügieeninõudeid ja pese käsi, et vältida bakteriaalseid nakkusi.
  • Kui arst on kirjutanud välja antibiootikume, siis võta ravimikuur alati lõpuni täpselt nii, nagu arst on ette kirjutanud. Antibiootikumikuuri katkestamine või ravimite mittekorrapärane tarvitamine soodustab resistentsuse tekkimist.
  • Ära viska ravimeid koos pakendiga prügikasti, vaid vii need tagasi apteeki või kohalikku ohtlike jäätmete kogumise punkti.

Rohkem informatsiooni AMR-i kohta on võimalik leida Terviseameti kodulehelt  ning lisaks on hiljuti WHO ja Tallinna Ülikooli tudengite koostöös valminud ka eestikeelne Antimikroobse resistentsuse teemaline blogi http://antiresistentsus.blogspot.com/.

Viimased uudised