Statistikaprofessor: Eesti on läinud epideemia efektiivse tõkestamise teed, tõenäosus tänaval haigust saada on imeväike
Avaldatud: 3 mai, 2020
Allikas: Krista Fischer Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer kirjutab sotsiaalmeedias, et Eesti on läinud koroonaviiruse epideemia efektiivse tõkestamise teed ja tõenäosus tänaval ringi liikudes või poes käies aktiivselt viirust levitava isikuga kohtuda on väga väike.
Professor Fischer kirjutas järgmist:
Esiteks, kõik andmed näitavad et Eestis on nakatumine alla läinud. Lisan pildi nakatunute arvudest teisipäevast neljapäevani (sellepärast, et nädala algused ja lõpud on suurema varieeruvusega ja see nädal pole veel läbi ka). Nagu näha, on algne eksponentsiaalne kasv asendunud selge langusega.
Aga päris nullis me siiski veel ei ole! Mida see tähendab? Üldiselt seda, et tõenäosus tänaval ringi liikudes või poes käies aktiivselt viirust levitava isikuga kohtuda on väga väike ja ei tasu paanikasse minna, kui tundub, et äkki möödusid vastutulijast liiga lähedalt. Samuti on igati tore, et lapsed jälle trenni saavad (kui trenn toimub õues) ja ma isiklikult ei oleks mures, kui näiteks 7-aastastel see 2+2 seal ideaalselt ei õnnestu.
Samas peaksime siiski olema mõistlikud ja ettevaatlikud – hoiame oma otsekontaktidega suhtlusringi pigem väikesena, võõrastele külje alla ei trügi, suguvõsa kokkutulekuid ei korralda. Viirus ei ole siiski veel kadunud!
Kuidas aga edasi minna, pikemas perspektiivis? Räägitakse sellest, et karjaimmuunsus on vältimatu. Mina ei ole sellega nõus. Põhjenduseks kolm fakti:
1. Eesti on läinud epideemia efektiivse tõkestamise teed ja see on siiani õnnestunud. Kui edasi plaanida karjaimmuunsust, siis tõmbaksime sellele kriipsu peale.
2. Itaalia analüüs hindas, et Bergamos saavutati karjaimmuunsus 67 protsendil nakatumisel (eeldades 50 protsenti asümptomaatilisi). Kogu rahvastikust suri seal Covid-19 tagajärjel 0,57 protsenti (haigestunutest hinnanguliselt 0,95 protsenti)
3. The Economistis avaldatud analüüs näitas, et keskmiselt kaotasid Covid-19 tagajärjel surnud 11 aastat oma elust. Nendest kahest allikast saame Eesti kontekstis: karjaimmuunsuse hind on 0,0057* 1,3milj = 7410 surnut ja 7410*11=81 510 kaotatud eluaastat.
Isegi kui me miskipärast usume, et Eestis jääks suremus poole väiksemaks (väiksem rahvastikutihedus, teistsugune kultuur kui Itaalias?), kas 40 000 kaotatud eluaastat oleks meile vastuvõetav?
Siiski – kuidas edasi? Mina pakun, et vaja on väga korralikku, kvaliteetsetel ja kiiresti laekuvatel andmetel tuginevat seiresüsteemi, kuhu laekuks andmed nii uute nakatunute kui juba antikehadega isikute kohta.
Samuti on kasu erinevatest kontaktide jälgimise süsteemidest, et aru saada, kus tekib potentsiaalne nakkusoht. Vaja on head valmidust lokaalsetele kolletele reageerimisel, et viirus ei pääseks enam kaootiliselt levima üle Eesti.
Samuti on vaja, et me kõik käituksime mõistlikult – mis ei tähenda paanikat, aga korralikku hügieeni (kätepesu), võõrastega distantsi hoidmist ja vajadusel ka maskikandmist kinnises avalikus ruumis.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
