Arvamus: Sotsid on asunud Eesti 100. juubeliaastal riiki lammutama
Avaldatud: 25 jaanuar, 2018
Võimu manu pääsenud sotsid on koos Keskerakonnaga asunud Eesti 100. juubeliaastal Eesti riiki lammutama. Kuidagi muud moodi ei saa põhjendada laastavat aktiisisipoliitikat, millest hoitakse kinni sama kramplikult nagu Reformierakond hoidis tasakaalus eelarvet sajandi suurima kriisi ajal.
Mõlemad otsused, nii kriisi ajal eelarvetasakaalu säilitamine kui Eestisse maailma ühed kõrgemad kütusehinnad toonud aktsiisid on suurendanud Eesti varanduslikku kihistumist ja seda eelkõige põhja-lõuna teljel. See tähendab, et Tallinnast kaugemal asuv Lõuna-Eesti, mis sõltub rohkem kütuse hinnast, jääb üha vaesemaks ja Põhja-Eesti, see on põhiliselt Harjumaa rikastub. Mida kõrgem on kütuse hind, seda odavam on kokkuvõttes Lõuna-Eestis kinnisvara ja seda vaesemad on lõunaeestlased. Paarkümmend aastat tagasi ühesuguse koguse EVP-de eest erastatud korter on täna Tallinnas 10 korda kallim kui samaväärne eluase Võrus. Seejuures Tallinnas kinnisvara hind tõuseb, aga Võrus langeb. Ei pea olema kõige teravam pliiats karbis, et aru saada, miks inimesed Tallinnast ära tulla ei taha, kuigi enne haldusreformi lubati tuhande töötaja ümberasustamist. Nüüd on selge, et Lõuna-Eesti vaesumine ja tühjenemine jätkub ja isegi kiireneb.
Ent aktsiisipoliitika tõttu ei vaesu ainult Lõuna-Eesti: nagu selgub maksulaekumiste ülevaatest, laekub kogu Eesti maksuraha planeeritust vähem. Ning Lätis jälle sellevõrra rohkem. Ehk siis vildaka aktsiisipoliitika tõttu jääb kõigile Eestis vähem raha, muu hulgas näiteks õpetajatele, arstidele, politseinikele, päästjatele ja sõjaväelastele. Inimesed vaesuvad ja riik vaesub. Pole ime, et erivajadustega inimeste abivahendeid koomale tõmmatakse – selleks ei jätku enam raha. Inimestel on õigus küsida, mis valitsus see selline on, kes oma inimestega niimoodi käitub ja Eesti riiki lammutab.
Aga tuleme tagasi suure poliitika juurde. Sotside poolt ametisse upitatud president Kersti Kaljulaid on leidnud eesti rahva juubeliaastal uue armastuse – Narva. See on linn, mis soovis veel paarkümmend aastat tagasi Eestist lahku lüüa ja elab siiani vene kultuuri- ja inforuumis. Eesti riik on Narvale ja Ida-Virumaale viimastel aastatel kõige rohkem peale maksnud, ikka selleks, et määrida mett moka peale sealsele venekeelsele elanikkonnale. Neile inimestele tehti riigi miljonite eest eraldi telekanal, kuigi oli ette teada, et seda keegi ei vaata. Tööstuspark, millele Võrumaal kümne aasta jooksul raha ega toetust ei leidunud, pandi Jõhvis paari aastaga riigi miljonite toel püsti. Pole vist suurem saladus, et terve Euroopa keskkonnapoliitika musta lammast – põlevkivi kaevandamist ja Eestimaa üles sonkimist hoitakse Ida-Virumaal elus selleks, et venekeelsetele ja -meelsetele kaevuritele tööd pakkuda – et nad mingil juhul streikima ei hakkaks.
Kaljulaid käitub Narvat reklaamides nagu paljud kaasaja teenindusettevõtted, mis teevad suuri kingitusi uutele tulijatele, unustades pikaajalised kliendid. Nõnda on juhtunud, et firmad on oma klientidest üldse ilma jäänud. Eesti puhul sai nii rahvuslik kui iseseisvusliikumine alguse just Lõuna-Eestist, kuhu presidendil ei kõlba millegipärast elama tulla. Isegi mitte üheks nädalaks. Selge on see, et Narvat ei saa hüljata, aga kas juubeliaastal on Narva upitamine just see kõige õigem asi. Eriti olukorras, kus lõunaeestlased on aktsiisipoliitika pärast nii vihale aetud, et korraldavad vabariigi aastapäeval omamoodi Balti keti. Kingituseks nii presidendile kui Eesti riigile.
Öeldakse, et Eesti 100 peaks olema pidu eelkõige just eestlaste jaoks ning et sel puhul peaks ühte hoidma, tegema asju üheskoos. Miks ei võiks siis kõik eestlased, kelle riigi juubelit me tänavu tähistame, sel puhul kõik koos pidutseda – üheskoos. Näiteks võiks proua president tulla sel puhul eestluse kantsi Võrru ja tantsida võru inimestega koos tänavatantsu.
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
