Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Sotsiaalministeeriumi blogis kirjutab tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson, et järjepidevus abi pakkumisel aitab noored tagasi kooli või tööle.

Omavalitsused on juba kaks aastat kasutanud noortegarantii tugisüsteemi, mis annab neile võimaluse saada infot oma piirkonnas elavate abivajavate noorte kohta, et nendega ise ühendust võtta.

„Näeme, et noortele abipakkumine toimib, seda eriti juhul kui abi pakutakse võimalikult kiiresti, aktiivselt ja järjepidevalt. Näiteks 15 kohaliku omavalitsuse seas, kes on noortegarantii tugisüsteemi järjepidevalt rakendanud on NEET-noorte määr langenud üle kolme protsendipunkti. Lähemalt vaadates on edukamad need kohalikud omavalitused, kes noortega aktiivselt kontakteeruvad ja neile abi pakuvad,“ kirjutab Ilisson.

„Tere, mina olen Kelli ja helistan Sulle vallast, kas ma räägin Mariga ja kas on hetk aega?“

„Räägite. Millest?“

„Minu roll on noortega ühendust võtta ja pakkuda neile abi juhul kui nad ei tööta ja ei õpi ja nad seda vajavad… kas Sina hetkel töötad või õpid?“

„Ei“

„Kas Sa sooviksid?

„Võib-olla“

Vestlus jätkub…

Eelnev oli vaid väga põgus sissejuhatus võimalikku diskussiooni noore ja kohaliku omavalitsuse töötaja vahel kui pakutakse proaktiivselt abi noortele, kes riiklike registrite andmetel ei õpi ega tööta. See kõne võib edasi areneda mitut moodi. Parimal juhul saavad juhtumikorraldaja ja noor kokku, tekib koostöö ühise – noore – eesmärgi nimel. Halvimal juhul ei soovi noor koostööd teha, kuid saab juhtumikorraldajalt infot tema võimaluste kohta ja teadmise, et uks jääb lahti ja juhtumikorraldaja poole võib alati uuesti pöörduda. Kõik on noore enda kätes. Mõlemale poolele soodne tundub see olukord igal juhul.

Paljudel inimestel tekib ilmselt kohe skeptism. Miks riik topib enda nina noorte eludesse? Miks sunnitakse tööle või kooli?

Ei, keegi ei sunni. Inimesel säilib siiski vaba tahe ja „ei“ tähendab „ei“-d. Igal inimesel on võimalik abist loobuda. Sügavam küsimus on aga, et mis on selle taga kui inimene vajab abi, aga ta seda vastu ei võta.

Vastus küsimusele, et miks riik topib enda nina noorte eludesse on aga märksa keerulisem. Noored on üks esimesi sihtgruppe, kes vähese töökogemuse ja madalama hariduse tõttu tööturult välja langevad. Näiteks kirjutas Statistikaamet juunikuus blogis, et kõige valusama löögi on sarnaselt eelmisele kriisile saanud taas noored. Seda kinnitab ka praktika – näeme, et võrreldes eelnevate aastatega on sellel kevadel ja suvel olnud rohkem noori, kes soovivad tuge tööle või õppima asumisel.

Soovime, et iga noor, kel haridustee katkenud, saaks seda jätkata, leiaks kodukohas või  omale mugavas kohas sobiva eriala ja töö, mis toetab nende iseseisvat arengut, hakkamasaamist ja omakorda panustamist Eesti ühiskonda. On ju ka ilmselge, et endaga toimetulev inimene on ka kokkuvõttes märksa õnnelikum ja vabam. Need on vaid mõned põhjused, miks täna noortega proaktiivselt ühendust võetakse – et pakkuda abi ja toetada noorte iseseisvat toimetulekut, kuid lõpliku otsuse abi vastuvõtmise ja koostöö alustamise kohta langetab siiski noor ise.

Juba tööturult eemale jäänud ja haridustee katkestanud noored inimesed seisavad tihtipeale ristteel, kus on erinevad valikud, millega võib sageli kaasas käia kartus ühiskonnast kõrvalejäämise ja järjekordse proovimise ning põrumise ees. Kõik need valikud, mis täna noorte ees seisavad ei ole enam nii lihtsakoelised. Täna peavad noored palju enam kaaluma ja olema valmis läbikukkumiseks, mis omakorda nullib ära taasproovimise motivatsiooni. Nendel ristmikel on tihtipeale lihtsam oma tee valida kui kaasas on teadlikud ja toetavad neutraalsed kaaslased.

Oktoobri lõpunädalatest alates hakkavad kohalikud omavalitsused taas ühendust võtma noortega, kes ei tööta ega õpi, et anda neile võimalus abi saamiseks ja oma tee leidmiseks. Noortegarantii tugisüsteem on täna kohalike omavalitsuste kasutuses olnud üle kahe aasta. Selle aja jooksul on juhtumikorraldajate eestvõttel sõbraks saanud aina rohkem kohalikke omavalitsusi ja noori. Näeme, et noortele abipakkumine toimib, seda eriti juhul kui abi pakutakse võimalikult kiiresti, aktiivselt ja järjepidevalt. Näiteks 15 kohaliku omavalitsuse seas, kes on noortegarantii tugisüsteemi järjepidevalt rakendanud on NEET-noorte määr langenud üle kolme protsendipunkti. Lähemalt vaadates on edukamad need kohalikud omavalitused, kes noortega aktiivselt kontakteeruvad ja neile abi pakuvad.

Täna on tugisüseemi kaudu abi saanud üle 1000 noore. 15. oktoobril  algas uus ehk kuues seire, mille raames hakatakse taas noortega ühendust võtma. Seekordses seires osaleb 46 kohalikku omavalitsust üle Eesti, kes hoolivad ja toetavad oma piirkonna noori.

NGTS VI seires osalevad kohalikud omavalitsused koos kontaktidega on võimalik leida SIIT.  

Kommentaarid

Viimased uudised