Sotsiaalministeerium korrastab vaimse tervise abi: inimene peab saama tuge enne kriisi süvenemist
Avaldatud: 29 juuni, 2026
Allikas: Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis tugevdab vaimse tervise probleemide märkamist ning abi andmist juba varajases faasis. Kavandatava astmelise abi mudeli eesmärk on pakkuda inimestele abi õigel ajal, et ennetada probleemide süvenemist.
Rahvatervishoiu seaduse muutmise eelnõu eesmärk on kehtestada selged ja ühtsed reeglid varajase psühholoogilise abi pakkumiseks, tuues süsteemi uusi abivõimalusi ning luues eeldused seni projektipõhise rahastamise asendamiseks püsivaga. Muudatus toetab ka meeleolu- ja ärevushäirete astmelise abi arendamist, kus varajane abi on osa terviklikust teekonnast. Astmeline abi tähendab, et inimene saab esmalt väiksema toega abi ning liigub edasi põhjalikumat spetsialisti tuge vajavate teenusteni ainult siis, kui sellest ei piisa.
Sotsiaalminister Karmen Joller sõnul on vaimse tervise muresid aina enam, eriti noorte seas. Ligi kolmandik inimestest kogeb meeleoluhäire sümptomeid ja veerand ärevuse sümptomeid.
„Vaimse tervise abi laiendamine on meie selge prioriteet ja oleme sellega juba alustanud. Vaimse tervise õed tegid mullu kaks korda rohkem vastuvõtte kui varem, Tervisekassa on kaotanud vaimse tervise abi rahastamiselt limiidi ning äsja valmisid Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel veebipõhised eneseabi kursused, ning rahastame tänavu ärevuse ja depressiooni varaseid sekkumisi kolmveerandi võrra enam kui mullu,” loetles Joller. „Eelnõuga loome eeldused selleks, et inimesi märgata ja aidata võimalikult vara – süsteemsemalt ja suuremas mahus.”
Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond on astmelise abi süsteemi ette valmistanud mitme aasta jooksul. Muuhulgas on arvesse võetud Inimarengu aruandes esile toodud kitsaskohti ning Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringuid astmelise abi mudeli kohta. Sarnast lähenemist kasutatakse ka teistes riikides, näiteks Soomes ja Suurbritannias, kus varajane vaimse tervise abi on osa tervisesüsteemist. Eelnõu väljatöötamisse kaasas Sotsiaalministeerium vaimse tervise valdkonna eksperte ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna partnereid.
Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise poliitika juht Minni Timberg ütles, et varajase abi teenuste loomisest võidavad kõik: „Paljud vaimse tervise mured ei teki üleöö ega vaja kohe ei perearsti ega psühhiaatrit. Sageli aitab varajane tugi ennetada seisundi halvenemist ja raske ravivajaduse kujunemist – samamoodi nagu kõrge kolesteroolitaseme korrigeerimine aitab ennetada südameinfarkti. Uue süsteemiga leevendub perearstide ja teiste eriarstide koormus, kuid veelgi olulisem on see, et inimene saab abi kohe kaebuste tekkimisel, nii et probleemid ei jõua süveneda.”
Inimest aitavad sobiva abini jõuda eri valdkondade töötajad. Abivajaduse märkamisel saavad infot levitada sotsiaalvaldkonna töötajad, koolid ja perearsti meeskonnad ning seda toetab ka arendatav digilahendus, mille abil saab hinnata oma seisundit ja leida edasised sammud. Vajaduse korral suunatakse inimene sealt edasi järgmisele abitasemele, näiteks psühholoogilisele nõustamisele või eriarsti juurde.
Kui inimene saab tuge varasemas etapis, aitab see suunata spetsialistide aega tõhusamalt nendele juhtudele, kus on vaja intensiivsemat ravi. Nii saab vähendada ravijärjekordi ja parandada abi kättesaadavust.
Eelnõuga saab tutvuda SIIN
TAUSTAKS
Vaimse tervise probleemid on Eestis laialdaselt levinud ning eriti kiiresti kasvanud just noorte seas. Enim esineb meeleolulangust ja ärevust. 2025. aasta detsembris läbi viidud seireküsitluse andmetel on depressiooni sümptomeid kogenud 32% ning ärevushäire sümptomeid 24% vähemalt 15‑aastastest inimestest. Noorte seas on olukord veelgi murettekitavam – iga teine 15–17‑aastane kogeb ärevuse või depressiooni sümptomeid ning 18–24‑aastaste seas on depressioonirisk samuti ligikaudu pooltel.
Sel aastal on Sotsiaalministeerium märgatavalt suurendanud väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) rahastust. 2026. aasta taotlusvoorus eraldati projektidele kokku 277 000 eurot, mis on ligi 73% rohkem kui aasta varem. Suurem investeering võimaldab pakkuda varajast vaimse tervise abi enam kui tuhandele inimesele ning laiendada sekkumiste kättesaadavust üle Eesti.
Kuigi abi pakkumine on kasvanud, ei jõua see endiselt kõigi abivajajateni. Eesti vaimse tervise abi süsteemis on tühimik just esmaste abivõimaluste juures: inimesed püüavad võimalikult kaua ise hakkama saada, aga kui see ei õnnestu, jõuavad nad sageli otse eriarstiabini, jättes vahele varasema toe ja esmatasandi abi.
Probleemiks on varajase abi vähene kättesaadavus. Rahvusvaheline kogemus näitab, et paljusid levinud vaimse tervise muresid saab leevendada juba varases faasis, näiteks lühinõustamise, grupisekkumiste ja digitaalse eneseabi toel.
Astmeline abi tähendab, et abi algab lihtsamatest ja kiiremini kättesaadavatest lahendustest ning edasi suunatakse need inimesed, kes vajavad põhjalikumat tuge. Selline lähenemine aitab pakkuda abi õigel ajal, vähendada eriarstiabi koormust ning tagada, et abi jõuab nendeni, kes seda kõige enam vajavad.
Loe lähemalt: Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava 2024-2027
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
