Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 06. oktoober 2024:

169 vene poole rünnakut, Donetski rindel on murdekohad suure surve all ning Ukraina taandub Vovza jõe läänekaldale.

1. Tavaline…

2. Ise lasi…

3. Kursk:

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupiansk-Kreminna: paar väiksemat rindejoone sirgenemist.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muret jagub.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. FT: Lääneriigid on hakanud arutama „Saksa mudelit” kui Ukraina rahuplaani.

12. Zelenski: valitsus, diplomaadid ja sõjaväelased täiendavad võiduplaani sõjalisi punkte enne Ramsteini.

13. Venelased võivad intensiivistada rünnakuid Orehhovo ja Robotõne lähedal Zaporižja oblastis – teatasid Ukraina relvajõud.

14. SBU teatas sabotaaživastasest tegevusest kogu Sumõ linnas.

15. Lühiuudised

Seni pole märke vene poole surve vähenemisest. Eile suutis vene pool peaaegu kahekordistada oma kaudtulelööke ning kamikaze-droonide kasutamist, 130 liugpommi ning tihe mitmikraketiheitjate töö annab aimu, et ei mingit surve vähenemist niipea. Pole ka veel tuvastanud märke, et Venemaal ära lastud moonaladude tõttu oleks pommitamine vähenenud, aga analüütikud on arvanud, et mõju alles kuskil selle kuu keskel avalduda võib, mis võimalik, sest selle maani oli ahel veel moona täis.

Õnneks tuleb pisu sagedamini Ukraina infot, et tabavad juhtimispunkte, vähendades selliselt oluliselt vene poole juhtimisvõimekust. Lisaks ollakse paremad kaugemal tagalas olulisemate vene sihtmärkide tabamisel, leides üles nii vene seiretehnikat, erinevaid insenermasinaid ning võimsamaid kaudtule-elukaid.

1. Sumõ oblastis ründasid venelased drooniga tavaliinibussi – kolm reisijat sai vigastada, teatas piirkonna prokuratuur.

Odessa ja Kiiev droonilaines, eile õhtul neid jälle suurem ports üle Ukraina piiri tuli.

2. Väga haruldane Venemaa S-70 Okhotnik (suur droon) tulistati vene vägede poolt alla, mis maandus Ukraina kontrolli all olevale maa-alale Konstantõnivka lähedal. Suhhoi S-70 Ohhotnik-B on Venemaa raske mehitamata lahingulennuk, mida arendavad Suhhoi ja Russian Aircraft Corporation MiG. Väidetavalt on S-70 kuuenda põlvkonna hävitaja, mis kasutab vargtehnoloogiat.

Taganrogis olla vene õhutõrje töötanud…

3. Kursk: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Ka vene poole eilne kiitlemine ei osustunud tõeks. Eile nägin videot kolme briti Challenger tanki liikumisest Kurski oblastis, mis pole paha märk. Arvatavalt siit küll suuremad edasitungid ei õnnestu, sest massi palju vastas ja peaks olema jõutud Kurski ette piisavalt end maasse kaevata. Küll on ikka veel võimalik rinde läänesektoris jõuda Seimi jõeni, mis annaks hea kaitsejoone edaspidiseks.

4. Harkiv: muutusteta, eks aparaaditehase suunas hull murdmine käib, et see jälle tagasi saada.

5. Kupiansk-Kreminna: paar väiksemat edenemist Pišane ja Andriivka juures, aga ei miskit erilist, pigem rindejoone sirgenemised. No peab see rinne üllatavalt hästi vastu, aga eks ootab veelgi enamat soomuse kasutamist, kuigi paljudes lõikudes seda maastik ei soosi.

6. Siversk: eile tõusis vene poole rünnakute arv (12), seni seis muutusteta.

7. Bahmut: vene poole tugevaid rünnakuid jagub, edenemisi mitte.

8. Donetsk: muresid jagub. Küll pole edasi saadud Pokrovski suunal.

Seis rinde loodesektori lõunanurgas läheb järjest pingelisemaks ja väikeste sammudega siiski suudab vene pool edeneda Hirniki linnast loodes Zukurine asulas ja eilse seisuga enam raudteest ida poole jäävas asula osas Ukraina omasid pole. Jätkuvalt arvamusel, et siinse suuna edenemine võib lüüa uppi kogu Vuhledarist kuni Selidove linnani kaitse (linnulennult ala pikkus 40 km). Eile juba kirjutasin, et kaotatakse Vovza jõe eelis, sest siit suunalt on vene pool juba üle jõe ja nüüd järjest enam hakkab tekkima oht, et suudetakse Hirniki ja Kurahivka linnad hoopis ära lõigata. Juba praegu peaksid paar suuremat maanteed olema siin suunal vene kaudtuleüksuste tugeva mõju all.

Lisaks edenes vene pool u 6 km Vovza jõest ida pool ja jõudis mitme kilomeetri laiuselt jõeni ning sai enda kontrolli alla jõe idakaldal asuva Zhelanne Druhe asula. Arvata on, et Ukraina end jõe taha ise tõmbab ja tühjaks jäänud alasid vene pool hõivab.

Krasnohorivka ja Vuhledari vahel suutis vene pool edeneda Maksimilianivka asulas (2100 elanikku u 500 m lääne suunas). Pikerguses ida-lääne suunalises asulas on siiski pool veel Ukraina omade kontrolli all. Eks siingi arvatavalt enne liugpommidega enamuses väiksed eramud maatasa ja siis samm edasi.

Tundub, et eile kõik Vuhledarist põhja poole trügiv soomus ära lasti.

9. Lõunarinne: muutusteta.

Berdjanski suund: muutusteta.

Tokmaki suund: pisu aktiviseeruti.

Melitopoli suund: vaikne.

10. Herson: muutusteta.

11. Lääne diplomaadid ja mõned Ukraina ametnikud usuvad, et Ukraina sõja lõpetamiseks on kõige tõenäolisem kompromiss, kus Venemaa säilitab kontrolli okupeeritud alade üle ning Kiiev saab alliansilt NATO liikmelisuse ja julgeolekugarantiid, teatasid informeeritud allikad Financial Timesile. Ajalehe teatel ei tunnustaks Ukraina ja tema liitlased sellise stsenaariumi korral seaduslikult kontrolli okupeeritud piirkondade ja annekteeritud Krimmi üle, et mitte õhutada Venemaa edasist agressiooni. Sarnast mudelit rakendati külma sõja ajal, kui Saksamaa Liitvabariik oli NATO liige ja DDR mitte.

„On vaikiv nõusolek, et need maad tuleb tulevikus diplomaatiliste vahenditega tagastada. Isegi see on arusaadavalt ukrainlaste jaoks tundlik teema, eriti kui seda peetakse Moskvaga kompromissi aluseks. Maast loobumine NATO liikmelisuse nimel võib olla „ainus võimalus”, selgitas anonüümsust soovinud Lääne diplomaat väljaandele.

Samas tunnistavad selle idee toetajad, et Moskva loobub sellisest plaanist ja jätkab eskaleerumist, kuna putini sõnul peaks relvarahu üheks tingimuseks olema Kiievi keeldumine NATO-ga liitumisest.

Ameerika ajaloolane Mary Sarotte ütles väljaandele, et Kiiev peab ise ehitama kaitseväelise piiri, nõustuma vägede või tuumarelvade püsiva puudumisega oma territooriumil ning loobuma jõu kasutamisest väljaspool seda piiri, välja arvatud enesekaitse eesmärgil. Ta meenutas Saksamaa strateegiat, kes NATO liikmena väitis samuti, et tema piirid on ajutised.

Augusti lõpus teatas Zelenski Ukraina „võiduplaani” väljatöötamisest, mis esitatakse USA-le. See sisaldab viit punkti, sealhulgas operatsioon Kurski oblastis. Ukraina liider lubas, et teiseks „rahutippkohtumiseks” on valmis „üksikasjalik plaan sõja lõpetamiseks”.

putin teatas, et Venemaa on valmis naasma läbirääkimistele Ukrainaga, kuid 2022. aasta kevadel Istanbulis saavutatud kokkuleppe alusel, mitte aga mingite põgusate nõudmiste alusel. Samas möönis putin, et Hiina, India ja Brasiilia võivad saada rahuläbirääkimistel vahendajateks.

12. President Volodõmõr Zelenski ütles 5. oktoobri õhtul videosõnumis, et poliitilised konsultatsioonid võiduplaani sõjaliste punktide täitmise üle toimuvad neil päevil. „Lähipäevadel toimuvad meie meeskondade vahel poliitilised konsultatsioonid: Võiduplaani sõjaliste punktide täitmisest räägivad ka ametnikud, diplomaadid ja sõjaväelased,” ütles ta.

Zelenski rõhutas, et see tugevdab ennekõike Ukraina positsiooni rindel. „Meie ülesanne on tagada Ukrainale usaldusväärne rahu ja pikaajaline julgeolek. See on võimalik ainult rahvusvahelise õiguse alusel ja ilma igasuguse suveräänsusega kauplemise või territooriumidega kauplemiseta,” rõhutas riigipea.

12. oktoobril toimub järgmine „Ramstein”, kus Zelenski esitleb võiduplaani ja arutab liitlastega „tõelisi samme” sõja lõpetamiseks. Dokument esitatakse ka ukrainlastele, kuid ilma mõne „salajase sätteta”.

13. Okupandid võivad jätkata väikeste ründerühmade taktika kasutamist, ütles Lõuna kaitseväe pressiesindaja. Nad võivad intensiivistada rünnakuid Orehhovo ja Rabotõne lähedal Zaporižja oblastis. venelased valmistavad Zaporižja oblastis ette uusi sissetungijate rünnakrühmi Orehhovo suunal – mõne päeva pärast võivad okupandid seal uusi rünnakuoperatsioone intensiivistada. Sellest teatas Lõuna kaitseväe esindaja Vladislav Vološin.

Tema sõnul on venelastel võimalik läbimurre Orehhovo ja Malaja Tokmatška (Rabotõne kõrval) piirkonnas ja võtta kaudtule kontrolli alla Zaporižjast itta viivate logistikateed, kust kaudu Ukraina kaitsevägi toetab rinnet Donetskis ja osas Zaporižja oblastis. „Seetõttu püüab vaenlane seda iga hinna eest oma kontrolli alla võtta, et meie logistika ära lõigata. Seetõttu on selles suunas käimas uued rünnakuoperatsioonid,” selgitas Vološin.

Ta märkis, et Ukraina luure andmetel valmistatakse ette eelkõige Orehhovo ja Rabotõne lähistel uusi venelaste rünnakrühmi: okupandid viivad sinna personali üle, viivad läbi luure- ja logistilist tuge. Sellest lähtuvalt intensiivistavad sissetungijad „nähtavas tulevikus mõne päeva pärast” tõenäoliselt uusi rünnakuoperatsioone, märkis sõjaväelane.

Vološin ütles ka, et venelased kasutavad väikeste rühma suuruste (10 inimest) ründegruppide taktikat, samas kui raskeid soomusmasinaid ja relvi kasutavad nad harva – Vene Föderatsioonis kasutatakse peamiselt väikeseid kiirsõidukeid (mootorrattad, bagid, ATV-d), et kiiresti ületada vahemaa Ukraina kaevikuni ja mitte lasta end miinitõketes õhku.

Pärast sellise grupi sisenemist kaevikus saadetakse järgi tugevdusrühm – see taktika tõi venelastele edu ka teistes suundades ja võib-olla jätkavad nad selle kasutamist Zaporižja oblastis, lisas esindaja.

Üldiselt ei lõpe vastupatareide sõjapidamine, kaitsjate positsioonide tulistamine ja Venemaa löögid rindejoonega külgnevatele asulatele lõunas – ainuüksi Zaporižja oblastis sooritasid viimase 24 tunni jooksul sissetungijad üle 400 sellised tulistamise ja löögi, ütles sõjaväelane.

14. Ukraina julgeolekuteenistus teatas vastuluuretegevuse läbiviimisest Sumõs, kuhu kuulusid ka riiklik politsei, Ukraina relvajõudude sõjaväe korrakaitseteenistus ja rahvuskaart. Teatatakse, et korrakaitsjate tegevus hõlmab kogu piirkonnakeskust. „Eesmärk on ennetada ja neutraliseerida meie riigi vastu suunatud luure- ja plahvatusohtlikke tegevusi, ennetada provokatsioone ja suurendada kodanike julgeolekut Venemaa relvastatud agressiooni kontekstis Ukraina vastu,” selgitas SBU.

Asutus lisas, et nendel operatsioonidel arvestatakse sõjaseisukorra seaduslikku režiimi: operatsioonide ajal võivad kehtida läbipääsu- ja liikumispiirangud tänavatel, dokumentide kontroll ja sõidukite ülevaatus. Luureteenistus märgib: kui isikute suhtes tekib põhjendatud kahtlus, võib läbi viia täiendava kontrolli. Korrakaitsjad kontrollivad ka territooriumi ja üldkasutatavaid ruume, et tuvastada keelatud esemeid, lisas SBU.

Üldjuhul palub asutus kodanikel mõistvat suhtumist võimalikesse ebamugavustesse, korrakaitsjate seaduslikele tegudele ja nõudmistele „õigesti” reageerida, kaasas kanda isikut tõendavaid dokumente ning järgida liikumiskeelu.

Njah, põhjuseks võib kas soov tuua siia veel täiendavaid üksusi või siis juba tabab siin kandis liialt täpselt vene pool sõjalisi sihtmärke kas kohalike või sisse saadetud diversantide osutamise tõttu.

15. Lühiuudised

Järgmisel nädalal külastab president Zelenski väidetavalt Ühendkuningriiki ja Iirimaad, vahendab Guardian. Ta kavatseb esineda Euroopa liidritele Blenheimi palees, kus arutelud keskenduvad Ukrainale, Euroopa julgeolekule ja demokraatiale.

Slovakkia peaminister Fico ütles, et kavatseb järgmisel aastal külastada Moskvat, et tähistada võidupüha 80. aastapäeva. Varem rõhutas ta soovi veenda Ukrainat säilitama gaasitransiiti pärast seda, kui 2024. aastal lõppes leping Vene riigile kuuluva Gazpromiga.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised