Sõja ülevaade: 914. päev – Ukraina ikka aktiivne Kurski oblastis
Avaldatud: 25 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. august 2024:
Ukraina ikka aktiivne Kurski oblastis ja vene poole kontrollitav ala Donetski loodesektoris taigna kombel kerkimist jätkab.
1. Eip ilma muutust ole.
2. Mitmetes Venemaa piirkondades ka ilma paranemise lootust pole.
3. Kursk: Ukraina aktiivsust jagub, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: loodesektor pärmitaignana kerkib ja lõunasektoris ka üks vene poole edenemine.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin kohtus gerassimoviga esimest korda pärast seda, kui kindralid lubasid Ukraina relvajõud Kurskist välja saata.
12. Pavel Durov peeti kinni Pariisis. Teda ähvardab 20-aastane vanglakaristus.
13. Krüptovaluutad ei aita Venemaal Hiinaga arveldusi teha.
14. USA võib saata Ukrainale rohkem soomusmasinaid, et aidata Ukraina relvajõududel Kurski oblastis kanda kinnitada.
Vene pool jätkast tavapärasel tasemel pommitamist. Pisu kasvas liugpommide heitmine ning tundub, et paljudes lõikudes kasutab vene pool seda ka võimalike miiniväljade puhastamiseks.
1. Toimus 115:115 vangide vahetus.
2. Ukraina relvajõud tabasid drooniga Belgorodi lennujaama, kirjutab Baza. Rünnak toimus 23. augusti hommikul. Droon lendas juhtimistorni hoonesse ja plahvatas, mille tagajärjel said vooderdised kergeid vigastusi ja purunesid aknad. Pärast drooni saabumist evakueeriti lennujaama töötajad ning sündmuskohale kutsuti FSB pommieksperdid. Keegi viga ei saanud. Varem teatas Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov, et Ukraina droonid ründasid kaheksat asulat. Kahjustada said mitmed majad ja kõrvalhooned, autod ja fassaadid. Kolm inimest said vigastada.
Alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal on Venemaa piirialadel ja riigi lõunaosas sulgenud 11 lennujaama. Hetkel on suletud 11 lennujaama Krasnodaris, Anapas, Gelendžikis, Doni-äärses Rostovis, Brjanskis, Voronežis, Belgorodis, Kurskis, Lipetskis, Elistas ja annekteeritud Simferoopolis.
Pärast Vene armee sissetungi Ukrainasse ründavad Belgorodi piirkonda regulaarselt Ukraina relvajõud. Alates 2023. aastast on rünnakute arv kasvanud 300–400-ni kuus. Seda on umbes 10 korda rohkem kui naaberpiirkondades. Selle põhjuseks on ka asjaolu, et Belgorod ja Šebekino asuvad Venemaa-Ukraina piirile kõige lähemal. Droonirünnakud ja mürsud on korduvalt kahjustanud elektriliine ja alajaamu. Sõja algusest kuni 24. augustini 2024 hukkus piirkonnas pommitamises 233 inimest, arvutas kohalik väljaanne Fonar. Võimude teatel sai Belgorodis raketirünnakutes kannatada üle viie tuhande korteri ja eramaja ning piirialadel üle seitsme tuhande.
Droonid ründasid täna öösel Rostovi oblastis Bataiskit, teatati tabamustest sõjaväeosa ja lennuvälja lähedal.
Väidetavalt põleb ja plahvatab endiselt Voroneži oblastis asuv laskemoonaladu. Käimas on kohalike elanike evakueerimine.
Ukraina iseseisvuspäeval häkkis Ukraina sõjaväeluureagentuur Venemaa teenusepakkujaid, blokeerides kümneid Venemaal asuvaid tööstusobjekte. Venemaa kasutajad teatavad laiaulatuslikest häiretest ja vähemalt 70 terabaiti andmeid on ohustatud. Ukraina häkkerid asendasid mõjutatud veebisaidid Ukrainat toetavate sõnumitega.
Õhuhäire täna öösel Krimmis, ning anti teada, et juba neljas päev pole Mustal merel ühtki vene sõjalaeva toimetamas.
‘3. Kursk: infot paljudes suundades Ukraina rünnakute jätkumisest tuleb, kuid miskit püsivat siiski mitme usaldusväärse blogija kaardilt ei leia.
Praegu kontrollivad Ukraina omad peaaegu 1300 km² territooriumi. Operatsioon käib. Neljapäeval teatas Zelenski, et Ukraina relvajõud vallutasid lisaks 93 juba okupeeritule veel ühe asula, samuti uusi vange. Samal ajal kinnitab Venemaa kaitseministeerium, et Ukraina vägede pealetung Kurski oblastis on peatatud. Eelkõige kinnitab seda regulaarselt sõjalis-poliitilise töö peadirektoraadi juhataja asetäitja, Tšetšeenia erivägede Ahmat ülem kindralmajor apti alaudinov. Esmakordselt rääkis ta Ukraina relvajõudude edasitungi „peatamisest” piirkonnas 9. augustil ja kordas seejärel sama asja veel vähemalt viis korda.
Samas tunnistas alaudinov, et võitlus Venemaa territooriumil võib jätkuda veel mitu kuud. Kurskis on juba hakatud paigaldama raudbetoonist varjendeid suurtükiväe mürskude eest, ütles kuberneri kohusetäitja. Peamised varjupaigad on kohad, kus on palju inimesi. Samasuguseid meetmeid rakendatakse ka Železnogorskis, aga ka Kurtšatovis, kus asub Kurski tuumajaam, mille ohutuse on Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) direktor Rafael Grossi kahtluse alla seadnud.
Kurski oblasti vabastamine Venemaa juhtkonna jaoks võib olla teisejärguline eesmärk võrreldes Donetski edasijõudmisega. Moskvas pole Ukraina relvajõudude operatsiooni pärast erilist paanikat, ütleb Carnegie sihtkapitali Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse vanemteadur Tatjana Stanovaja. Tema sõnul on putini jaoks strateegiliselt palju olulisem kogu Donetski oblasti hõivamine ja lõpuks Ukraina valitsuse kukutamine kui oma riigi elanikkonna kaitsmine.
Ukraina vägede Kurski oblastist väljatõrjumiseks vajaks kreml umbes 20 brigaadi (umbes 50 000 sõdurit), millest tal praegu puudus, kirjutab New York Times. Artiklis märgitakse, et Ukraina väed pole veel rajanud suurt kaitsekraavide süsteemi, mineerinud piirkonda ega püstitanud tankitõrjetõkkeid.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: ikka imestama panev, et tugev vene surve muutusi rindejoones ei too.
6. Siversk: tavaline kompimiste päev.
7. Bahmut: suurem surve ikka Tšassiv Jari ja Toretski suunal, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: hull, hull, hull konveier jätkus ning no kerkib see pärmitaigen, kuigi sugugi ei tahaks.
Rinde loodesektoris ikka pärmitaigna kerkimise sarnaselt vene pool vähemalt neljas suunas jätkus. Esmalt suudeti veelgi kasvatada Novogrodivka linnas enda kontrollitavat ala ja nüüd u 1/5 see juba on. Kuratlikult murelikuks teeb, et isegi kortermajade piirkonnas igapäevaselt suudetakse edeneda ning arvatavaks peapõhjuseks on ikka Ukraina võitlejate ja vahendite puudus.
Novorgodivkast lõunas suutis eile vene pool üle põldude ja piki metsaribasid edeneda u 1 km ja kipub kiiluma ühe küla ja suure kaevandusala vahel põldusid pidi Selidove linna suunas ehk siis muret jagub.
Lisaks suudeti suruda end lõunasuunas mitme kilomeetri laiuselt u 2 km.
Kuna Krasnohorivka linnas ei suuda vene pool üle jõe põhja suunas edeneda, siis eile keerati suund lääne poole. Tundub, et ühe metsariba põldude vahel Ukraina maha jättis aga vene pool pole seda veel hõivanud.
Rinde lõunasektoris suutis Novomõhailivka ja Vuhledari vahel vene pool korraga edeneda 4 km laiuselt u 1 km. Tundub, et kogu ala laiuselt alustas vene pool u rühma suuruste soomusüksustega rünnakut ja see neile kahjuks edu tõi. Põhjuseks võib olla liialt palju paralleelseid rünnakuid samal ajal. Veel Vuhledari langemise ohtu pole.
Senine jooksev seis Donetski rindel just loodesektoris suuremat põhjust optimismiks ei anna kui igapäevaselt mitmes lõigus 1-2 km korraga edasi ning võime edeneda sarnaselt ka asulates. Lisaks tuleb blogijatelt sõnumeid, et Ukrainal polevat tugevat kaitseliini ka Pokrovskist põhja pool. Ning linna kaitsmiseks mõeldud liinid linnast lõunas on kahjuks ida-lääne suunalised ning annavad vene poolele võimaluse mööduda linnast lõunas ja siis keerata põhja ning linn ümber piirata.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: ka pisu kompimist.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. putin kohtus ühendvägede grupi juhtkonnaga ja kuulas aruandeid Ukraina relvajõudude sissetungist Kurski oblastis tõrjumise kohta, teatab kremli pressiteenistus. „putin kohtus ühendvägede grupi juhtkonnaga ning sai teateid vene relvajõudude peastaabi ülemalt valeri gerassimovilt ja peastaabi peaoperatsioonide direktoraadi ülemalt sergei rudskilt, kuidas tõrjuda Kurski oblasti territooriumile tunginud vaenlase vägesid ja nende hävitamiseks rakendatud meetmeid,” öeldakse teates. Riigipea kuulas ära ka sõjaväerühmade komandöride ettekandeid operatiivolukorrast neile usaldatud aladel.
Viimasel Kurski oblasti olukorra üle peetud kohtumisel nõudis putin Venemaa aladelt vaenlase väljapressimist, süüdistas juhtunus Läänt ning lubas anda ka „väärilise vastuse” Ukraina relvajõududele, mis see aeg olid piirist juba 25 km edasi jõudnud. Ta kinnitas ka, et kõik Kiievi eesmärgid on ebaõnnestunud: Venemaa vägede pealetungi tempo Donbassis tõusis presidendi sõnul poolteist korda ja Venemaa ühiskond ei allunud katsetele „segadust” külvata. Samal ajal ei nimetanud putin toimuvat kordagi „sissetungiks”, vaid kasutas selle asemel sõnu „sündmused”, „olukord” ja „terrorismivastane olukord”.
12. Sotsiaalmeedia platvormi Telegram asutaja Pavel Durov peeti Pariisis Le Bourget’ lennujaamas kinni, teatas Prantsuse telekanal TF1. Prantsuse õhutranspordi sandarmeeria töötajad pidasid Durovi kinni kohe pärast seda, kui ta Aserbaidžaanist saabunud eralennuki rambilt alla laskus. Prantsusmaa riiklik kohtupolitsei osakond andis välja 900-miljonilise kasutajate arvuga sõnumirakenduse loonud Durovi vastu vahistamismääruse. Ta võeti vahi alla.
Õiguskaitseorganid kavatsevad taotleda Durovi tunnistamist raskete kuritegude, näiteks narkokaubanduse, lapsporno levitamise ja pettuste kaasosalisena, kuna Telegram ei teinud julgeolekujõududega koostööd ega viinud läbi oma platvormil modereerimist. Durovit ähvardab 20-aastane vanglakaristus. Durov, kelle varandust hinnatakse 15 miljardile dollarile, arreteeriti Prantsusmaa kodanikuna, selle passi ta sai 2021. aastal. Ta teadis, et ta on Prantsusmaal ebasoovitav inimene, väidab TF1 allikas. Seetõttu eelistas Durov viibida AÜE-s, endise NSV Liidu riikides ja Lõuna-Ameerikas ning reisis Euroopas vähe, vältides riike, kus Telegram tegutseb.
TF1 allika sõnul vahistatakse Durov „kindlasti”. „Ta on lubanud oma platvormil toimuda lugematul arvul rikkumistel ja kuritegudel, tegemata midagi selle modereerimiseks või [õiguskaitseorganitega] koostööd tegemata,” ütles allikas. Prantsuse luureteenistused soovivad saada juurdepääsu krüpteeritud kirjavahetusele Telegramis. „Telegram on kuritegeliku sisu taru. Lisaks terrorismile kasutavad kõige ohtlikumad kurjategijad Telegrami lasteporno sisu vahetamiseks,” ütles üks uurijatest.
Durov, samuti sotsiaalvõrgustiku VKontakte asutaja, lahkus Venemaalt 2014. aastal pärast seda, kui keeldus Venemaa luureteenistustega kasutajaandmeid jagamast.
Riigiduuma asespiiker Vladislav Davankov ütles, et saatis välisminister Sergei Lavrovile pöördumise palvega vabastada Telegrami asutaja Pavel Durovi, kes peeti kinni laupäeva õhtul Pariisi Le Bourget’ lennujaamas. „Tema vahistamisel võib olla poliitiline põhjus ja see võib olla vahend Telegrami kasutajate isikuandmetele juurdepääsu saamiseks. Seda ei saa lubada,” kirjutas Davankov. Venemaa saatkond Prantsusmaal püüab olukorda Durovi ümber selgitada, teatas Venemaa välisministeerium.
13. Samal ajal, kui Venemaa võimud valmistavad ette taristut digitaalsete varade kasutamiseks rahvusvahelistes maksetes, lootes nii lahendada piiriüleste maksete probleemi, on Venemaa peamine kaubanduspartner Hiina tunnistanud krüptoraha kasutamist rahapesu märgiks. Rahapesu tõkestamise seaduse uutes täpsustustes alates 20. augustist tehtavaid toiminguid virtuaalvaraga peetakse üheks ilmseks rahapesumeetodiks, ütlesid Riigikohtu ja LRK Rahvaprokuratuuri esindajad. Üldiselt on Hiina Rahvapanga (PBOC) otsusega krüptoraha Hiinas põhimõtteliselt keelatud alates 2021. aastast ning Hiina kodanikel ei ole lubatud teha tehinguid välismaistel platvormidel. Enne seda olid krüptomaksed Hiinas nii populaarsed, et moodustasid kolmandiku maailma bitcoinide pakkumisest.
Venemaa aga loodab, et krüpt aitab mööda minna Hiinaga tehtavate maksete piirangutest. Hiina pangad hakkasid USA teiseste sanktsioonide kartuses hoolikalt ja pikalt kontrollima ning enamasti keeldusid menetlemast ülekandeid Venemaale ja Venemaalt: keeldumiste protsent ulatub 80%-ni. Importijad ja eksportijad on tõepoolest püüdnud pikka aega krüpto abil sanktsioonidest mööda hiilida. Näiteks Türgi osapooled aktsepteerivad Venemaaga arveldades üsna meelsasti krüptovaluutat, väidavad importijad. Ja hiljutisel Crocus Expo logistikanäitusel pakuti isegi üsna ametlikult välja Hiinast kaupade ostmise skeemid, sealhulgas krüptovaluutaga maksed. Venemaal võib tekkida kaks krüptovahetust, Moskvas ja Peterburis, et toetada välismajandustegevust.
Nüüd on Hiinas kindlasti vähem inimesi, kes soovivad krüptoga tegeleda. Hiinasse suunatud agentide makseskeeme, milles krüptoraha oli seotud mis tahes offshore-i etapis, võivad Hiina õiguskaitseorganid nüüd a priori pidada potentsiaalseks rahapesuks ja saada uurimise objektiks, kardab kaubandusagendifirma juht.
Hiinas karistatakse rahapesu eest rahatrahviga 10 000 kuni 200 000 jüaani (117 tuhat – 2,34 miljonit rubla, so 1170-234 000 eurot) ning järjekindlatele rikkujatele – neile, kes keelduvad uurimisega koostööd tegemast kogu kuritegeliku ahela paljastamiseks või need, kes viisid toime tehingud üle 5 miljoni jüaani (58,9 miljonit rubla) – ähvardab 5-10-aastane vangistus. 5 miljonit jüaani on keskmise Venemaa maaletooja kuue kuu ostumaht, ütleb makseagendifirma juht, nii et paljud inimesed võivad krüptoga makstes seda piiri rikkuda.
14. USA presidendi administratsioon arutab Kiievile saadetavate sõjalise abi pakettide sisu võimalikku ülevaatamist, et need vastaksid paremini Ukraina relvajõudude vajadustele Kurski oblastis, vahendab Washington Post. Mitmed anonüümseks jääda soovinud Ameerika kõrged ametnikud ütlesid väljaandele, et Pentagon on juba küsinud Kiievilt informatsiooni edukaks operatsiooniks vajalike ressursside kohta, kuid hetkel pole veel otsust sõjalise abi kohandamise kohta tehtud.
Teine WP allikas märkis, et Washingtonil pole selget ettekujutust Ukraina eesmärkidest Kurski oblastis operatsiooni ajal. „Neil võib olla plaan, kuid nad ei jaga seda meiega,” ütles allikas. Eelkõige lisati WaPo allikate sõnul soomusmasinate ja muud tüüpi relvade tarned, mis võiksid aidata Ukraina relvajõududel Kurski oblastis, kus nende all on umbes 1000 ruutkilomeetrit territooriumi.
Varem pööras USA tähelepanu õhutõrje laskemoona ja sõjavarustuse tarnimisele Donbassis. Viimase 125 miljoni dollari suuruse sõjalise abipaketi raames andis USA Ukrainale haubitsate ja suurtükiväe laskemoona, kiirabiautosid ja meditsiinivarustust, tankitõrjerakette TOW ja droone. Vahendid eraldati USA presidendi Joe Bideni alluvuses – see tähendab, et relvad võetakse kiire kohaletoimetamise tagamiseks Pentagoni varudest. Uus pakett suurendab pärast Venemaa 2022. aasta veebruari sissetungi USA julgeolekuabi kogumahuks Ukrainale üle 55,7 miljardi dollari.
Samal ajal kerkisid presidendi administratsioonis küsimused seoses Ameerika relvade kasutamisega Venemaa territooriumil, mis ilmselt rikub USA välja öeldud poliitikat piirata etteantud vahendite kasutamist ainult selleks, et kaitsta Venemaa rünnakute eest Ukraina territooriumil. Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ütles, et Ukrainale antud juhistes, kus ja kuidas nad saavad piiri lähedal Ameerika relvi enesekaitseks kasutada, ei ole muudatusi tehtud.
15. Lühiuudised
USA õhujõudude minister Frank Kendall kinnitas, et praegu ei ole plaanis oma hävitajaid F-16 Kiievile tarnida. Kuigi ta ei välistanud selliste tarnete võimalust tulevikus.
Ukraina president Zelenski allkirjastas seaduse, millega keelatakse vene õigeusu kirik Ukrainas. Seadus keelab ka vene kirikuga seotud usuorganisatsioonid.
lukašenka, kes lubas Venemaa väed Valgevenesse Ukraina täiemahulise sissetungi alguses, õnnitleb nüüd Ukrainat iseseisvuspäeva puhul. Njah, sama tegi ka Iraan…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
