Sõja ülevaade: 824. päev – rindelt tuleb murenoote…
Avaldatud: 27 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. mai 2024:
kui Harkivi rinne juba mitu päeva püsib peaaegu paigal, siis kahjuks Kupianski-Kreminna, Siverski ja Donetski rindelt tuleb murenoote… ning murevaba pole ka lõunarinne…
1. Harkiv ikka hullus sajus.
2. Orjolis üks naftabaas põleb.
3. Harkiv: mõni Vovtšanski linna kvartal siin ja seal edasi-tagasi omanikku vahetab.
4. Kupiansk-Kreminna: Berestove üle hakkab Ukraina kontroll kaduma.
5. Siversk: kurivaim, saigi vene pool Bilohorivka külla sisse.
6. Bahmut: Tšassiv Jari (ikka kanalist ida pool) suutis vene pool linnaosa lõunapoolse kvartali saada enda kätte.
7. Donetsk: liialt palju edenemisi liialt paljudes kohtades teevat muret kamaluga.
8. Lõunarinne: samm kahjuks siingi.
9. Herson: muutusteta.
10. medvedjev ja putin lõgistasid „tuumapuuri”.
11. Njah, venelased ei taha Põhja-Koreasse puhkama minna.
12. USA ähvardas karmistada sanktsioone Euroopa pankadele Venemaaga koostöö jätkamise eest.
13. „Rahvast pole piisavalt.” vene kindralid teatasid uue mobilisatsiooni vältimatusest enne 2025. aasta algust
14. Sky News: Venemaa toodab mürske kolm korda kiiremini ja neli korda odavamalt kui USA ja EL riigid kokku.
15. Lühiuudised
Ühes Venemaa ettevõttes teavitati õhupommide FAB-500 (500 kg liugpomm) tootmise mitmekordsest suurendamisest ja FAB-1500 pommide tootmise kahekordistamisest. Alates 2024. aasta veebruarist on alustatud FAB-3000 õhupommide masstootmist. Jutt käib kolmetonnistest plahvatusohtlikest õhupommidest, mis on eriti võimsad. Venemaa kasutab iga päev Ukriana suunal 100–120 liugpommi, mis kaaluvad enamasti 250 kg ja 500 kg.
1. 25. mail toimunud Venemaa löögis Harkovis Epitsentri ehitustarvete poele tõusis hukkunute koguarv 16 inimeseni, (neist üks 12-aastane tüdruk), vigastada sai 44 inimest. Njah, vene pool andis ikka teada sõjalise objekti tabamisest…
Eile öösel Ukraina suunal (allalastud/teele saadetud):
0/2 Kh-47M2 Kinžal
12/12 Kh-101/555 tiibrakett
31/31 Shahed kamikaze droonid.
Eile päeval teatati raketirünnakute tagajärjel toimunud plahvatusest Zaporižjas. Tabati lennujaama terminali.
Eilse ööpäeva ametlik Ukraina statistika: vene okupandid andsid ööpäeva jooksul Ukraina territooriumile neli raketirünnakut, kasutades 14 raketti ja 46 õhulööki 69 õhutõrjeraketi poolt, ning kasutasid 311 kamikaze drooni. Meie vägede positsioonidel ja asustatud aladel viidi läbi rohkem kui 2600 mürsku, kasutades erinevat tüüpi relvi.
2. Okupeeritud Krimmis kuulutati öösel välja raketi- ja droonioht. Varahommikuks rohkem infot veel polnud.
Kurski oblastis kukkus alla Iraanis toodetud luure/löögidroon Mohajer-6. See on varustatud juhitavate rakettidega „Ghaem-5”. Venelased kirjutasid, et lasid alla Bayraktari…
Vene propaganda Telegrami kanalid ja Orjoli piirkonna võimud väidavad, et ööl vastu 27. maid kukkus naftabaasi territooriumile kaks drooni. Kannatada olla saanud osa administratiivhoone fassaadist ning sündmuskohale saabusid operatiivteenistuse ja linnavalitsuse töötajad. Njah, kohalike sõnul siiski olla suur põleng sealses naftabaasis.
Eks mitmestetst oblastitest kuni Orjoli linnani vene pool õhutõtje tööst teada andis. Päris tihe oli kurtmine ikka Kurski ja Belgorodi oblastis ning olla saanud surma ka paar kohalikku elanikku.
3. Harkiv: Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Aleksandr Litvinenko sõnul on Belgorodi oblastisse koondunud 50 tuhandest vene sõdurist koosnev rühm.
Mitu päeva pole küll tuvastanud siin suunal rindejoone suuri muutusi, aga vene poole tahe edasi liikuda on jätkuvalt töös ja 12 tugevast rünnakust eilse päeva jooksul teada anti. Lisaks pommitatakse täiendavalt liugpommidega nii u 10-20 päevas ainult siin rindelõigul. Mõne päeva tagused Ukraina entusiasmi puhangud kahjuks olid pisu varajased ning vasturünnakutega on küll suudetud vene poole edenemine peatada, aga mitte taganema panna.
Eile mõni kvartal Vovtšanski linna jõest põhja pool asuvas osas vene poolele lisandus ja Ukraina sai tagasi ka mõned kvartalid.
4. Kupiansk-Kreminna: siin vene surve Kupianski poole tõuseb ning teada anti u 20 rünnakust ja eilne päev ei toonud häid uudiseid. Kui 17. mail suutis vene pool vallutada ühe tänava Berestove külas koos kahel pool tänavat asuvate hoonetega, siis eile lisandus sellele poole küla hõivamine ja Ukraina kontrolli alla on jäänud mõned hooned küla servades. Siin suunal on lisaks tava motolaskurüksuste koosseisus olevatele tankidele veel kaks vaid tankide polku (üks polk 70-100 tanki), siis tugevat soomusrusikat kahjuks siin suunal jagub ja näitab vene poole tungivat soovi edeneda.
Rinde kesk- ja lõunaosas vene rünnakud edu ei toonud.
5. Siversk: lõpuks suutis vene pool iseneda Bilohorivka küalsse ja hetkel peaks nende kontrolli all olema u pool küla ja Ukraina kontrolli all vaid mõned servades asuvad rusud. Hetkel kahjuks rohkemat infot pole, kuidas vene poolel see õnnestus. Eks peab lootma, et Ukraina suudab vene pool külast välja suruda.
6. Bahmut: Tšassiv Jari Donetsi-Donbass kanali idakaldal asuvasse linnaossa sai vene pool sisse ka selle lõunaservalt, hõivates linna serval asuvate hoonete grupi.
Klišiivka ja Andriivka juures vaatamata jätkuvatele vene poole ponnistustele muutusi polnud.
7. Donetsk: hull surumine mitmes rindelõigus jätkus ning Ozeretine juures kipub pisu kärisema. Eile suutis vene pool siin edeneda külast nii lõuna. Loode, lääne kui lõuna suunal 1-1,5 km ja kuna see toimus u 10 km rindelõigul, siis kipub seda pisu kärisemiseks pidama. Võimalik, et Ukraina taandus ise kindlamatele possadele. Kogu ala iseloomustavad põllud suurusega mitu ruutkilomeetrit ikka metsaribadega nende vahel ja reljeefi siin kandis eriti pole, aga edaspidi hakkab seda tulema…
Pervomaiskest läänes asuvas Netailove külas jätkus vene poole edenemine ning jõuti kahjuks küla lääneservani. Siingi külas on lõunaserval veel mõned hooned Ukraina kontrolli all, sestap küla kaotusest veel ametlikult kirjutada ei saa. Edenemine kokku u 800 m.
Krasnohorivka linnas pidi Ukraina maha jätma mitmed kvartalid kotti jäämise ohu tõttu ja rinne jookseb hetkel linna keskel.
Novomõhailivka lähistel ka mitu vene poole edenemist, nii asulast lääne suunal kui sealt lõuna pool, kus vene poolel õnnestus mitu põldu suurusega u 3×1 km enda valdusese saada.
Selline erinevates suundades tuntav edenemine kahjuks teeb murelikuks.
8. Lõunarinne: juba lootsin, et rinne peab, aga olin ennatlik, kahjuks…
Berdjanski suund: vene poolel on nädalalase sebimise tagajärjel õnnestunud saada sisse Staromaiorske keskusesse.
Tokmaki suund: muutusteta, isegi tapa-ala Robotõnes töötab edasi.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta. Kuna vähemalt pooled Dnepri deltas asuvatest saartest pole kummagi poole alalise kontrolli all sõdurite näol maapinnal, siis tegevust seal jagub ning paadiliiklust näeb mõlemapoolselt. Tundub, et Ukraina seire siiski parem ja videosid vene paatide ja ka kaldale jõudvate seltskondade ära laskmisest on kordades rohkem kui vene poole õnnestumisi.
10. USA rünnak Venemaa positsioonidele Ukrainas on kolmanda maailmasõja algus, ütles Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev. Nii kommenteeris ta Poola välisministri Radoslaw Sikorski sõnu, kes ütles, et USA kasutaks sellist stsenaariumi, kui putin otsustab kasutada tuumarelvi. „Esiteks pole jänkid siiani midagi sellist öelnud, sest nad on poolakatest ettevaatlikumad. Teiseks tähendab Ameerika löök meie sihtmärkidele maailmasõja algust ja isegi sellise riigi nagu Poola välisminister peab sellest aru saama,” kirjutas medvedjev.
Ta meenutas ka, et Varssavi oli varem väljendanud soovi võtta vastu Ameerika tuumarelvad NATO tuumajagamisprogrammi raames. medvedjevi sõnul ei jää Poola maailmasõja korral seda tegurit arvesse võttes kõrvale ja saab kindlasti oma osa radioaktiivsest tuhast.
Sikorski ütles päev varem, et USA hoiatas putinit Ukrainas tuumarelva kasutamise tagajärgede eest. „Ameeriklased ütlesid venelastele: „Kui te lõhkate tuumapommi, siis isegi kui keegi ei hukku, lööme teie positsioonidele Ukrainas tavarelvadega, hävitame need kõik”,” edastas ta sõnumi olemuse.
Minister meenutas, et Hiina ja India hoiatasid varem Venemaad sellise sammu eest. „See ei ole lapsemäng. Sest kui tabu, nagu piiride jõulise muutmise keeld murtakse, teab Hiina, et mitmest riigist, sealhulgas Jaapanist ja Lõuna-Koreast saavad tuumariigid,” märkis Sikorski.
USA valmistus tõsiselt võimalikuks Venemaa tuumalöögiks Ukrainale 2022. aasta lõpus, teatas CNN Joe Bideni administratsiooni kõrgetele ametnikele viidates. Nende sõnul peeti sellist stsenaariumi reaalseks pärast ridamisi kaotusi vene armee poolt, kes oli selleks ajaks loovutanud Harkivi oblasti ja oli sunnitud Hersonist lahkuma.
21. mail algasid Venemaa Lõuna sõjaväeringkonnas mittestrateegiliste tuumarelvade kasutamise õppused. kreml rõhutas, et manöövrite põhjuseks olid läänepoolsed avaldused vägede võimaliku saatmise kohta Ukrainasse. See on „täiesti uus pingete eskalatsiooni voor, mis nõuab erilist tähelepanu ja erimeetmeid”, märkis presidendi pressisekretär dmitri peskov.
putin ise on teatanud, et Moskva peab Lääne sõjaväelasi Ukrainas „sekkujateks”. Ta hoiatas, et nende ilmumisel lahinguväljale on „traagilised tagajärjed”. Selline sündmuste areng „ähvardab konflikti tuumarelvade kasutamisega ja seega tsivilisatsiooni hävitamisega”, ütles putin.
11. Vladivostokis asuv reisibüroo Vostok Intour peab läbirääkimisi partneritega Põhja-Koreast vene kooliõpilaste saatmiseks suvevaheajal Sondovoni lastelaagrisse, ütles ettevõtte direktor Inna Mukhina NK Newsile. Esimese rühma saabumine toimub tema sõnul juuli keskel. Põhja-Koreasse läheb puhkama üle tosina lapse koos kahe täiskasvanuga. Laager asub riigi idarannikul Wonsani sadamalinna lähedal. Siin on lõbustuspark, veesõidud, rand, tuba videomängude ja õhuhokilaudadega.
Vahetus kestab kaks nädalat ja sisaldab tavaprogrammi, mis koosneb puhkamisest Sondowonis ja Pyongyangi vaatamisväärsuste külastamisest koos majutusega nõukogude stiilis hotellis.
Aastatel 2015–2016 Seongdowonis kaks korda külastanud venelane ütles, et tema laagris viibimisega kaasnesid ranged liikumispiirangud ja igapäevased propagandaüritused, kus lapsi sunniti laulma Korea juhtide auks ja puhastama nende monumente. Koolilastele näidati ka multikat, mille tegelased pommitasid USA Valget Maja. Venelase sõnul serveeriti neile nii Pyongyangi hotellis kui ka laagris sama toitu – „pisikesed kanatükid, muud liha peaaegu mitte”, mõnikord kalmaari riisi ja kuklitega. Samal ajal müüsid põhjakorealased koolilastele vabalt riisiviina ja sigarette.
Viimati käisid vene lapsed laagris enne koroonaviiruse pandeemiat. Pärast sõja algust Ukrainas tegi Primorski krai kuberner Oleg Kožemjako korduvalt ettepaneku selliste reiside jätkamiseks. Algatus ei leidnud aga riigi kodanike seas erilist poolehoidu. Just sel nädalal teatas Vostok Intour, et Venemaa kooliõpilastele suunatud ringreis Põhja-Koreasse jäi ära, kuna „piisava hulga soovijate arv” puudub. Primorje elanikud ütlesid, et nad kartsid oma lapsi sinna saata.
12. Euroopa pangad, mis endiselt Venemaal tegutsevad, võivad sattuda USA rangemate sanktsioonide alla, ütles USA rahandusminister Janet Yellen Reutersile. Tema sõnul on jutt krediidiasutustest, mis viivad läbi operatsioone, mis aitavad Venemaal saavutada sõjalisi eesmärke. Samas keeldus Yellen konkreetseid panku nimetamast, märkides, et sanktsioonid järgnevad vaid juhul, kui selliste tehingute fakt on tõendatud. Kuid Euroopa finantsasutuste töö Venemaal loob väga suuri riske, lisas ta. Küsimusele, kas USA rahandusministeerium eeldab Austria Raiffeisen Bank Internationali (RBI) ja Itaalia UniCrediti lahkumist Venemaalt, Yellen otseselt ei vastanud. „Usun, et nende ülemused on soovitanud neil seal tegemistes olla äärmiselt ettevaatlikud,” sõnas minister.
15. mail sai teatavaks, et RBI sai USA rahandusministeeriumilt kirjaliku hoiatuse, et panga ligipääs Ameerika finantssüsteemile võib seoses tegevusega Venemaal olla piiratud. Pärast Washingtoni survet loobus Austria kontsern 1,5 miljardi euro väärtuses osaluse ostmisest Strabagis, mida seostati ärimees Oleg Deripaskaga. Pank aga venitab jätkuvalt oma ammu välja kuulutatud lahkumist Venemaalt ja palkab riiki isegi uusi töötajaid, laiendades oma tegevust. Hiljuti lubas RBI juht Johann Strobl selle aasta kolmandas kvartalis Venemaa Föderatsiooni äritegevuse lõpetamise protsessi radikaalselt intensiivistada. Reutersi allikad väitsid, et USA rahandusamet esitas UniCreditile sarnased nõudmised.
Itaalia keskpanga juht Fabio Panetta ütles 25. mail, et vabariiklikud pangad peaksid Venemaalt lahkuma, kuna nende kohalolek seal tekitab maineprobleeme. UniCredit on RBI järel suuruselt teine Euroopa pank Venemaal. Itaalias tegutseb ka Intesa Sanpaolo, kes tegeleb praegu kohaliku ettevõtte müügiga.
Varem lubas USA president Joe Biden rahandusministeeriumil kehtestada välispankadele teisesed sanktsioonid, lõigates need ära Ameerika finantssüsteemist, kuna aitas Venemaal mööda hiilida Ukraina sõja tõttu kehtestatud piirangutest.
Yellen ja teised USA rahandusministeeriumi ametnikud märkisid, et Venemaa majandus on muutumas üha enam mobilisatsioonimajanduseks, mistõttu on raske eristada tsiviil- ja sõjalisi tehinguid või kahesuguse kasutusega tehinguid.
13. Vaatamata tohututele rahasummadele, mida Venemaa võimud maksavad lepingulistele sõduritele Ukraina-vastases sõjas osalemise eest, on inimeste voog, kes on valmis minema tapma ja surema, kokku kuivamas. Et mitte häirida ühiskonda ja muuta sõda uueks normiks, otsivad saadikud ja ametnikud üha uusi marginaalseid viise inimeste rindele saatmiseks, kuritegudes kahtlustatavate (kuid mitte süüdimõistetute), võlgnike, kodutute jne värbamiseks. Ja kuigi Ukrainas on sõdureid juba rohkem kui putini käivitatud invasiooni alguses, ei saa aasta lõpu poole hakkama uue mobilisatsioonita, leiavad nii sõja toetajad kui ka vastased.
Üleoleku säilitamiseks lahinguväljal tuleb peagi otsida teisi võimalusi armee täiendamiseks, ütles Financial Timesile üks vene relvajõudude juhtkonnale lähedalseisev isik.
Valitsus võib mõnda aega piirduda loominguliste värbamismeetoditega, „kuid selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguses muutub uus osaline mobilisatsioon vältimatuks,” ütles ta. Tema sõnul on ilma mobilisatsioonita sel suvel võimatu isegi suuremat pealetungioperatsiooni läbi viia: „Võimud on vähemalt praegu valmis ohverdama mõningaid operatiivseid edusamme rindel, et kaitsta ühiskonda sõja eest.”
Grigori Sverdlin, kes juhtis enne sõda kodutute heategevusorganisatsiooni Notšležka ja asutas seejärel projekti Go Through the Forest, mis aitab mobilisatsioonist kõrvale hiilida, viitab võimude märkimisväärsetele jõupingutustele uute sõdurite värbamiseks. Sellest annavad tema hinnangul tunnistust arvukad sõjaväelaste töötasusid reklaamivad stendid (need on kolm korda kõrgemad kui riigi keskmine). „Summad on suured. Kuid vaatamata sellele pole inimesi piisavalt,” ütles ta FT-le. Samal ajal karmistavad ametivõimud karistusi teenistusest kõrvalehoidumise eest, sealhulgas suurendavad trahve sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse mitteilmumise eest, lisab Sverdlin: „Nad topivad auke igal võimalikul viisil.”
Samuti usub ta, et mobilisatsiooni teine laine on sel aastal vältimatu, küsimus on vaid, millal see täpselt välja kuulutatakse.
Endine kaitseminister sergei šoigu hooples veebruari lõpus, et 2023. aastal asus lepingulisele teenistusele ligi 540 tuhat inimest ja see võimaldas luua kuuest diviisist koosneva reservarmee ning selle aasta alguses värvati veel 50 tuhat inimest. NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Christopher Cavoli tunnistas aprillis, et viimase aasta jooksul on Venemaa suurendanud oma rindevägede suurust 360 000-lt 470 000-le.
Samal ajal on teateid armee täiendamise viisidest, mis praegu lepinguliste sõdurite sissevoolu tõttu esindavad šoigu sõnul väljaõppinud professionaalseid vägesid, mis esindavad tõesti tõsist jõudu. Värbamine toimub asotsiaalsete elementide arvelt, ütles Ühtse Venemaa asetäitja Krasnojarskist Vjatšeslav Djukov peaaegu samaaegselt šoiguga. „Meie lepingulisteks töötajateks on viimase aasta jooksul olnud peamiselt alkohoolikud, kodutud, piitsutajad, vangid jne,” ütles ta kohaliku omavalitsuse komisjoni koosolekul.
Pärast selliseid sõnu saadeti Djukov Ühtsest Venemaalt välja ja ta ise astus armee ridadesse. Kuid linna Železnodorožnõi linnaosa juht Juri Savtšuk kurtis samal koosolekul, et Krasnojarskis ei täideta värbamisplaani. Tema sõnul on probleemi lahendamisel kaasatud kohtutäiturid: otsitakse kodanikke, kellel on võlgu ja kellel pole tööd.
Lisaks olid kriminaaluurijad kohustatud värbama kahtlusaluseid ja süüdistatavaid, ütles advokaat Roman Kandaurov FT-le. Neile pakutakse „selgituskirja” võimalusega sõlmida leping. Eelkõige värbasid nad Vologda ärimehe Jevgeni Žurini, kes oli kunagi grupi Union Team vokalist. Ta peeti kinni jaanuaris kahtlustatuna suurkelmuse toimepanemises – koos kaaslastega võttis ta ebaseaduslikult enda valdusesse 82-aastase pensionäri korteri ja maa. Žurinit ootas kuni 10-aastane vanglakaristus, kuid mais õnnitles ta juba rindelt oma VKontakte lehel tellijaid võidupüha puhul. „Minu hüüdnimi on BATJA,” kirjutas Žurin, paludes moraalset ja materiaalset tuge ning mõni päev hiljem märkis ta, et on kaotanud 17 kg.
Sõja algusest saadik on vene armee Briti kaitseministeeriumi andmetel kaotanud umbes pool miljonit inimest. Nagu relvajõudude asekaitseminister Leo Docherty aprilli lõpus teatas, kaotas see umbes 450 000 hukkunut ja haavatut ning kümned tuhanded deserteerisid.
14. Venemaa ettevõtted toodavad konsultatsioonifirma Bain & Company hinnangul suurtükimürske kolm korda kiiremini kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liidu riigid, vahendab Medusa Sky News’i. Hoolimata asjaolust, et Ukraina lääneliitlaste majanduste kogujõud ületab oluliselt Venemaa oma, jäävad nad mürskude tootmise kiiruselt Venemaa Föderatsioonist kõvasti maha, märgib telekanal. Bain & Company prognooside kohaselt toodab Venemaa 2024. aastal umbes 4,5 miljonit suurtükimürsku ning EL ja USA kokku 1,3 miljonit mürsku. Samal ajal on Venemaa 152 mm laskemoona maksumus neli korda väiksem kui Lääne 155 mm laskemoonal.
Ukraina sõjavägi ütleb, et iga tulistatud mürsu peale saavad vene väed vastata viiega, vahendab Sky News. Telekanalile antud intervjuus ütles üks võitlejatest, et Ukraina sõjaväelased õppisid sellistes tingimustes sihtmärgi tabamiseks kasutama vähem mürske.
Üks Harkivi oblastis, kus vene väed on pealetungil, sõdivatest Ukraina komandöridest rõhutas aga, et väed vajavad lääneliitlaste mürske. „Peame neid jätkuvalt tagasi hoidma ja tagama, et iga maameeter, mida nad püüavad hõivata, maksab neile sadu elusid,” ütles kanali allikas.
Ukraina sõjavägi on korduvalt rääkinud keerulisest olukorrast laskemoona tarnimisel, mis tekkis eelkõige seetõttu, et Ameerika seadusandjad ei saanud umbes poole aasta jooksul heaks kiita Ukraina abipaketi rahastamist. Lisaks ei suutnud Ukraina Euroopa liitlased täita oma kohustust tarnida Ukraina relvajõududele õigeaegselt laskemoona.
Mai keskel teatas Reuters Ukraina sõjaväele viidates, et Harkivi oblastis kaitset hoidvad Ukraina relvajõudude üksused hakkasid vastu võtma liitlaste annetatud laskemoona.
15. Lühiuudised
Der Spiegel: kui Venemaa Föderatsioon saavutab Ukrainas läbimurde, saadavad Poola ja Balti riigid oma väed sisse. Tuginetakse Lennart Meri konverentsil osalenud mõnede parlamendisaadikute seisukohtadele kuluaarivestlustes.
Saksamaa kantsler Scholz ütles, et on vastu sellele, et Ukraina kasutab Venemaa territooriumi ründamiseks Lääne relvi. Njah, ei hakka isegi kommenteerima…
Itaalia peaminister leiab, et lääne relvade rünnakud Venemaale on ebaproduktiivsed. Meloni ütles, et lääs peab olema ettevaatlik…
Rootsi lubab Ukrainal oma relvadega rünnata sihtmärke Venemaa territooriumil.
„Valge Maja on juba alustanud mitteametlikke arutelusid otsuse üle lubada Ukrainal kasutada Venemaa territooriumil USA tarnitud relvi. Seni on probleem selles, et seal teeb otsuseid meeskond, kellel praegu puudub konsensus. Kuid surve on igalt poolt. Võimalusi on, nii et me ei aeglusta,” ütles Ukraina NATO Parlamentaarse Assamblee alalise delegatsiooni juht Jehor Tšernev.
Esimesed pildid Ukraina vangidest, kes liituvad Ukraina relvajõudude ridadega, teatab 1. ründepataljoni ohvitser Dmõtro Savtšenko.
Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen algatas koos kolleegidega Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Hollandist ja Poolast ühise pöördumise EL-i poole seoses Ukraina integreerimisega Euroopa kaitsekompleksi.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz usub, et Ukrainast ei saa järgmise 30 aasta jooksul NATO liiget. 26. mail demokraatia festivalil sakslastega vesteldes rääkis ta, et kaks ja pool aastat tagasi rääkis ta sellest vene diktaatoriga. Scholz rääkis kohtumisest Venemaa diktaatoriga 2022. aasta veebruaris. Vestlus puudutas Ukrainat ja „putini imperiaalseid ideid, et piire saab muuta jõuga”, arvestamata seadust. Kantsleri sõnul nimetas putin seejärel Venemaa-Ukraina sõja üheks põhjuseks Ukraina soovi NATO-sse astuda. Scholz ütles tema sõnul avalikult kremli diktaatorile, et „sellest ei räägita veel vähemalt 30 aastat”. „Muide, üks toonane sõja põhjus oli see, et Ukraina oli väidetavalt NATO-ga ühinemas – seda pole lähitulevikus oodata,” ütles Saksa juht.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
