Sõja ülevaade: 807. päev – Ukraina omad pidid mõned possad maha jätma
Avaldatud: 10 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. mai 2024:
vene poole rünnakute arv küll vähenes nn tavapärasele tasemele (95), aga nii ühe üleeilse edenemise tõttu kui paari nädala taguse vene poole edenemise tõttu pidid Ukraina omad mõned possad siiski eile maha jätma. Loodan, et kogu vene nafta taristu kuni Uuraliteni ära lastakse… eile neile +2 lisandus.
1. +120
2. Veel üks naftatöötlemise kompleks Venemaal kaugusega Ukraina piirist 1500 km pihta sai.
3. Kupiansk-Kreminna: rinde põhja lõigus suruvad hullult ja eile sammugi edasi ei saadud.
4. Siversk: pisu surve langes ning õnneks pole ka jätkuedenemist rinde lõunalõigus Vesele juures.
5. Bahmut: ikka peaga, peaga, peaga vastu müüri.
6. Donetsk: kaks vajalikku (üks neist siiski muret tegev) Ukraina taandumist.
7. Lõunarinne: vene poole surve hakkas tõusma, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Herson: 2 ja muutusteta.
9. putin ähvardas võiduparaadil läänt taas tuumasõjaga.
10. Bloomberg: vene miljardärid on asunud varasid kodumaale tagastama.
11. Ukraina sõjaväelased hoiatasid suvel rinde kokkuvarisemise ohu eest.
12. putin tegi ettepaneku nimetada Mišustin peaministriks.
13. Poola plaanib rajada Venemaa piirile kaevikud ja punkrid.
14. USA: Ukraina töötab inimestega probleemi lahendamise nimel, abistamisest teatame lähinädalatel.
15. Zelenski vabastas ametist julgeoleku juhi.
16.Ukrainas uus erioperatsioonide vägede ülem.
17. Lühiuudised
Nii üksustes olevate Ukraina võitlejate väsimus kui vähesus on järjest kasvav teema Ukraina blogijate veergudel. Seni, kuni Zelenski ei kuuluta välja uut mobilisatsiooni, jäädaksegi kahjuks liialt vähemusse, sest juurde toodetav sõjaline isikkoosseis pole kahjuks täna piisav. Ka peaks Ukraina küsima oma pojad Euroopast tagasi ja panema püssi alla… kas me selles neid ka toetame, on juba küsimus ka meie riigile… njah, ainult meie otsusest ei piisa, sest EL-i piir põgenikele siiski vaba… aga tugevat lobitööd saaks teha…
Teine päeva läbiv mure on Ukraina järgmiste kaitseliinide kehv kvaliteet või puudumine.
Olen mitmelgi korral olnud liialt optimistlik just Ukraina suunal ja see optimism on küll pisu kahanenud vene hoolimatu isikkoosseisu ja tehnika kaotuste suurest hulgast edu saavutamiseks, max konveierina töötava vene sõjatööstuse sõjarežiimil olek ning lääne piisava abi puudumine, aga see optimism pole siiski kadunud ja kõik märgid võimalikku Ukraina kaotust ei näita ning paadunud Ukraina fännina toetab neid ka siis, kui just kõige paremini rindel ei lähe.
Mitte ainult varalised huvid, vaid ka kohatised mitte kõige paremad isikuomadused ja tõekspidamised kipuvad liialt mõjutama lääne edukat tegutsemist nii Ukraina abistamisel kui Venemaale tugevate sanktsioonide rakendamisel.
Meie väikeriigi poliitikute (ok, mõni siiski mitte) pidev töö selle nimel, et aidata Ukrainat ja murda Venemaad on meie suurust arvestades olnud väga efektiivne. Kui sama koefitsendiga poliitilisse tahtesse (ikka koos elluviimisega) enamus lääne riike panustaks, oleks vist sõda juba võidetud.
1. Öösel ründasid vene sissetungijad taas Ukrainat – kasutades 10 Shahed tüüpi mehitamata õhusõidukit. Ukraina õhutõrje väed ja vahendid hävitasid kõik ründedroonid (ametlik uudis). Piiri- ja rindelähedus ikka +120.
2. Ukraina julgeolekuteenistuse droon sooritas neljapäeval u kell 10 hommikul pärast Krasnodari territooriumil asuvatele nafta ümberlaadimishoidlatele rekordilise kaugusega löögi Venemaa naftatöötlemistehasele Baškortostanis. Droon läbis 1500 km pikkuse distantsi. Pikamaa droon „külastas” Baškortostani Vabariiki, kus see tabas Gazprom Neftehim Salavati naftatöötlemistehast. Droon tabas õli katalüütilise krakkimise seadet. Tehas on üks suurimaid nafta rafineerimise ja naftakeemia tootmiskomplekse Venemaal. See on spetsialiseerunud bensiini, diislikütuse ja muud tüüpi naftatoodete tootmisele.
Täna ööl ründasid droonid Venemaal Kaluuga oblastis asuvat First Planti naftatöötlemistehast. Sellest teatasid Venemaa propagandaallikad. Nende sõnul oli umbes kell 01.00 kuulda Kaluga oblastis Dzeržinski rajoonis plahvatuste helisid. Propagandistide viidatud kohalike elanike sõnul kostis vahetult enne seda mitmete droonide lendudele iseloomulikke helisid. Venelased kirjutavad, et pärast plahvatusi tekkis ettevõttes tulekahju. Vastavad videod ilmusid kohalikel avalikel lehtedel.
Hiljem teatas propagandaressurss RIA Novosti, et tehase tulekahju põhjustas väidetavalt drooniõnnetus. Põlevad kolm konteinerit diislikütusega ja üks konteiner kütteõliga. Ohvreid väidetavalt pole. Kohalikud Venemaa võimud pole sündmust veel kommenteerinud.
Siiani kurdetakse Ukraina ebaõnnestunud rünnaku tagajärgedest Belgorodi kesklinnas. Täiesti võimalik, et põhjuseks oli vene õhutõrjetöö tagajärg ja võimalus, et miskit kuskil eksi läheb on olemas. Erinevalt vene poolest Ukraina üritab siiski tabada põhjendatud sihtmärke.
3. Kupiansk-Kreminna: rünnakukonveier jätkuvalt töötab ja soomus üritab Kupianski suunal edasi liikuda. Eile jälle edasi ei saadud. Miks on langenud rünnakute arv rinde lõunaosas, pole teada. Veel ei panustaks sellele, et rünnakute ressurssi ei jagu…
4. Siversk: siiagi mitmeid rünnakuid jagus kolmel suunal, aga edu mitte.
5. Bahmut: jätkuvalt ei suuda vene dessantnikud murda Tšassiv Jari kaitset ning panustan siin lõigul just kiirel heade oskustega elukutseliste vene soldatite kahanemise peale. Prooviti ka mujal, aga edutult.
6. Donetsk: rinde põhja-loode lõigus vene rünnakukonveier jätkas tööd, aga miks langes rünnakute arv Krasnohorivka-Novomõhailivka lõigul on teadmata, aga pisu imestama paneb. Võib olla käib suurem reorg.
Eile küll vaatamata tugevale survele vene pool edasi saanud, aga kahes lõigus pidi Ukraina taanduma uutele possadele. Oht küljelt saada tabatud Avdiivkast läänes Orlivka külast ja veekogude liinist lääne pool (mis võib seda ohtu kogu selle veekogude joone kaitse) pani Ukraina astuma tagasi 1,5 km 500 m laiuselt ja ala keskel on suur maantee, mis arvavalt ahvatleb vene poole tugeva surve jätkumist.
Teine taandumine oli Pervomaiskest lõunas vene poole üleeilse metsariba pidi edenemise tagajärjel, et mitte jääda kotti. Vene pool pole siingi veel seda ala hõivanud. Njah, eks neid miine ja drooni ning kaudtuletöötlust siiski jagub.
7. Lõunarinne: vene poole rünnakute arvu tõus teeb muret.
Berdjanski suund: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud, kuigi vene poole rünnakute arv tõusis kordades (üle 10-ne).
Tokmaki suund: tapa-ala töö Robotõnes ei taha lõppeda.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: muutusteta. Kaks ebaõnnestunud vene rünnakut kirja läks.
9. Lääne eliit õhutab ülemaailmseid konflikte, kuid Venemaa ei lase end ohustada, sest tema strateegilised jõud on pidevas valmisolekus, ütles putin punasel väljakul võiduparaadil peetud kõnes. putini sõnul püüavad nad moonutada tõde Teise maailmasõja kohta, sest see segab neid, kes ajavad koloniaalpoliitikat. „Kättemaks, ajaloo mõnitamine, soov õigustada praeguseid natside järgijaid on osa lääne eliidi üldisest poliitikast,” ütles putin.
Ta lisas, et Venemaa lükkab tagasi mis tahes riigi või liidu nõuded eksklusiivsusele. „Venemaa teeb kõik, et vältida globaalset konflikti, kuid samal ajal ei luba me kellelgi end ähvardada. Meie strateegilised jõud on alati lahinguvalmiduses,” ütles putin.
„Üheksas mai on alati väga emotsionaalne ja valus päev,” ütles putin, seistes poodiumil väheste külaliste taustal. Koos putiniga jälgisid paraadi Valgevene, Guinea-Bissau, Losi, Kuuba, aga ka Kasahstani, Tadžikistani, Türkmenistani, Usbekistani ja Kõrgõzstani presidendid. Moskvas visiidil viibinud ja putiniga kõnelusi pidanud Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ignoreeris sündmust punasel väljakul.
Vaid üks tank osales paraadi sõjalises osas pärast seda, kui Ukrainat vallutama saadetud armee kaotas Oryxi arvutuste kohaselt 9 tuhat ühikut tehnikat. punase väljaku kohal lendas õhus 15 sõjaväelennukit – minimaalne arv kogu paraadide ajaloos.
Pärast pidulikku sündmust meenutas putin taas, et andis koos Valgevenega korralduse läbi viia taktikaliste relvade kasutamise õppused, kuhu eelmisel aastal paigutati kompleksid Iskander ja Polonez, samuti „spetsiaalse laskemoonaga” varustatud ründelennukid Su-25. Venemaa välisministri asetäitja Sergei Rjabkov ütles neljapäeval, et õppused on vastus USA ja teiste lääneriikide „eskalatsioonikursile”. See „seab meid vajaduse ette astuda samme, mis tegelikult tähendavad isoleerimismeetmete tugevdamist,” ütles Rjabkov. „Ja õppused mittestrateegiliste tuumarelvade kasutamise oskuste arendamiseks on nende jõupingutuste osa,” rõhutas ta.
10. Rikkad venelased, kes sattusid pärast Ukraina sõja algust lääne sanktsioonide alla, hakkasid järk-järgult varasid koju viima, kartes oma ettevõtete võimalikku natsionaliseerimist, ütlesid kaks anonüümsust soovinud vene miljardäri Bloombergile. Neist ühe sõnul on nad sunnitud oma äri ajama ainult Venemaal ja püüavad mitte mõelda võimalikele varade konfiskeerimise riskidele. Teine sanktsioonide alla sattunud ja oma varad kodumaale tagastanud ettevõtja märkis, et nüüd ehitab ta koos perega Venemaale uut elu.
Agentuur täpsustab, et Küpros ja Šveits kehtestasid pärast Venemaa sissetungi algust perefondide haldamise teenuste osutamise keelu, mille asutajad või kasusaajad on Venemaa kodanikud. Teised rikkad venelased soovivad oma varandust kolida „sõbralikesse riikidesse” nagu Araabia Ühendemiraadid, kuid enamik sanktsioonidega miljardäre on otsustanud oma varad koju viia.
„Inimesed tegutsevad lähtuvalt oma praegustest võimalustest ja piirangutest. Ettearvamatuse määr on hüppeliselt kasvanud,” ütleb ülikõrgete sissetulekutega venelaste strateegiline konsultant Aleksei Stankevitš. Jõukaid venelasi nõustava Dubais tegutseva juristi Daria Nevskaja sõnul on paljud miljardärid oma varade pärimise teel üleandmise protsessi kiirendanud, nagu tegi seda näiteks AFK Sistema asutaja Vladimir Jevtušenkov, kes loovutas vara oma pojale.
Kuna Venemaal ei ole pärandimaksu, on võimud pikka aega püüdnud julgustada jõukaid venelasi varasid kodumaale tagastama. 2022. aastal hakati Vene Föderatsioonis looma erafonde, mis võimaldasid varasid pärijatele üle anda. Alates seaduse jõustumisest 2022. aasta alguses on selliseid fonde loodud umbes 30, neist viimane ilmus alles mais.
Venemaal selliseid fonde avada aitava ASB konsultatsioonigrupi juhtivpartneri Roman Margulise sõnul on tema ettevõttele viimasel kahel aastal laekunud iga kuu 10–15 päringut, taotluste koguarv on oluliselt kasvanud. Vaid üksikud kliendid avasid oma fondid aga pärast konsultatsioone, märgib Margulis.
Bloombergi miljardäride nimekirjas oleva 26 venelase koguvaraks hinnatakse umbes 350 miljardit dollarit. Nende inimeste keskmine vanus on 63 aastat, enamik plaanib, kuidas oma varandust pärijatele edasi anda.
11. Ukraina relvajõudude (AFU) ohvitserid kardavad, et rindejoon võib sel suvel pärast Venemaa ulatuslikku pealetungi kokku kukkuda, kirjutab Politico. Anonüümseks jääda soovinud Ukraina kõrged sõjaväelased ütlesid väljaandele, et nende arvates murtakse rindejoon suvel pärast Venemaa pealetungi, kuna vene armee juhtkond on valmis suurteks kaotusteks ning Ukraina sõdurite moraal ja sihikindlus on nõrgenenud.
Nagu märkis endine kaitseminister Valeri Zalužnõi, vajab Ukraina armee suurt hulka sõdureid. Tema hinnangul vajab Kiiev täiendavalt 500 tuhat sõjaväelast. Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles väljaandele, et Vladimir Zelenski ei plaani täielikku mobilisatsiooni läbi viia, kuna see „ei saa rahva toetust”. Zelenski jääb rahva presidendiks. See on tema jaoks väga oluline ja see on väga oluline, et inimesed ei teeks midagi ainult sellepärast, et neil kästakse,” lõpetas Ermak.
6. mail teatas Sõjauuringute Instituut (ISW), et Venemaa koondas Ukraina põhjapiirile umbes 50 000 sõdurist koosneva väe, et korraldada võimalik invasioon ja rünnak riigi suuruselt teisele linnale Harkovile. Ukraina kõrged luureallikad ütlesid väljaandele Financial Times, et Venemaa plaanib mai alguses Harkivile suurpealetungi. Nende sõnul valmistab vene armee selleks operatsiooniks pinnast ette, korraldades linnale raketirünnakuid. Nende eesmärk on muuta Harkiv elamiskõlbmatuks ja sundida selle elanikke lahkuma.
Bildi allikad Ukraina armees väitsid, et Venemaa võib Harkivi vallutamiseks paigutada 20 000–40 000 sõdurit. „Siis peame otsustama, kas tahame kaitsta põhja või ida poolt. Mõlemat on võimatu teha,” selgitas üks väljaande allikas. Nagu Ukraina sõjaväelased ja ametnikud Associated Pressile ütlesid, ei ole Ukraina relvajõududel tagalas kaitseliine, mis võiksid olla taganevate vägede kattevarjuks.
Tšassiv Jari piirkonnas positsioone hõivanud Ukraina relvajõudude 67. brigaadi kaitseväelane ütles, et uutele positsioonidele siirdudes ootasid sõdurid kaevikuid, kaevikute labürinti ja laskepositsioone, kuid leidsid hulga auke mis olid vaevalt piisavalt suured, et end suurtükiväe tulistamise ajal peita. Selle tõttu kandis brigaad taandumisel suuri kaotusi.
Vene armee pealetung Avdiivka suunas on kestnud aasta algusest. Lisaks Avdiivkale andis Venemaa kaitseministeerium aru Novobahmutovka, Novomihhailovka, Bogdanovka, Pervomaiskoje, Nevelskoje, Orlovka, Tonenkoje, Krasnoje, Mirnoje jt külade hõivamisest. Aprilli alguses teatas šoigu, et aasta algusest on vene sõjaväelaste kontrolli alla läinud 403 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi.
12. putin tegi ettepaneku nimetada valitsusjuhiks Mihhail Mišustin, ütles vene riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin oma sotsiaalmeedia Telegrami kanalis. „President vladimir vladimirovitš putin esitas riigiduumale ettepaneku Mihhail Vladimirovitš Mišustini kandidatuuri kohta peaministriks,” kirjutas Volodin. Saadikud arutavad varem peaministrina töötanud Mišustini kandidatuuri täna täiskogu istungil pärast arutelu fraktsioonides, ütles ta.
Riigiduuma moodustab valitsuse koosseisu, eelkõige kinnitab üles seatud peaministrikandidaadi. Põhiseaduse kohaselt nimetab valitsusjuhi ametisse Vene Föderatsiooni president pärast Riigiduuma heakskiitu.
Uus peaminister peab esitama ettepanekud valitsuse ülesehituse kohta putinile ja Riigiduumale – peaministri asetäitja ja ministrikandidaadid, välja arvatud kaitseministeerium, siseministeerium, justiitsministeerium, eriolukordade ministeerium ja välisministeerium.
13. Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysh tegi ettepaneku rajada Kaliningradi ja Valgevene piiri äärde kaitsepunkrite, kaevikute ja kraavide rida, vahendab ABC News. Minister märkis, et Poola võimud on asunud tugevdama metalltõket Valgevene piiri ääres, et ohjeldada illegaalset rännet ja kaitsta piire. „Parandame ja tugevdame tõket Poola-Valgevene piiril. Kulud selleks otstarbeks on ajaloo suurimad,” ütles Kosinyak-Kamysh raadiojaamale Zet antud intervjuus.
Veebruari keskel teatas Times, et Balti riigid ehitavad oma piiridele Venemaa ja Valgevenega üle 1000 betoonpunkri. „Balti kaitseliin” hõlmab ajalehe andmeil kõiki vahendeid potentsiaalsete sissetungijate heidutamiseks: tankitõrjemiinid, kraavid, okastraat ja nn draakonihambad – püramiidikujulised betoonist tankitõrjekonarused. Piiride lähedale tulevad laskemoonalaod. Ehitusega on kavas alustada järgmise aasta jaanuaris.
Eesti võimud kavatsevad kulutada umbes 60 miljonit eurot 600 rajatise ehitamiseks kogu Venemaa piiril. Kõik need 37-ruutmeetrised punkrid mahutavad kümmekond sõdurit ja on kaitstud suurtükiväe rünnakute eest, ütles kaitseministeeriumi asekantsler Susan Lilleväli.
2024. aastal teatasid vähemalt 10 NATO riigi sõjaväelased, et Venemaa võimalik agressioon alliansi riikide vastu on lähitulevikus reaalne stsenaarium. Eelkõige ütles Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysh, et vabariigi võimud ei välista Venemaa rünnakut pärast Ukraina sõja lõppu. Tema sõnul on Poola kaitseministeerium selle ohu taustal juba asunud konkreetseid samme astuma, sealhulgas armee varustuses esinevate lünkade kõrvaldamiseks: lepingud relvade tarnimiseks 19 miljardi zloti (üle 4 miljardi euro) väärtuses, peamiselt Poola kaitseettevõtetega.
Taani sõjaväeluure teatas kohalikule meediale, et Venemaa kasutab „väga tõenäoliselt” sõjalist jõudu ja võib NATO riikidele väljakutse esitada. Ja NATO sõjalise komitee esimees, Hollandi admiral Rob Bauer teatas sõja vältimatusest Venemaaga. Tema sõnul peavad kõik bloki riigid valmistuma selleks, et see algab järgmise 20 aasta jooksul. Sarnase üleskutse tegid ka Suurbritannia, Norra, Taani, Hollandi, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Belgia ja Eesti armeeülemad ja kaitseministrid.
putin lükkas tagasi süüdistused, et Venemaa kavatseb Euroopat rünnata, nimetades neid „jamadeks”. „Lääs kutsus esile konflikti Ukrainas, Lähis-Idas ja teistes maailma piirkondades ning jätkab valetamist. Nüüd teatavad nad ilma igasuguse piinlikkuseta, et Venemaa kavatseb väidetavalt Euroopat rünnata. Noh, see on lihtne, teie ja mina mõistame, et see on lihtsalt mingi jama,” ütles president oma läkituses föderaalassambleele.
14. Ukraina võimud võtavad meetmeid relvajõudude personali probleemi lahendamiseks, märkis USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller briifingul teatades uutest abipakettidest Ukrainale. Reporter küsis, milline on toetuse fookus, kas Ukraina tööjõu olukord teeb muret ja mida USA saaks sellega seoses ette võtta.
„Mis puudutab personali, siis see on küsimus, millele Ukraina peab loomulikult ise vastama. Ja me oleme näinud, kuidas Ukraina valitsus võtab meetmeid selle probleemi lahendamiseks. Mida me saame Ukraina partnerina teha, on jätkata toetamist sõjaliselt ja jätkata nende majanduse toetamist ning eelkõige teeme kõik endast oleneva, et aidata neil jõuda kohta, kus nad suudavad omal jalal seista,” selgitas Miller.
Ta märkis, et USA rakendab selleks mitmeid poliitikaid – raha, mis toetuspaketis Ukrainale kanti, on hakatud kasutama. Miller kinnitas, et „lähinädalatel” tuleb Ukrainale antava abi kohta rohkem teateid.
15. President Volodõmõr Zelenski tagandas Sergei Rudi Ukraina julgeolekuosakonna juhi kohalt. Vastav määrus ilmus presidendi kantselei veebilehel. Sergei Rud on kindralmajor, kes on juhtinud UGO-d alates 2019. aasta oktoobrist. Enne teda oli sellel ametikohal Aleksei Otserklevitš – pärast vallandamist andis Zelenski talle kindralmajori auastme.
Selle aasta 7. mail teatas Ukraina julgeolekuteenistus presidendi, SBU juhi ja luure peadirektoraadi juhi mõrva ette valmistanud Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse agentide võrgustiku paljastamisest. Luureteenistus märkis, et avalikustas luurevõrgustiku eelnevalt riigi julgeolekuosakonna juhtkonna abiga.
Uurimise kohaselt lekitasid selle osakonna kaks koloneli sissetungijatele salajast teavet – nad peeti kinni. Kohtualuseid teavitati kahtlustamisest riigireetmises, mis on toime pandud sõjaseisukorra alusel ja terrorirünnaku ettevalmistamises. Neid ähvardab eluaegne vangistus ja nad on nüüd vahi all.
16. Ukraina president nimetas eile ametisse erioperatsioonide vägede uue ülema: brigaadikindral, Ukraina kangelane Oleksandr Trepak hüüdnimega „Redout”.
2008. aastal teenis Redout 3. eriotstarbelise rügemendi ridades. Aja jooksul sai temast eriüksuse ülem.
Alates 2014. aastast osales ta terrorismivastases operatsioonis Ida-Ukrainas, kus paistis peaaegu koheselt silma kangelaslikkuse ja julgusega. 7. juunil 2014 alustas Bahmuti linna lähedal eriotstarbeline rühm operatsiooni raskelt haavatud soomusrelvastuse varustuskeskuse komandöri kolonel Volodõmõr Tšobitko otsimiseks ja evakueerimiseks. Oleksandr Trepak 8-liikmelise võitlejast koosneva alarühma eesotsas vallutas separatistide kontrollpunkti linna sissepääsu juures ja hoidis seda kolm tundi, pakkudes teisele rühmale turvakoridori keskuse komandöri helikopteriga evakuatsioonipaika transportimiseks. Lahingu käigus sai ta jalga kuulihaava, kuid ta keeldus evakueerumast ja juhtis kaks päeva separatistide rünnakute tõrjumist suurtükiväe keskrelvabaasi vastu.
Pärast ravi sai temast Donetski lennujaama territooriumi kaitse vanem sõjaväeülem. Juhtis kõigi lennuvälja tormi- ja vallutamiskatsete tõrjumist, mille käigus löödi välja 8 tanki, tabati ja evakueeriti üks väiksemate vigastustega tank, hävitati üle 270 ja tabati 6 võitlejat. Ta korraldas isiklikult lennujaama ümbruses sabotaaži- ja varitsustõrjetööd, mis muutis võitlejatel võimatuks tõkestada lennujaama kaitsjate toodete ja laskemoona tarneteid.
Oleksandr Trepakil on tohutu kogemus, lugupidamine oma kaaslaste seas ja üldse sõjaväeringkonnas. Ühiskonna reaktsioon tänasele uudisele kinnitas, et Redout on omal kohal ja sellele pannakse suuri lootusi. SSO üksused näitavad täna üles julgust ja vaprust ning selline ametisse nimetamine on osakonnale tohutu tugevdus.
17. Lühiuudised
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et riik ostab Ukrainale USA-lt kolm HIMARS-raketisüsteemi. Need peavad tulema Ameerika Ühendriikide relvajõududest ja toimetatakse Ukrainasse.
President Volodõmõr Zelenski nimetas Ukraina suursaadikuks Ühendkuningriigis endise Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi. Vastav 9. mai määrus avaldati presidendi kantselei veebilehel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
