Sõja ülevaade: 789. päev – 85 vene poole rünnakut tõid neile paar edenemist ja üks neis kahjuks Novomõhailivka kaotus
Avaldatud: 22 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. aprill 2024:
85 vene poole rünnakut tõid neile paar edenemist ja üks neis kahjuks Novomõhailivka kaotus, Odessa sadamataristu ikka mitmel korral ööpäevas sihtmärgiks ja Harkivit maatasa teha üritatakse, Sevastoopolis jälle üks laev suitses…
1. 100 ja Odessa ning Harkiv ikka sihtmärkideks.
2. Veel üks vene laev Sevastoopoli sadamas pihta sai ja Ukraina luuredroonid jälle päris kaugel uitasid.
3. Kupiansk-Kreminna: lõuna sektoris päris tugev surumine laial lõigul, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: rünnakuid jagus, rindejoone muutusi mitte.
5. Bahmut: ootab uut surve tõusu.
6. Donetsk: Novomõhailivka kaotati.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. USA esindajatekoda kiitis heaks Venemaa reservide konfiskeerimise ja Ukrainale antava 61 miljardi dollari suuruse abi.
10. USA kavatseb saata Ukrainasse kümneid uusi sõjalisi nõustajaid.
11. putin lõpetas pärast valimisi kremlist ja elukohtadest lahkumise.
12. ISW: USA abi Ukrainale võib putini suvise pealetungi rööpast välja lüüa.
13. Washington ähvardas Pekingit Venemaale tehnoloogia tarnimise eest sanktsioonidega.
14. Orban usub, et lääs on „sammu kaugusel vägede saatmisest Ukrainasse”.
15. Lühiuudised
Pisu tore lugeda vene poole uudiseid seoses USA abi protsessi õiges suunas jätkumisega… kuidagi kippus ahastuse moodi olevat ja läbi mitme vaateprisma leiti huvitavaid nurki, kuidas see üldse Ukrainale kasulik ei olevat…
1. Odessa oblasti administratsiooni juht Oleg Kiper kinnitas, et Venemaa korraldas linnale raketirünnaku. „Ta sihtis taas sadama infrastruktuuri transpordi- ja logistikaobjekti. Plahvatuslaine ja raketirusud kahjustasid eramuid.” Ohvrite arv on kasvanud neljani: kolm meest ja üks naine. Kaks päeva tagasi ründasid venelased Odessa lähedal asuvat Južnõi sadamat. Siis oli sihiks kaks põllumajandussaaduste ümberlaadimise terminali, millest üks kuulub Singapuri Delta Wilmarile. Taristuministeerium teatas, et tegemist oli 39. rünnakuga Odessa oblasti sadamatele.
Eile õhtul kella 20 ajal sai Harkivi linn liugpommide sihtmärgiks, teatati vähemalt ühest hukkunust.
Öösel uus droonilaine Odessa suunal, täpsemat infot veel varahommikuks polnud.
Kella 7 ajal hommikul tuli info, et vene lennundus rakettide saatmiseks jälle õhus ja oodatakse lööki kuhugi Zaporižja kanti.
Piiri ja rinde lähedus ikka kõige sajus ning seda tihedalt.
2. Ukraina armee ründas Venemaa Musta mere laevastiku koosseisu kuuluvat Kommuna päästelaeva, ütles Ukraina mereväe pressiesindaja Dmitri Pletentšuk. Sotsiaalmeedia Telegrami kanal VChK-OGPU avaldas omakorda video, mis näitab põlevat laeva. Videomaterjali põhjal on raske mõista laeva vigastuse olemust. Kommuna on Venemaa laevastiku vanim laev ja vanim kasutusel olev laev maailmas. See lasti käiku 1915. aastal Peterburis. Laeva on mitu korda moderniseeritud, viimati 2016. aastal. Allveelaev on varustatud allveerobotiga Seaeye Panther Plus. 2022. aastal uuris Kommuna ristleja Moskva hukkumispaika.
Eile hommikune info: vene õhutõrje tulistas alla ühe drooni Pihkva oblastis ja teise Velikije Lukõ naftabaasi kohal.
Eile olla vene poole väitel mitu drooni alla lastud Brjanski kandis. Lisaks kasvas miskipärast mitme vene blogija hüsteeria peatsest suurest Ukraina õhurünnakust Belgorodi linnale, kus ei olevat ühtki vene soldatit…
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta ja see isegi pisu meeldivat hämmingut põhjustab. Kupianski suunal ikka veel pole vene pealetung alanud.
Ternõst kuni Siverski Donetsi jõeni vene rünnakute intensiivsus tuntavalt tõusis ja Ukraina andis teada lausa 17 rünnakust siin sektoris. Muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: siin rindelgi vene surve oluliselt tõusis ja olla neid u 10 kanti olnud ning üritati nii siit kui sealt 4 suunalt. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Bahmut: paar päeva pole siin rindel vene pool edasi saanud, aga kuna mitmed brigaadid vene pool Tšassiv Jari sektoris rinde vahetusse lähedusse lükkas, siis juba täna ootab väga tugevat rünnakutelainet.
6. Donetsk: intensiivne rünnakutelaine jätkus ja ja kaks muret tekitavat edenemist oli.
Piki Avdiivkast loode suunas kulgevat raudteed veelgi vene pool edasi sai ja kasvatas enda kontrollitavat ala Ozeretine asulas 500×500 m suuruseks.
Nagu oli märgata juba mõned nädalad tagasi, et vene sõjalennukid saavad suht karistamatult toimetada Bahmuti rindel, siis nüüd loeb sarnastest muredest ka siin rindel ja lennukid julgevad toimetada rindest 3 km kaugusel suht vabalt. Näeb ka videotelt, et kaudtulemoonaga on raskusi ja enamuse tööd teevad seni ära droonid. Küll pani pisu imestama, et pidama hetkel on saadud veekogude liin Avdiivkast läänes ja ei ole edasi saadud Berdõtsi juures. Pisu kosunud vene 114. eraldiseisev motolaskurbrigaad lükati siin uuesti täiendavalt rindele (paiknes seni Avdiivkas) ja arvatavalt täna nemad rünnakuid jätkavad.
Pervomaiske juures suutis vene pool saada välja asulast pisu (mõnisada meetrit) lõuna poole aga selle suuna pärast veel väga ei muretse, sest peatselt jääb ette jõgi koos kahel pool oleva metsaribaga.
Krasnohorivka juures jätkus vene rünnakute laine saamaks kanda maha linna keskel. Njah, vene poole paar blogijat andsid teada, et nüüd kontrollivad u 30% linna territooriumist kuid seda enda loetavad Ukraina ja välismaised blogijad ei kinnita. See, et jõutakse linna peaaegu keskosani ja seal nende eksistents lõpeb, siis seda küll videodest näeb.
Novomõhailivka asula kahjuks eile kaotati, kui vene pool suutis äärmistest läänepoolsetest kvartalitest Ukraina välja suruda. Muret teeb, sest üleeile suutis vene pool asulast u 20 kvartalit vallutada ja eile u 10 ehk siis edenemise tempo oli üllatavalt suur.
Lisaks sai vene pool u 1 km edasi üle põldude asulast lõunas 8 km laiuselt. Kuidas nii laial rindel selline edu saavutati, oli kahjuks endal varahommikuks teadmata. Võimalik, et moona ja õhutõrjevahendite nappus selle tingis. Läbimurret küll õnneks pole, aga kahjuks see võimalik, sest olemasolev veekogude liin pisu kõhna (põhja-lõunasuunaline jõgi liialt väike) ja ning enamus väikseid jõgesid siin ida-läänesuunalised. Avatud põllumaastikul kipuvad põllulapid metsaribade vahel olema isegi mitmeid kilomeetreid pikad ja kui ikka millegiga soomust mõjutada pole, siis seis raske.
Videodest ja piltidelt näeb, et jälle on tõusnud rindel vene soldatitel seljas olev varustuse vanus ja kvaliteet, sest kuidagi on muster kadunud ja on ühtset rohelist värvi. Võimalik, et vangidest komplekteeritud üksustele ei anta kvaliteetsemat staffi. Ka näeb järjest enam igatsugu teiste riikide mustriga vorme, mida arvatavalt soldatid enda täiendavalt selga ostavad.
Hiina UTV ikka laialdaselt kasutusel ja üritatakse ende abil nii kiireid jõudmisi Ukraina possadele kui moona ja muu staffi veoks rinde eesmistes üksustes.
7. Lõunarinne: muutusi ei tuvastanud
Berdjanski suund: vaid paar torkimist.
Tokmaki suund: siingi vaid paar torkimist ja vene blogijate kurtmist, et olla Ukraina droone kordades rohkem õhus kui vene omi ning muretsevad, et Ukraina suudab rohkem õhus toimuvat oma EW vahenditega mõjutada.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: pisu vene poole surve isegi langes. Põhjust ei tea. Rindejoones pole juba pikalt muutusi tuvastanud.
9. USA parlamendi Kongressi esindajatekoda võttis pärast mitu kuud kestnud ägedat sisepoliitilist võitlust ja telgitaguseid läbirääkimisi kremliga siiski vastu Ukrainale antava lisaabi seaduse. Häältega 312 112 vastu kiitsid kongresmenid heaks 61 miljardi dollari suuruse toetuse Kiievile osana laiemast ligi 100 miljardi dollari suurusest eelnõust, mis hõlmab ka abi Iisraelile ja Taiwanile.
Umbes veerand kogusummast – 14 miljardit dollarit – läheb Ukraina relvajõududele relvadele, sealhulgas kaugmaa ATACMS-rakettidele, mis on võimelised tabama sihtmärke kuni 300 km kaugusel.
Veel 13 miljardit dollarit plaanitakse kulutada Pentagoni ladude täiendamiseks ja 7 miljardit USA sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks piirkonnas, sealhulgas Ukraina sõjaväelaste koolitamiseks, märgib Bloomberg.
Samal ajal kiitis Kongressi alamkoda heaks REPO seaduse, mis võimaldab Joe Bideni administratsioonil konfiskeerida USA-s külmutatud Venemaa suveräänsed varad. Jutt käib vaid väikesest osast Vene Föderatsiooni Keskpanga sanktsioneeritud 300 miljardi dollari suurusest kulla- ja välisvaluutareservist – see on umbes 6 miljardit dollarit, mida keskpank hoidis kinni USA-s alates Ukrainasse sissetungist.
Suurem osa summast – umbes 200 miljardit dollarit – on blokeeritud Euroopas ja selle konfiskeerimine on küsimärgi all: EL-i võimud käivitavad mehhanismi, mille abil arestida sanktsioneeritud reservidest kasumit, kuid mitte varasid ennast. Valge Maja saab Ameerika seaduste raames konfiskeerida Vene Föderatsiooni keskpanga külmutatud vahendid Ameerika pankades ja kanda need üle Ukraina jaoks mõeldud erifondi, kirjutab CNBC.
Senat arutab eelnõu 23. aprillil, ütles demokraatliku enamuse liider Chuck Schumer. Heakskiit peab toimuma kiiresti, et Washington saaks võimalikult kiiresti relvi Ukrainasse saata, ütles Biden.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas USA Esindajatekoda „otsuse eest, mis saadab ajaloo õiges suunas”. „Lihtsalt rahu ja turvalisust saab saavutada ainult jõuga. Loodame, et eelnõud leiavad senatis toetuse ja saadetakse presidendi Joe Bideni lauale,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
USA võib järgmise nädala lõpus alustada Ukrainasse sõjavarustuse, sealhulgas kaugmaa ATACMS-rakettide saatmist. USA senati luurekomitee juht demokraat Mark Warner ütles seda intervjuus CBS Newsile.
10. Washington kaalub Kiievi saatkonda täiendavate sõjaliste nõustajate saatmist, kuid nad ei osale lahingutegevuses, ütles Pentagoni pressiesindaja Patrick Ryder. „Kaitseministeerium on kogu selle konflikti jooksul analüüsinud ja kohandanud julgeolekutingimuste muutudes meie kohalolekut riigis. Praegu kaalume võimalust saata saatkonna kaitsekoostöö büroo laiendamiseks mitu täiendavat nõunikku,” vahendas Ryder Politico sõnu. Tema sõnul hakkavad nõustajad täitma erinevaid nõuande- ja tugifunktsioone ning vaatamata sellele, et nad on kaitseministeeriumi töötajad, juhib neid diplomaatilise esinduse juht.
Väljaande allikate sõnul hakkab USA-st tulevaid logistika- ja relvatarneid jälgima täiendav sõjaväenõunike kontingent. Teine allikas selgitas, et nad aitavad ka Ukraina armeed relvade hooldamisel. Üks nende ülesannetest on aidata Ukraina relvajõududel paigutada Ameerika Ühendriikidest saabuvat keerukat varustust, kuna Washington eeldab sõjategevuse intensiivistumist sel suvel.
Ryder ei avalda turvakaalutlustel konkreetseid töötajate numbreid. Veel kaks Politico allikat väidavad aga, et Ukrainas on 60 Ameerika sõjalist nõunikku.
Varem ütles USA president Joe Biden, et Ameerika väed Ukraina poolel sõjas ei osale, kuna see suurendab Ameerika ja Venemaa vägede otsese vastasseisu ohtu.
11. putin naasis enne valimiskampaania algust juhitud elustiili juurde – lõpetas kremlist ja oma residentsidest lahkumise, märkis amet riigipea ajakava analüüsides. Viimase kahe nädala jooksul pole putin korraldanud ainsatki külastusüritust ning valimiskampaania algusest kuni 20. aprillini teatas kreml 100 presidendi osavõtul toimunud külastusüritusest. 17. veebruarist 17. märtsini osales putin väljaspool kremlit ja eluasemeid 31 üritusel. Viimasel nädalal enne valimisi jäi president kremlisse ehk Novo-Ogarjovosse.
Analüüsi järgi on reiside arv pärast valimisi kümme korda vähenenud. Ajavahemikus 17. märtsist 17. aprillini kuulutas kreml välja vaid 10 väljaspool sündmust, millest üks oli Krimmi annekteerimise aastapäeva kontsert Punasel väljakul. President lahkus kogu perioodi jooksul Moskva piirkonnast vaid korra – 27. märtsil külastas ta Toržoki.
Viimase kahe nädala jooksul on putin osalenud kohtumistel videolingi kaudu. Presidendi pressisekretär dmitri peskov teatas, et riigipea ei reisi üleujutustest mõjutatud piirkondadesse. Nagu Projekt märkis, vähendas putin eelmisel aastal oma reise märkimisväärselt vaid 147 päevani ja ülejäänud aja väljaspool oma elukohti ei reisinud.
12. Vene armee tugevdab lähiajal rünnakuid, kuni USA sõjaline abi saabub Ukrainasse, öeldakse Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) raportis.
„vene sõjavägi jõudis tõenäoliselt järeldusele, et Ukraina väed ei suuda praeguste ja tulevaste pealetungi operatsioonide eest kaitsta USA sõjalise abi viivituste või täieliku äravõtmise tõttu. See eeldus oli tõenäoliselt suve operatiivplaneerimise lahutamatu osa,” märgitakse aruandes. ISW teatel kavatseb Venemaa „piiratud akent ära kasutada”, enne kui USA uus sõjaline abi saabub. Abi andmise taasalustamine võib sundida vene vägesid loobuma läbimurdekatsest, mis võib viia kaitseliini hävitamiseni, usuvad autorid.
Siiski võib vene armee saavutada märkimisväärseid edusamme rinde prioriteetses sektoris, kus Ukraina kaitse tundub ebastabiilne, üheks selliseks kohaks võiks olla Tšassiv Jari linn. Möödunud esmaspäeval ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski, et Venemaa sõjaväelased on saanud korralduse Tšassiv Jar vallutada 9. maiks.
13. USA välisminister Antony Blinken hoiatab Hiinat, et Washington on valmis Hiina vastu sanktsioone kehtestama, kui Peking ei keeldu Venemaale kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid tarnimast, kirjutab Financial Times. Blinken külastab Hiinat 24. – 26. aprillini. Nagu allikas väljaandele ütles, on USA ja tema liitlased muutumas üha kannatamatumaks Pekingi suhtes seoses Moskva varustamisega kõigega alates kiipidest kuni tiibrakettide mootoriteni. Blinken tõstatab selle küsimuse eeldatavasti Hiina välisministri Wang Yiga.
Samas ei plaani USA välisminister avalikustada, milliseid meetmeid Washington ette võtab. Allikate sõnul kaalub USA sanktsioonide kehtestamist Hiina finantsasutustele. USA sõnum on selgeim hoiatus, mille Washington on kunagi Hiina ametnikele isiklikult edastanud. Asevälisministri Kurt Campbelli sõnul õõnestab Hiina Euroopa julgeolekut, varustades Venemaad kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega, püüdes samal ajal arendada Euroopaga tihedaid majanduslikke ja poliitilisi sidemeid.
„Oleme püüdnud Euroopa ja Hiina vestluspartneritele rõhutada, et need kaks eesmärki on kokkusobimatud ja et me tahame, et Hiina mõtleks väga hoolikalt edasiste sammude üle,” ütles ta. Campbell lisas, et USA on olnud oma murede suhtes „väga avatud” ja on pühendunud Pekingi tegude eest vastutusele võtmisele.
Teine Ameerika kõrge ametnik ütles, et G7 liikmed tõstatavad kahesuguse kasutusega tehnoloogiate tarnimise küsimuse Hiinaga. Teine allikas märkis, et Hiina on mures võimalike sanktsioonide pärast oma pankade vastu.
Detsembris andis president Joe Biden välja korralduse, milles hoiatas välisriikide finantsasutusi, et nad „riskeerivad kaotada juurdepääsu USA finantssüsteemile, kui hõlbustavad olulisi tehinguid, mis on seotud Venemaa sõjatööstusbaasiga”.
14. Ungari peaminister Viktor Orban väidab, et lääneriigid on väidetavalt „vägede Ukrainasse saatmise äärel”. Ta ütles Facebookis, et ei luba oma riiki sellesse segada. „Raha, raha, relvad, aga olukord ei parane, vaid läheb veelgi hullemaks. Oleme ühe sammu kaugusel sellest, et Lääs saadab väed Ukrainasse. See on sõjakeeris, mis võib tõmmata Euroopa põhja,” kirjutas Orban. Tema sõnul on Euroopa liidrid väidetavalt „sukeldunud” Vene-Ukraina sõtta, pidades seda „omaks”.
Ungari peaminister rõhutas, et täiemahulise sissetungi algusest peale oli tegemist vaid kiivrite saatmisega, mis hiljem jõudis „karmide sanktsioonideni, lennukite üleandmiseni ja miljarditesse eurodesse”. „Meie, ungarlased, teame, mis on sõda. Sellest meile piisab. Olen veendunud, et me peame sellest sõjast eemale hoidma. See ei ole meie sõda. Me ei taha sõda ja me ei taha, et Ungarist saaks suurriikide mängukann. Seetõttu peame taas propageerima rahu – kodus, Brüsselis, Washingtonis, ÜRO-s ja NATO-s,” ütles ta.
15. Lühiuudised
Roskomnadzor piiras juurdepääsu rahvusvahelise organisatsiooni Reporters Without Borders (Piirideta Reporterid) veebisaidile, teatab projekt Roskomsvoboda. Piirideta Reporterid teatas märtsi alguses tasuta satelliittelevisiooni paketi „Svoboda” („Vabadus”) käivitamisest, mis hakkab edastama sõltumatut venekeelset meediat. „Vabaduse” paketti kuuluvad sellised meediakanalid nagu „Kaja”, „Raadio Sahharov”, „Praegune aeg”, „Euroraadio”, „TV8”, „Ost/West 24”, aga ka koondkanalid Dmitri Gordoni osalusel, Irina Shikman, IStories, Holod Media, Novaja Gazeta Europe jt. Lähikuudel sisaldab pakett uudistekanalit ja lõpuks hakkab Svoboda edastama 25 sõltumatut venekeelset meediat. Hot Bird 13.0E satelliidi signaali võetakse vastu Venemaa keskosas ja Uuralites.
Taani tarnib Ukrainale kõik lubatud hävitajad. Esimesed tarned jõuavad kohale suvel, ütles Taani suursaadik Ukrainas Ole Egberg Mikkelsen. „Ärge muretsege. Ukrainale tuleb kindlasti lennukeid. See on kogu meie F-16 lennukipark, mis on praegu kasutusest kõrvaldatud, kuna saame uue põlvkonna F-35 lennukid. Pole põhjust muretseda. F-16-ned toimetatakse nagu lubatud.”
Saksamaa asekantsler ning majandus- ja kliimaminister Robert Habeck pakkus, et jagab Ukrainale vajalikke seadmeid Saksamaal asuvatest suletud energiaobjektidest, teatas energeetikaminister Herman Galuštšenko.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
