Sõja ülevaade: 780. päev – 97 vene poole rünnakut tõid mitu muret tekitavat edenemist ning ühe küla kaotuse
Avaldatud: 13 aprill, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. aprill 2024:
97 vene poole rünnakut tõid mitu muret tekitavat edenemist ning ühe küla kaotuse. Njah, ka vene poole kaotuste numbrid vastavad.
1. 110.
2. Brjansk, Moskva.
3. Kupiansk-Kreminna: vaid üks rünnak aga suurema pealetungi ootel.
4. Siversk: ikka sebivad Bilohorivka külje all.
5. Bahmut: hull surve mitu muutust rindejoones tõi.
6. Donetsk: siin sama seis.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. Moskva oblastis kuulutati välja viimase 10 aasta suurim sõjaväelisele väljaõppele kutsumine.
10. Venemaa katsetas teist korda alates aasta algusest USA-ni jõudvat tuumaraketti.
11. USA uute Iraani-vastaste sanktsioonide tõttu blokeeriti merel vene naftat vedanud tankerid.
12. Venemaa tulusate naftavarude täieliku ammendumiseni olla jäänud 9–17 aastat.
13. Moskvas tungis politsei ühe Kirgiisi diplomaadi korterisse dokumentide kontrollimiseks.
14. Lühiuudised
1. Kui vene armee jätkab massilisi rünnakuid, võidakse Ukrainas teha elektri kasutamise piirangud. Seda ütles energiaministri asetäitja Svetlana Grintšuk raadios Vabadus. Grintšuki sõnul võib suvel kuumade ilmade tõttu elektritarbimine suureneda, kuna inimesed sõltuvad jahutussüsteemidest. Ta märkis, et energeetikud koristavad praegu rususid, hindavad seadmete seisukorda ja püüavad väga kiiresti parandada seda, mida saab parandada. Endiselt on raske ennustada, kas seiskamised jõustatakse, kuna „massiivseid rünnakuid ja lisakahjustusi esineb peaaegu iga päev”. „Muidugi, kui need jätkuvad, siis võib tõesti tekkida piiranguid. Püüame, isegi kui see peaks olema, tagada tarbijatele regulaarse elektri kättesaadavuse,” märkis ta. Samas täpsustas Grintšuk, et graafikud olid valmis juba enne kütteperioodi algust, et negatiivse stsenaariumi korral oleks elektri jaotus võimalikult õiglane ja elekter oleks kõigil tarbijatel.
Üks uitav õhtune rakett Krivõi Rihi kohal alla lasti. Piiri ja rinde lähedus ööpäevases sajus ning kahjuks ilma paranemist tulemas pole, sest seni puududvad Ukrainal piisavad vahendid (kaudtuleüksuste mõjutamiseks) või pole neid üldse (vene lennunduse liugpommide vastu), et takistada seda. Miskit peatselt lubatakse…
2. Brjanski oblastis otsustasid venelased ignoreerida tõsiasja, et sõjaväeobjektide läheduses on suitsetamine keelatud.
Ukraina julgeolekuteenistuse endine töötaja Vassili Prozorov sai Moskva lähedal oma sõidukis lõhkekeha plahvatuses haavata.
Ikka Belgorodi oblast suurimaks kurtmiskohaks on.
3. Kupiansk-Kreminna: vaid üks rünnak Ternõ suunal, mis muutusi rindejoones ei toonud. Ootab nii Kupianski kui Ternõ suunal peatselt algavat vene pealetungi. Ühelt vene blogijalt kirjed, et Kreminnast edelas asuval metsaalal olla pisu aktiivsem Ukraina.
4. Siversk: eilsed vene poole katsed Bilohorivka külast kagus asuvas karjääris kanda kinnitada ei õnnestunud.
5. Bahmut: Ukraina omad andsid teada lausa 33 vene poole rünnakust. Kahjuks kaotati eile Bohdanivka asula. Olla küll Ukraina teinud katse see osaliselt tagasi saada, aga ebaõnnestus.
Muret teeb kahe rünnakusuuna 500 m edenemine Tšassiv Jarist nii kirdes kui kagus. Siverski Donetsi-Donbassi kanalist pole seni vene pool üle saanud kuigi üritavad tugevalt. Lisaks teeb muret vene poole võimekus rünnata kogu rinde ulatuses ehk siis ressurssi puudust pole. Mujal siiski muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: siingi rindel hull surumine jätkus ning u 500 m edenemine Avdiivkast loodes piki raudteed, on muret tekitav, tekitades lisa raskuspunkti rindel ehk siis siingi üritab vene pool suurt arvulist ülekaalu enda kasuks pöörata tõstes rünnakusuundade arvu.
Veekogude liinist Avdiivkast läänes pole seni vene pool edasi saanud, aga eilne edenemine ja u 3×3 km põldude hõivamine Pervomaiskest põhjas teoks sai.
Seni suudab vene pool hoida töös konveierit ning järjest uued ja uued soomus või soomus koos jalaväega üksused lääne poole teele saadab.
Pisu üllatusega Krasnohorivka-Marinka-Novomkhailivka joonel vene rünnakud (ja neid oli u 30 kanti) edu ei toonud. Küll teeb muret alanud uus rünnakute surve Vuhledari suunas.
7. Lõunarinne: sama seis, mis eelnevatel päevadel.
Berdjanski suund: pisu rinde keskosas torgiti.
Tokmaki suund: Robotõnesse pole seni vene pool kanda maha saanud ning jätkab tapa-alasse sisenemist, õnneks moona ja droone tundub vähemalt selleks Ukrainal jaguvat aga seda enamasti ikka mingil rindelõigul selle võrra vähem. Mingi lainetus jätkus Verbove juures aga täpne seis hetkel teadmata.
Üle pika aja tuli kurtmist Tokmaki linnas, et olla miskit kaela sadanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: seni pole siingi vene rünnakukonveier katkenud, aga muutusi rindejoones ikka tuvastada ei suuda. Skadovski linnast Musta mere ääres (seal ikka vahete vahel mõni suurem seltskond soldateid pihta saab oma jõudehetkel) tuli murelikke teateid.
9. Kuna täiemahuline sissetung Ukrainasse jätkub juba kolmandat aastat, valmistub vene armee iga-aastaseks sõjaliseks õppuseks reservimeestele. Veelgi enam, vähemalt ühes piirkonnas – Moskva oblastis – on tänavu plaanis kutsuda rohkem mehi kui varasematel aastatel. Moscow Timesile rääkisid sellest neli ettevõtet, kes kardavad, et töötajate ajutine lahkumine võib sundida neid osa tööst peatama. Suurendatud väljaõppelaagrite kutsekvoodid on võimalikud ka teistes Venemaa piirkondades, selgitas kaitseministeeriumile lähedane allikas.
1. märtsil 2024 jõustus putini määrus reservväelaste sõjaväeliseks väljaõppeks ajateenistusse kutsumise kohta. See avalikustati, kuid dokument sisaldab salastatud andmeid meeste arvu kohta, keda kaitseministeerium peab sõjaliseks väljaõppeks koguma. Ka treeninglaagri toimumisaeg on salajane. Samal ajal pole putini 2022. aasta septembris välja kuulutatud „osalise mobilisatsiooni dekreedil” kehtivusaega, mis tähendab, et see toimib tegelikult edasi.
2024. aasta sõjaline väljaõpe võib saada kaasatud meeste arvu poolest viimase kümnendi suurimaks, ütlesid Moskva oblasti lääne- ja põhjaosas asuva mitme ettevõtte tippjuhid väljaandele Moscow Times. See piirkond on pealinna järel Venemaal suuruselt teine, seal elab umbes 9 miljonit inimest.
Moskva oblasti sõjaväekomissariaadid hakkasid ettevõtete juhtidele saatma kirju, milles nõuti töötajate nimekirjade esitamist, kelle suhtes kehtib sõjaväelise väljaõppe seadus ja kellel ei ole erandit. Moskva piirkonna ettevõtted peavad esitama: perekonnanime ja eesnime, sünnikuupäeva ja -koha, sobivuse kategooria, sõjaväe eriala, sõjaväelise auastme, ametikoha ettevõttes, elukoha ja telefoninumbri, ütles anonüümseks jääda soovinud sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroo töötaja Moscow Timesile, kuna tal ei ole õigust meediaga ühendust võtta. „Kirjad saadetakse kõigile Moskva oblastis registreeritud organisatsioonidele. Meie sõjaväelise registreerimise ja värbamisamet peab kõik ajateenistuskohustuslased juuni keskel kaheks nädalaks väljaõppele koguma,” lisas sõjaväelise registreerimise ja värbamisameti töötaja.
Kui kaitseministeerium otsustas sel aastal kutsuda välja kõik Moskva oblasti ajateenistuskohustuslased, ähvardab see paljude ettevõtete töös probleeme tekitada või isegi ajutise tegevuse peatamise.
„Minu ettevõttes saab sõjalisele väljaõppele kaasa võtta üle 20% töötajate koguarvust 1000 inimest. Nii mõnigi jääb kriteeriumide alla,” ütles Moskva oblasti lääneosas asuva tööstusettevõtte tippjuht väljaandele Moscow Times.
„Meie jaoks tähendab see potentsiaalselt osalist tööseisakut kõikides tootmisvaldkondades ja see häirib kindlasti tootmisplaane,” lisas tippjuht. Ta märkis, et sai märtsi lõpus sõjaväelise registreerimise ja värbamisametist nõudekirja.
Moskva piirkonna lääne- ja põhjaosas asuvate ettevõtete ja ettevõtete tippjuhid kinnitasid samuti väljaandele Moscow Times, et on saanud sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodelt palveid esitada oma töötajate kohta üksikasjalikke andmeid.
„Võib-olla peame ajutiselt peatama ka ettevõtte tegevuse,” ütles Moskvast enam kui 100 km kaugusel asuva ettevõtte tippjuht. „Nüüd mõtleme sellele, kuidas ettevõte töötab perioodil, mil mehed sõjalisele väljaõppele lähevad,” lisas ta.
Sõjaline väljaõpe toimub Venemaal igal aastal. „Tegelikult toimub õppelaagris ümberõpe sõjaväelisel erialal. Ja armee jaoks on see peastaabi organisatsioonilise ja mobilisatsiooniosakonna süsteemi kontrollimine,” selgitas kaitseministeeriumile lähedane anonüümsust palunud allikas. Tema sõnul võib sõjalisele väljaõppele kutsutute arv Venemaa piirkonniti erineda.
Kui inimesed hakkavad aktiivsemalt sõjaliseks väljaõppeks kogunema, tähendab see, et võimud tahavad tõsta lahinguväljaõppe taset, reservis olijate sidusust ja harjutada protseduuri ennast, ütleb Iisraeli sõjaväeekspert David Sharp.
„Inimesi võetakse töölt ära ja kutsutakse rohkem kui rahuajal, see on märk sellest, et nende sõjaväkke võtmise või mobiliseerimise tõenäosus suureneb. Nüüd kutsusid nad mind treeninglaagrisse ja siis võivad nad sõtta minna.”
Eksperdi hinnangul suutis vene armee lepinguliste sõjaväelaste vabatahtliku ja vabatahtlik-kohustusliku värbamise kaudu kompenseerida Ukraina pealetungi ja selle aktiivse pealetungi ohjeldamisel tekkinud suuri kaotusi. „Kuid see voog ei ole piiramatu ja võib hakata kokku kuivama isegi vaatamata suurenenud rahalistele stiimulitele. Seda tuleb asendada,” märkis Sharp.
„Teine võimalus on see, kui kreml otsustab, et armee järsu suurendamisega saab lahendada mõne ambitsioonika ülesande. Pealegi on Ukrainal liitlaste abiga raskusi. Siis võib neid reservväelasi vaja minna. Tõsi, need sobivad kõige vähem ründeoperatsiooniks hästi juurdunud, kogenud vaenlase vastu,” võtab ekspert kokku.
10. Vene sõjavägi korraldas Kapustin Yari polügoonil mandritevahelise ballistilise raketi katsestardi, teatas Venemaa kaitseministeerium. „Strateegiliste raketivägede lahingumeeskond viis läbi mobiilse maapealse raketisüsteemi mandritevahelise ballistilise raketi eduka väljalaske. Stardi eesmärk on katsetada mandritevaheliste ballistiliste rakettide täiustatud lahinguvarustust,” öeldakse avalduses. Nad lisasid, et õpperakett tabas tingimuslikku sihtmärki Sarõ-Šagani polügoonil Kasahstanis. Ministeerium raketimudelit ei täpsustanud.
1. märtsil viidi läbi Yarsi mobiilse kompleksi mandritevahelise ballistilise raketi lahinguväljaõpe. Nagu kaitseministeerium märkis, oli 2024. aastal esimest korda toimunud õppuste eesmärk Yarsi taktikaliste, tehniliste ja lennuomaduste „kinnitamine” ning nende ettevalmistamisel töötas Joškar-Ola raketiformeeringu sõjaväelased. mobiilikompleksi stardipatarei ümberpaigutamise protseduur. Strateegiliste raketivägede (RVSN) ülem Sergei Karakaev teatas möödunud aasta lõpus, et Venemaa sõjavägi kavatseb 2024. aastal sooritada seitse mandritevaheliste ballistiliste rakettide väljalaskmist.
Stockholmi rahuuuringute instituudi (SIPRI) hinnangul oli Venemaal 2023. aasta alguses kasutuses 171 Yarsi kanderaketti. Need kompleksid, mille tegevusraadius on üle 11 tuhande km, moodustasid enam kui poole kõigist maapealsetest strateegilistest rakettidest (321) ja umbes veerandi kõigist tuumalõhkepeadest (684 2673-st).
Eelmisel aastal katsetas kaitseministeerium Yarsi kahel korral: detsembris toimusid õppused, mille käigus kompleksid viisid läbi 100-kilomeetrise marsi ning oktoobris lasti välja Yarsi raketid strateegiliste jõudude üldõppuse raames, mida juhtis putin. 29. veebruaril Föderaalassambleel peetud kõnes ütles Venemaa president, et Venemaa tuumarelvad on garanteeritud kasutamiseks „täielikus valmisolekus”, ning ähvardas „tsivilisatsiooni hävitamisega”, kui Lääne väed saadetakse Ukrainasse. „Mäletame nende saatust, kes kunagi oma kontingendi meie riigi territooriumile saatsid. Kuid nüüd on tagajärjed võimalikele sekkujatele palju traagilisemad. Nad peavad mõistma, et meil on ka relvi, mis suudavad tabada sihtmärke nende territooriumil,” ütles putin.
11. Reuters – vene nafta ja rafineeritud tooted jäid nelja tankeri pardale lõksu pärast seda, kui USA kehtestas eelmisel nädalal uued Iraaniga seotud sanktsioonid, näitasid LSEG andmed. Moskva ja Teheran tugevdavad koostööd keset Lääne sanktsioone, samal ajal kui Lääs püüab lünki sulgeda, et neist mööda hiilida ja mõlema riigi sissetulekuid piirata.
USA kehtestas 4. aprillil sanktsioonide paketi, mis hõlmas ka laevafirmat Oceanlink Maritime DMCC, mida kahtlustati Iraani sõjaväele kauba tarnimises. Ameerika kasutab finantssanktsioone, et Iraan isoleerida ja takistada tal rahastamast oma volitatud ettevõtteid ning toetamast Venemaa sõda Ukrainas, teatas USA rahandusministeerium. Sanktsioonide all olevate laevade nimekirjas on kolm tankerit, mis võtsid veebruaris-märtsis pardale Venemaa naftasaadusi ja üks tanker naftaga.
VLCC (very large crude carrier) klassi tanker Anthea laaditi Lakoonia lahes Kreeka lähedal laevalt laevale (STS) kahelt laevalt märtsi lõpus vene naftaga ja on Lakoonia lahes ankrus olnud alates aprilli alguses.. LSEG andmetel kannab Suessi kanal umbes 200 000 tonni Uurali naftat.
Teine sanktsioonide alla sattunud laev Elsa võttis märtsis Kreekas Kalamata sadama juures ankrukohas pardale umbes 100 000 tonni kütteõli, mille kütus laaditi Kalamata ümberlaadimiseks kahele tankerile Baltikumi sadamates Peterburis ja Ust-Lugas.
USA advokaadirühma United Against Nuclear Iran personaliülema Claire Jungmani hinnangul on Elsa alates 2021. aastast vedanud Araabia Ühendemiraatidesse, Singapuri ja Hiinasse üle 9 miljoni barreli Iraani naftat või kütteõli. LSEG andmed näitavad, et laev on olnud Singapuri lähedal alates aprilli algusest.
Teine tanker – Hebe – laaditi märtsis Peterburi ja Ust-Luga sadamates umbes 100 000 tonni kütteõliga. Tanker suundub Suessi kanali poole, kuid selle lõppsiht on endiselt ebaselge.
Teine sanktsioonide alla kuuluv tanker Baxter, mis vedas naftat Musta mere Novorossiiski sadamast, oli teel Indiasse, kuid triivib LSEG andmetel alates 5. aprillist Araabia merel.
„Hiljutised tegevused Iraani sõjaväega seotud laevade vastu viitavad suurele nihkele: mõned neist, kes olid varem seotud Iraani-vastastest sanktsioonidest kõrvalehoidmisega, on hakanud Venemaaga äri ajama,” ütles Jungman. Ta lisas, et nende laevade ees seisavad tõsised takistused sekundaarsete sanktsioonide tõttu.
„Sadamad üle kogu maailma keelavad neile tõenäoliselt sisenemise, et vältida nende sanktsioonide rikkumise tagajärgi…,” lisas Jungman.
Tõenäoliselt ei jätka Venemaa nafta- ja naftatoodete tarnijad nende tankerite või mõne muu ettevõtte Oceanlink Maritime DMCC laeva kasutamist, mis võib vähendada niigi väikese tonnaaži.
Reutersil ei õnnestunud Oceanlink Maritime DMCC-ga kommentaari saamiseks ühendust võtta.
12. Venemaal uute naftamaardlate otsimine, mis kataks tootmise tõttu kaduma läinud varud, tõi 2023. aastal katastroofilisi tulemusi. Aasta lõpus kanti riigi bilanssi 43 nafta- ja gaasimaardlat, vahendab Vedomosti Rosnedra andmetele viidates. Ja kuigi mullusega võrreldes kasvas uute maardlate arv 9 võrra, mahtus suurte kategooriasse neist vaid üks – 136,2 miljardi kuupmeetriste varudega R. U. Maganovi nimeline nafta- ja gaasikondensaadimaardla Kaspia mere šeltil.
Suuri naftavälju ei olnud, nagu Rosnedra andmetest järeldub. Peaaegu kõik neist osutusid kas „väikesteks” (varud kuni 5 miljonit tonni) või „väga väikesteks” (alla 1 miljoni tonni). Rikkaimaks osutus Irkutski oblastis asuv Burskoje maardla. Selle suurus – 8,7 miljonit tonni – vastab aga mahule, mille naftatööstus praeguse seisuga 6 päevaga maast välja pumpab. Esikolmikusse mahtusid veel V. P. Orlovi maardla (7,5 miljonit tonni ehk 5 päeva Venemaa toodangut) ja Taltõmskoje maardla Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas (6,1 miljonit tonni, 4 päeva tootmist).
Kokku teatasid naftafirmad, et leidsid 565 miljonit tonni naftat – minimaalne maht 6 aasta jooksul. See tulemus saavutati aga peamiselt olemasolevate maardlate täiendava uurimise kaudu. Uute maardlate koguvarud moodustasid vaid 43 miljonit tonni naftat, mis on ühe kuu Venemaa praegusest toodangust.
Venemaal registreeritakse aastast aastasse geoloogiliste uurimistööde katastroofilised tulemused. Viimase viie aasta jooksul on naftatöölistel ja geoloogidel õnnestunud vaid korra avastada uus suur naftaväli – Madatšagskoje Barentsi mere laval, mille varud on 82,3 miljonit tonni.
Kuni 90% kõigist avastatud nafta- ja gaasiväljadest on väikesed ja väga väikesed, tunnistab Rosnedra. Samal ajal on loodusvarade ministeeriumi andmetel Venemaal peaaegu kõik naftavarud juba kasutusele võetud: jaotamata fond on vaid 3%. Tootmise säilitamiseks Brežnevi stagnatsiooni ajal avastatud ammendunud maardlates peavad naftatöölised puurima üha uusi puurauke: eelmisel aastal ulatus puurimistööde maht 28,1 tuhande kilomeetrini ja püstitati riigi nüüdisajaloo rekord.
Kuid tootmismaht ei kasva (langes 1%, 530 miljonit tonni), märgib RusEnergy partner Mihhail Krutihhin: „Neid puurauke puuritakse mitte uutes, vaid vanades maardlates, et ülejäänud nafta välja imeda ja säilitada tootmist kogu oma jõuga. Eelmisel aastal võeti Yugras – ja see on Venemaa juhtiv naftatsoon – ainult kaks maardlat ja mõlemad on pisikesed, viitab Krutihhin: „See on Lukoili poolt kasutusele võetud Yukkun-Yoganskoje maardla ja Vostochno-Rogozhnikovskoje maardla Surgutneftegazil.”
„Hiljuti Hantõ-Mansiiskis toimunud tööstuse koosolekul teatati arv: Venemaa tulusate naftavarude täieliku ammendumiseni on jäänud 9–17 aastat,” ütleb ekspert. „Pärast seda jääb ainult õli, mille tootmine on kallim kui müük.”
13. Moskva politsei tungis Kõrgõzstani diplomaadi Manas Žoldošbekovi korterisse, nõudes migratsiooni registreerimist kinnitavat dokumenti. Pärast intsidenti pidasid Kõrgõzstani välisministeeriumi töötajad kohtumise Venemaa saatkonna konsulnõuniku Andrei Burjeviga, mille käigus väljendas Kõrgõzstani pool muret vene julgeolekujõudude tegevuse pärast, kes rikkusid 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni sätteid. Kõrgõzstani välisministeeriumi veebilehel avaldatud teate kohaselt .
„Vene Föderatsiooni õiguskaitseorganite tegevused Kõrgõzstani Vabariigi diplomaatilise esinduse akrediteeritud töötajate vastu on lubamatud ja nõuavad põhjalikku uurimist ja kurjategijate võimalikult kiiret kohtu ette toomist,” rõhutas välisministeerium. Venemaa konsul avaldas omakorda kahetsust juhtunu üle ja kinnitas, et selle asjaolu kohta on algatatud uurimine, mille tulemustest teatatakse Kõrgõzstani välisministeeriumile.
Juhtum oli 8. aprillil. Kaks politseinikku, kes olid luku lõhkunud ja välisust kahjustanud, sisenesid Nižegorodskaja tänaval asuvasse diplomaadi Moskva korterisse ja nõudsid migratsiooni registreerimisankeedi nägemist, teatas VChK-OGPU telegrammikanal. Tema sõnul näitasid Žoldošbekov ja tema pereliikmed oma diplomaatilist passi, kuid korrakaitsjad jätkasid „agressiivselt dokumentide nõudmist”. Selle tulemusena sai väidetavalt vigastada diplomaadi naine ja tema alaealised lapsed said „psühholoogilist kahju”.
Pärast juhtunut vestles Žoldošbekoviga Kõrgõzstani ülemnõukogu saadik Dastan Bekešev. Vestluse tulemusena ütles ta, et „keegi viga ei saanud.” „Kui nad teevad seda saatkonna töötajatega, ei kujuta ma isegi ette, mida nad teevad kodanikega, kellel pole puutumatust. Vene politsei läks ilmselt hulluks,” lisas Bekešev.
14. Lühiuudised
Natsionaliseerimine jätkub. Venemaa föderaalne kinnisvarahaldusagentuur on saanud kaheksa Kaug-Ida kalandusettevõtte ainuomanikuks, teatab Interfax, viidates juriidiliste isikute ühtse riikliku registri andmetele. Riigi omandisse läksid firmad Priboy-T, Moneron, Sevrybflot, Aquamarine, Rentelit, Kuril Universal Complex, Simost Vostok, Primorskaya Fishing Company, samuti taksooperaator Gorodskoje ökotakso. Varade koguväärtus on 21,8 miljardit rubla (218 miljonit eurot).
Ukraina sõjajärgseks taastamiseks kulub umbes 700 miljardit dollarit, ütles president Volodõmõr Zelenski kohtumisel üliõpilastega. „Teie ja mina ei tea tegelikke summasid, sest me pole sõda veel lõpetanud. Kui see lõpeb, analüüsitakse kõike. Põhimõtteliselt on partnerid ühel meelel, et kõik taastavad Ukraina. Et summad on, ütleme, arusaadavad ja taskukohased,” tsiteerib Interfax-Ukraine agentuur Zelenskit. Maailmapanga, Euroopa Komisjoni, ÜRO ja Ukraina valitsuse hinnangul 2023. aasta lõpus kulub Ukraina taastamiseks 10 aasta jooksul 486 miljardit dollarit.
Tšehhi Vabariik on oma algatuse raames leidnud kolmandatest riikidest üle 1 miljoni suurtükimürsu, mida saab Ukraina jaoks osta. Sarnaseid algatusi arendavad ka Eesti ja Ühendkuningriik. Sellest teatas Tšehhi president Petr Pavel.
Eesti Kaitsepolitsei aastaraamatust noppeid leiab nii vene kui Ukraina keelsest meediast.
Uudis vene bla-bla-bla meediast: „Kinnitamata andmetel on Prantsuse Võõrleegioni esimesed üksused viidud Slovjanski piirkonnas kokkupuutejoonele lähemale.” Varem väitis Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja maria zahharova, et Prantsusmaa valmistab ette 1500 sõdurit Ukrainasse paigutamiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
