Sõja ülevaade: 747. päev – Peterburi jõudis vähemalt üks droon
Avaldatud: 11 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. märts 2024:
jätkuvalt arvamusel, et selliste kaotuste hinnaga edenemisel saavad enne vene soldatid otsa kui Ukraina maa. Üks vene poole edenemine (rünnakuid 64), Peterburini vähemalt üks droon jõudis, Trumpi seisukohad järjest enam muret tekitavad.
1. 150 Ukraina asulat metallisajus.
2. Kuni Peterburini…
3. Kupiansk-Kreminna: no ei saa vene pool edasi.
4. Siversk: sama seis.
5. Bahmut: üks vene poole edenemine.
6. Donetsk: pisu positiivset siit rindelt.
7. Lõunarinne: siingi pole hetkel seis paha.
8. Herson: muutusi polnud.
9. putin vabastas ametist mereväe ülemjuhataja pärast 30 protsendi Musta mere laevastiku kaotamist.
10. USA ähvardab ära lõigata Raiffeisenbanki dollarid Venemaal töötamise eest.
11. Paavst kutsus Ukrainat üles „heiskama valget lippu”. Vatikan selgitas, et ta ei mõelnud allaandmist.
12. Navalnõi foto on võrdsustatud „äärmuslike sümbolitega”.
13. Kurski õpetajad peavad valimiste eel ja ajal kandma z-sümboleid.
14. Macroni väljaöeldu elab veel…
15. Saksamaal tehti ettepanek ehitada tuhandeid punkreid.
16. GUR Sudaanis
17. Orban pärast kohtumist Trumpiga: ta ei anna sõja eest sentigi ja siis see lõpeb.
18. Võimalik juhtide vahetus Ukraina õhuväes.
19. Lühiuudised
Mitme vene blogija kiitlemine edusammudest on kuidagi vaibunud… njah, seda kirssi tordil putini valimisvõidu kõnel tuleb vist jälle hakata leiutama…
1. Täna öösel Harkivis rünnati droonidega Slobodski linnaosa territooriumi: kahjustati tsiviilinfrastruktuuri objekti ja eluhooneid. Piiri- ja rindelähedus ikka ikka eluohtlik on (150 Ukraina asulat metallisajus)
2. Eile lendas Peterburi suunas kolm drooni. Kaks lasti alla Novgorodi oblasti kohal ja üks lendas Leningradi oblastisse. Arvatavasti oli rünnaku sihtmärgiks suur naftakompanii. Umbes samal ajal sai Peterburi lähedal tööstuspiirkonnas alguse tulekahju, mis ulatus 1000 ruutmeetrini. Sellest teatab Venemaa eriolukordade ministeerium. UNIANi väljaanne täpsustab allikale viitamata, et tulekahju põhjuseks oli plahvatus. Põleng oli angaaris, tulekahju sündmuskohal sai vigastada 2 inimest, lisab eriolukordade ministeerium, et nad viidi haiglasse. Tulekahju kustutamisel osales 75 spetsialisti ja 21 ühikut tehnikat. Põlengukoha lähedal asuvas Pulkovo lennujaamas oli kehtestatud plaan „Kavjor” („Vaip”): lennukid ei tohtinud maanduda ega õhku tõusta. Föderaalne lennutranspordiagentuur teatas sellest 78.ru-le.
Kõigist kolmest Ukrainaga piirnevast oblastist pisu enam kurtmist tuli. Ukraina jätkab aktiivselt piiri lähistel oleva vene kaitserajatiste liini töötlemist ning ei lase vene poolel sellel suunal olla kindel, et siit suuremat Ukraina rünnakut ei tule. Täna varahommikul andis vene blogikanal „dva majora” teada: eile valmistus vaenlane Belgorodi oblastis Graivoroni suunas läbi murdma Venemaa riigipiiri. Avastati ja hävitati Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi üksus koos määratud varustuse ja isikkoosseisuga (5 tanki, iseliikuvad relvad, MLRS, üle 10 jalaväe lahingumasina ja pikapi raskekuulipildujatega) lahingukoosseisude moodustamise ajal. Vene relvajõud kasutasid igasuguseid relvi: FAB, Lancetid, Iskander. Rohkem kommenteerida ei oska…
Pole ammu enam kirjutanud igapäevasest Donetski linna ja selle ümbruse pommitamisest, üldjuhul hukkunuid kohalike elanike hulgas pole, sest Ukraina päris huupi ei lase.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunale Ukraina ühestki vene poole rünnakust teada ei andnud. Küll jagus neid rinde lõunalõigule. Kõiki rindeid iseloomustab vene poole ründavate üksuste suuruse tõus ja põhiliselt soomusega üritatakse. Sama on ka ülitihedas rinde ja rindest kuni 30 km kaugusele ulatuv kaudtule ja lennunduse töötlus. Eile ühtki rindejoone muutust ei tuvastanud.
4. Siversk: siinsel rindel jätkab vene pool kolmes suunas rünnakuid ning seni edutult.
5. Bahmut: ainuke eile tuvastatud vene poole edenenemine toimus Ivanivskes (Bahmutist läänes), saavutades kontrolli Bahmuti viiva tee T0504 põhja pool asuva ala üle. Rasked võitlused jätkuvad küla pärast, sest seni on osa küla veel Ukraina kontrolli all. Pisu on siiski Ukrainal parem seis, sest loodes ja läänes olev algav kõrgustik domineerib sealse ümbruse üle. Mujal muutusi ei tuvastanud, kuigi vene pool jätkas rünnakuid Klištšiivka ja Andriivka juures.
6. Donetsk: 59. üksik motoriseeritud jalaväebrigaadi ohvitser Serhi Tsehotski märkis, et rindejoon Avdiivka lähedal on stabiliseerunud, kuna Ukraina armee sai laskemoona. Njah, eks selline tunne on juba olnud üle nädala…
Kokku tervel rindel andis Ukraina teada 42-st vene poole edutust rünnakust. Siingi sama seis nagu mujal, ikka rohkem soomust korraga rünnakule tuleb.
7. Lõunarinne: tugev vene poole surve Robotõnele jätkus.
Berdjanski suund: hallis alas kõikumisi oli.
Tokmaki suund: siin suunal jagus vene tugevaid rünnakuid ning Robotine asula keskosa suunaga läänest on saanud vene poole uueks sihtmärgiks. Juba üle nädala nad siin jõuavad asula keskossa, mis on jäetud halliks alaks ja tundub, et tegu „tapa-alaga”, sest kuni sinnani nad lastakse (küll juba teel olles neid töödeldes) ning lõpetatakse see alles Robotõne keskel, kus vene pool üritab kanda maha saada. Arvan, et nii kaudtuli, droonid, tankitõrjerelvad kui miinid koostöös avaldavad head mõju..
Ukraina andmetel vene väed kasutasid eelmisel nädalal kloropikriini granaate umbes 50 korral, sealhulgas eile 15 korral.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: muutusi rindejoones polnud (4 vene poole rünnakut). Küll andis vene pool teada, et pisu suurem reisilaev mööda Dneprit liikus ja olla nad sellele ka pihta saanud. Njah, arvata võib, et Ukraina üritab lahti saada vene poole uuest viisist vähendamaks Ukraina väikeste alustega jõe ületust. Nimelt olla vene pool õhust järjest alla laskmas veepinnale ujukite abil hulpima jäävaid lõhkekehi, mis siis paadiga pihta saamise korral plahvatavad. Arvata võib, et sellisele suuremale alusele need piisavalt viga ei tee ja alus suudab mingi osa teed sellistest lõhkevatest kehadest puhastada. Kui keegi oskab teemat rohkem kommenteerida, siis abiks ikka, sest võin ka „valel teel” olla.
9. vene mereväe ülemjuhataja admiral nikolai jevmenov on ametist tagandatud, teatasid Fontanka ja Izvestija, viidates olukorraga kursis olevatele allikatele.
Alates 2019. aastast mereväe ülemjuhatajana töötanud ja varem Põhjalaevastikku ja Vaikse ookeani laevastiku allveelaevavägesid juhtinud 61-aastast jevmenovit asendab admiral aleksandr moissejev, samuti allveelaevnik, kes 2011. aastal sai Venemaa kangelase tiitli edukate raketiheitmiste eest strateegiliselt allveelaevalt.
Fontanka allikate sõnul on moissejevi nimetamisest ülemjuhataja kohusetäitjaks peakorteri personalile juba teatatud. Samas võib ta nende sõnul lähiajal VRIO eesliitest lahti saada.
Mereväe ülemjuhataja vahetus toimus pärast mitmeid suuri kaotusi Musta mere laevastikus, mis ainuüksi viimase kuu jooksul on kaotanud veel kaks laeva ning sõja algusest saadik on kaotanud ligi kolmandiku oma lahingujõust.
Ööl vastu 4.-5. märtsi hävitasid Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR) eriüksused Musta mere laevastiku uusima patrull-laeva Sergei Kotov, mis lasti vette 2021. aasta jaanuaris. 14. veebruaril sai teatavaks Krimmi lõunaranniku lähedal Alupka piirkonnas mereväe droonide poolt rünnatud suure dessantlaeva Caesar Kunikovi uppumine.
„Caesar Kunikovist” sai viies suur dessantlaev, mille laevastik pärast sõja algust kaotas. Kokku oli Musta mere laevastikul seitse sellist laeva. Varem on uppunud või kannatada saanud ka Novotšerkassk, Saratov, Olenegorski Gornjak ja Minsk.
Kokku kaotas Venemaa kahe sõja-aasta jooksul üle 20 laeva, sealhulgas dessantlaevad, allveelaevad ja lipulaev Moskva, selgub Oryxi avalikel andmetel põhinevatest arvutustest. Enne sissetungi Ukrainasse koosnes Mustal merel olnud Venemaa laevastik enam kui 70 laevast.
Vene sõjalaevad ei ole pärast korveti Sergei Kotovi kaotust viiendat päeva Mustal merel lahinguteenistuses olnud, teatab DW Ukraina relvajõudude peastaabile viidates. Ukraina sõjaväe teatel ei olnud pühapäeva hommikul Mustal merel ainsatki vene mereväe laeva, Vahemerel on kolm vene sõjalaeva ja Aasovi merel veel üks. Päev varem teatas Lõuna-Ukraina kaitseväe väejuhatuse pressiteenistus, et vene raketikandjad on olnud oma baasides 20 päeva järjest.
10. USA võimud võivad kehtestada sanktsioonid Austria Raiffeisen Bank Internationalile (RBI) Venemaal äri ajamise eest, kirjutab Euobserver. Ameerika ametnikud hoiatasid RBI-d, et kui ta jätkab äritegevust Vene Föderatsioonis, võib pank jääda „USA finantssüsteemist äralõigatuks” – see võtab pangalt võimaluse teha dollaritehinguid ja suured pangad lõpetavad suhtlemise selle pangaga.
RBI ütles, et „põhimõttelistel põhjustel ei kommenteeri ta arutelusid valitsusametnikega”.
Sel nädalal saabus Austriasse USA rahandusministeeriumi delegatsioon, mida juhib sanktsioonide rakendamise järelevalve eest vastutav ametnik Anna Maurice. Viinis kohtus Maurice Austria ametnike ja Raiffeisen Bank Internationali esindajatega. Maurice nõudis „vajalike meetmete võtmist” ja teavitas ka RBI juhtkonda Joe Bideni detsembrikuu sanktsioonidekreedist, mille tõttu olid arveldused Venemaaga juba alustanud pankade blokeerimist Türgis, Hiinas ja AÜE-s. Pank on Venemaa kodanike ja ettevõtete jaoks endiselt üks viimaseid „aknaid maailma”, teeb välisvaluuta makseid ning tal on riigis 4 miljonit era- ja 2,6 tuhat äriklienti.
Alates suvest on Raiffeisenbank järjepidevalt Venemaa klientide tehinguid piiranud. Juulis keelas ta eurodes ülekanded 14 riiki, sealhulgas endise NSV Liidu vabariikidesse ja osariikidesse, millest on saanud Venemaa Föderatsiooni paralleelimpordi peamised sõlmpunktid. Piirangud puudutasid Aserbaidžaani, Armeeniat, Valgevenet, Gruusiat, Jordaania, Kasahstani, Kõrgõzstani, Moldovat, AÜE, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani.
Kuu aega hiljem teatas pank, et lõpetab eraisikutelt sularaha ostmise ja vastuvõtmise ning kehtestas seejärel 50-protsendilise vahendustasu dollarite krediteerimise eest teistest pankadest.
11. Paavst Franciscus ütles ühes intervjuus, et „kes julgeb heisata valge lipu, on tugevam”. „Ma arvan, et kõige tugevam on see, kes näeb kogu olukorda, kes mõtleb inimestele, kellel on julgust heisata valge lipp ja alustada läbirääkimisi,” ütles Franciscus. „Täna saate läbirääkimisi pidada rahvusvaheliste jõudude abiga. Sõna „läbirääkimised” on paksus kirjas. Kui näete, et olete kaotamas, et asjad ei lähe hästi, peate julgema läbirääkimisi pidada.”
„Teil võib olla häbi, aga mitme surmaga see lõppeb? Leppige ajas kokku, otsige riiki, kes tegutseks vahendajana. Tänapäeval on näiteks Ukraina sõjas palju neid, kes tahavad tegutseda vahendajatena. Türgi pakkus end selleks. Ja teised. Ärge häbenege läbirääkimisi pidada enne, kui olukord hullemaks läheb,” märkis paavst.
Pärast seda ütles Vatikani pressiesindaja Matteo Bruni, et paavst ei pidanud silmas Ukraina alistumist. Bruni ütles, et paavst pidas silmas „relvarahu ja läbirääkimisi”, mitte seda, et Ukraina peaks alistuma Venemaale.
Paavsti avaldused Venemaa ja Ukraina vahelise sõja kohta on rohkem kui korra viinud Vatikani selgituste ja ümberlükkamiste vajaduseni. Nii kutsus paavst eelmise aasta augustis Peterburis toimunud katoliiklike noorte ülevenemaalise kohtumise osalejatele videosõnumis üles mitte unustama, et nad on „suure emakese Venemaa pärijad”: „suur pühakute, valitsejate Venemaa, Peeter I, Katariina II suur Venemaa, see impeerium,suur, valgustatud, [riik] suure kultuuri ja suure inimlikkusega”.
Bruni selgitas hiljem, et kui katoliku kiriku pea rääkis vallutussõda pidanud „Peeter I ja Katariina II suurest Venemaast”, ei kavatsenud ta ekspansionistlikku mõtlemist kiita.„”Kindlasti ei kutsunud ta esile imperialistliku loogika ja tema mainitud valitsejate ülendamist teatud ajalooperioodide määramiseks,” ütles Bruni.
12. Murmanski kohus pidas poliitik Aleksei Navalnõi fotot ilma allkirjade ja loosungiteta „äärmusorganisatsiooni” sümboliks, märkis Novaja Gazeta.
„Navalnõi foto avalik eksponeerimine on atribuutika propaganda ja äärmusorganisatsiooni sümbol,” otsustas Murmanski Oktjabrski kohtu kohtunik Roman Giritš, tehes otsuse Marina-Victoria Nagornõhhi haldusasjas. Kes olla riputanud Navalnõi foto enda elumaja lähedale puu otsa. Naisele määrati karistuseks 7 päeva aresti.
Märtsis on vähemalt nelja Venemaa piirkonna kohtud juba võrdsustanud perekonnanime „Navalnõi” äärmusorganisatsiooni sümbolitega, tehes otsuseid Aleksei Navalnõi mälestusaktsioonis osalejatele väljastatud haldusrikkumiste puhul.
Kohtud määrasid nendes asjades Tšeljabinskis, Krasnodaris ja Murmanskis süüdistatavad vahi alla plakatitel oleva nime „Navalnõi” tõttu. Ühe süüdistatava vastu koostati protokoll plakati kohta, millel oli kiri: „Aleksei Navalnõi tapeti. Tema veri on sinu kätel, Vova.” „Pildi tekst sisaldab ühiskondliku liikumise „Navalnõi peakorter”, mittetulundusühingute „Korruptsioonivastase võitluse Fond” (FBK), „Kodanike õiguste kaitse fond” asutaja ja juhi nime ja perekonnanime (FZPG), kes on korduvalt kasutanud atribuutika ja sümboolikana nime- ja perekonnanime Aleksei Navalnõi,“ seisab tema asjas tehtud kohtuotsuses.
„Sümbolid, mis on tunnistatud äärmuslikeks, peavad olema kohtuotsuses ära märgitud. Navalnõi perekonnanime ei ole ühegi kohtuotsusega keelatud ja seda ei saa keelata. Ees- ja perekonnanimi on midagi, mida inimeselt ära võtta ei saa,” ütles advokaat Jevgeni Smirnov siis. „Need otsused näitavad, et see praktika sai alguse erinevatest piirkondadest ja see viitab ühele asjale – vastav ringkiri anti välja ülalt.”
13. Kurski 44. gümnaasiumi administratsioon sunnib õpetajaid kandma Z-sümboleid terve nädala enne presidendivalimisi. Sellest teatas väljaanne „7×7” viitega gümnaasiumi töötajale. Õppeasutuse direktor Galina Forssova kirjutas töötajatele sõnumi, milles käskis neil riietel kanda „patriootliku sümboolika elemente”. „On oluline, et need elemendid kajastaksid meie üldist positsiooni ja sisaldaksid tähti V ja Z, mis on tähenduslikud sümbolid. Nende sümbolitega paelad, nööpnõelad ja muud aksessuaarid aitavad meil luua ühtset ja tugevat õhkkonda, mis rõhutab meie pühendumust ja austust päevakajaliste sündmuste vastu,” ütles Forssova.
Veebruari lõpus anti vene koolidele korraldus uurida putini intervjuud Ameerika ajakirjaniku Tucker Carlsoniga. Õpetajatele mõeldud memos, mille koostas ANO „Riiklike algatuste tugiagentuur”, nimetatakse kahetunnist intervjuud „oluliseks õppevahendiks” ja seda soovitatakse kasutada „hariduslikel eesmärkidel” – ajalootundides, sotsiaalteadustes ja „patriootilise kasvatuse kontekstis”.
Õpetajaid julgustatakse korraldama klassidebatte, mille käigus õpilased arutlevad intervjuude üle; kaasata neid intervjuude teemadega seotud „uurimisprojektidesse” ja „lahkama intervjuusid meediatekstidena”, et „õpetada õpilasi tuvastama usaldusväärseid teabeallikaid”.
14. Prantsusmaa on leidnud Balti riikidest liitlased, kes on potentsiaalselt valmis saatma vägesid Ukrainasse, vahendab Politico. Prantsusmaa välisminister Stephane Sejournet kohtus Leedus oma kolleegidega Ukrainast ja Balti riikidest, et arutada ideed nende vägede suundumisest Ukraina territooriumile, sealhulgas aidata alasid puhastada.
„Venemaa ei peaks meile ütlema, kuidas me peaksime Ukrainat lähikuudel või aastatel aitama,” ütles Sejournet. „Venemaa ei peaks korraldama meie tegevust ega seadma punaseid jooni. Me töötame selle omavahel välja.” Sejourn rääkis miinitõrjeoperatsioonide võimalikkusest, öeldes, et see „võib tähendada, et [Ukrainas] on mõni koosseis, kes läheb sinna mittelahingulistel eesmärkidel”.
„Ukraina ei palunud meil vägesid saata. Ukraina palub meil saata laskemoona,” ütles Prantsuse minister. „Kuid me ei välista lähikuudel midagi.” Balti ministrid kiitsid Prantsusmaad „kastist väljas mõtlemise eest”.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas esimest korda võimalusest saata väed Ukrainasse veebruari lõpus. „Täna puudub üksmeel maavägede ametlikul, kavandatud ja heakskiidetud viisil paigutamise osas. Kuid tulevikus ei saa midagi välistada,” ütles ta pärast ELi liidrite tippkohtumist Pariisis. Avaldus oli teadlik, selgitas Macron mõni päev hiljem, tõrjudes kriitikat, mida tema sõnad põhjustasid, sealhulgas liitlaste, sealhulgas Saksamaa seas: „Need on üsna tõsised probleemid. Iga sõna, mis ma sel teemal ütlen, on kaalutud, läbimõeldud ja kontrollitud.”
putin ähvardas pärast Macroni avaldust Föderaalassamblees esinedes tuumarelvadega „võimalikke sekkujaid”, kes „peavad mõistma”, et „võivad tabada sihtmärke nende territooriumil”.
15. Saksamaal on linnade ja omavalitsuste liit kutsunud üles algatama föderaalprojekti miljardeid dollareid maksvate punkrite parandamiseks, et kaitsta elanikkonda võimaliku sõja eest, vahendab Spiegel. „Ohutust ei saa enam iseenesestmõistetavaks pidada,” ütles assotsiatsiooni tegevdirektor Andre Bergegger. See puudutab elanikkonna kaitsmist sõjaga seotud ohtude eest. „2000 külma sõja aegsest avalikust punkrist on alles vaid 600, mis mahutavad umbes 500 000 inimest,” märkis Bergegger. „Kasutusest kõrvaldatud punkrid tuleb kiiresti kasutusele võtta,” ütles ta. Ta lisas, et vaja on ehitada uusi kaasaegseid varjendeid ja paigaldada lisasireene.
Veebruari keskel otsustasid Balti riigid ehitada Venemaa ja Valgevene piirile üle 1000 betoonpunkri. „Balti kaitseliin” hõlmab kõiki vahendeid potentsiaalsete sissetungijate ärahoidmiseks: tankitõrjemiinid, kraavid, okastraat ja nn draakonihambad – betoonist või raudbetoonist püramiidikujulised tankitõrjeeendid. Piiride lähedale tulevad laskemoonalaod. Eesti võimud kavatsevad kulutada umbes 60 miljonit eurot 600 rajatise ehitamiseks kogu Venemaa piiril. Kõik need 37-ruutmeetrised punkrid mahutavad kümmekond sõdurit ja on kaitstud suurtükiväe löökide eest, ütles kaitseministeeriumi asekantsler Susan Lilleväli.
Nagu plaanitud, peaks kaitseliin sisaldama potentsiaalset kaitset „kiire ja kaugeleulatuva” Venemaa pealetungi eest. Kaitseministeeriumi hinnangul vajaks ründaja selliste positsioonide hõivamiseks neli kuni seitse korda rohkem tööjõudu kui ilma kindlustuseta. Samas usuvad NATO sõjaväelased, et isegi kui liin lõpuks katkeb, võimaldab võidetud aeg kiiresti rühmitada vägesid alliansi teistest riikidest. Eesti peaminister Kaja Kallas ütles väljaandele Times, et Venemaa võib NATO-t rünnata kolme aasta pärast. Luureandmetel on Moskval plaanis paigutada Balti riikide piiride äärde kaks korda rohkem vägesid kui enne Ukraina sõja algust.
16. Eks kõlakaid liikus ennegi: tuli uudis GUR-i üksuste tööst Sudaanis. Wall Street Journali andmetel palus Ukraina poolelt abi riigi valitseja Abdel Fattah al-Burkhan, kes sattus Venemaa toetatud ja rahastatava mässuliste rühmituse „Rapid Reaction Force” märkimisväärsete jõudude tõttu ohtlikku olukorda.
Esimene ligi sajast Ukraina sõdurist koosnev rühm saabus tšarterlennukiga Sudaani möödunud aasta augusti keskel. See koosnes peamiselt üksuse „Timur” võitlejatest.
Skautide esimene ülesanne oli abistada Abdel Fattah al-Burhani evakueerimisel pealinnast Hartumist, mille ümber piirasid kiirreageerimisjõudude võitlejad. Kasutades ära Wagnerit toetavate mässuliste kehva varustust, keskendus Ukraina sõjavägi öiste operatsioonide läbiviimisele, kasutades öövaatlusseadmeid ja öödroone. Edaspidi üksused vahetusid, kuid ülesanded jäid sarnaseks – astuda mässulistele vastu kõiki võimalikke meetodeid kasutades.
17. Ungari peaminister Viktor Orban ütles pärast kohtumist USA presidendikandidaadi Donald Trumpiga, et kui Trump võidab, siis „ei anna ta sentigi”, et kaitsta Ukrainat Venemaa sissetungi eest. Ta rääkis sellest Ungari avalik-õigusliku ringhäälingu M1-Híradó peamises uudistesaates.
Orban usub, et kui „Ameerika ei anna raha, ei suuda eurooplased sõda rahastada – siis sõda lõpeb”. Ta rõhutas, et kuigi Trump ei ole veel USA president, takistab tema partei USA seadusandlikus kogus demokraate „sõtta raha valamast”. „Ta ei taha eurooplaste asemel rahastada Euroopa julgeolekut,” ütles Ungari peaminister.
Reedel, 8. märtsil sõitis Orban Floridasse, et kohtuda oma „hea sõbra” Trumpiga. Orban on korduvalt avaldanud lootust vabariiklaste naasmiseks USA-s võimule. Trump kiitis Orbánit kohtumisel kui „fantastilist liidrit” ning Orbán omakorda ütles, et Ungari „vajab rahu” ja „selle nimi” on Trump. Samal päeval kritiseeris USA president Joe Biden Trumpi kohtumise eest Orbaniga, öeldes, et Budapesti esindaja „otsib diktatuuri”.
Ungari peaminister avaldas 20. detsembril Trumpile toetust pärast seda, kui kohus otsustas, et tal ei ole õigust presidendiks saada. Ungari peaminister usub ka, et kui Trump oleks 2022. aastal olnud USA president, poleks Euroopas sõda olnud. Samuti on ta veendunud, et Trumpi suhtumine on |„rahvusvahelises poliitikas normaalne” saavutada rahvuslikest huvidest lähtuvaid kokkuleppeid.
18. Eile oli Ukraina õhuväe ülema Nikolai Oleštšuki ametlikus Telegrami kanalis foto ja nimi muutunud. Vahetult pärast seda teatas Eurosolidaarsuse rahvasaadik Aleksei Gontšarenko väidetavatest tulevastest muudatustest seda tüüpi sõjaväe juhtkonnas – sama infot levitasid ka anonüümsed Telegrami kanalid. Õhuväe esindfaja Juri Ignat märkis LIGA.net-ile antud kommentaaris, et muudatused kanalis on seotud vaid sõjaväelase sooviga.
Tänaseks on õhuväe juhataja ametlikus kanalis nimi ja foto muutunud: varem kutsuti teda sõjaväelase nimega ja tema foto oli seal, kuid nüüd on ta allkirjaga „Õhuväe juhataja Ukraina relvajõududest” ja fotol on selle sõjaväeharu vapp.
Pärast seda ütles rahvasaadik Gontšarenko, et „tõenäoliselt” toimuvad õhuväe juhtkonnas muudatused. Järgmises sõnumis viitas poliitik „kuulujuttudele” ja kirjutas, et mere- ja kaitseväes „tulevad muudatused”.
Gontšarenko avaldust levitasid ka mõned anonüümsed Telegrami kanalid. Samal ajal viidati täiendava argumendina ekraanipilti Oleštšuki ümbernimetatud kanalist.
LIGA.neti ajakirjanik uuris kaitseväe esindajalt, mis põhjustas komandöri kanalis nime ja foto muutuse. Ignat vastas, et see on Oleštšuki isiklik Telegrami kanal ja muudatused selles kanalis olid sõjaline otsus.
Seejärel lisas kaitseväe esindaja LIGA.net-ile, et komandör „lihtsalt tahtis seda nii”.
19. Lühiuudised
Zelenski ja Macron rääkisid telefoni teel. Zelenski: Pidasin pika ja nagu alati sisuka telefonivestluse Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Arutasime hetkeolukorda lahinguväljal ja hiljuti Pariisis toimunud rahvusvahelise Ukraina toetuse konverentsi tulemusi. Tänasin 16. veebruari tugeva kaitsepaketi, samuti Prantsusmaa presidendi isikliku juhtimise eest kaugrelvade koalitsiooni käivitamisel, uute algatuste ja kõigi Ukrainat toetavate avalduste eest. Samuti vahetasime arvamusi meie lähiajal Ukrainas toimuva kohtumise oodatavate tulemuste üle.
Jaapan ja USA arutavad koostööd sõjavarustuse vallas, et pakkuda Ukrainale rohkem laskemoona ja leida Aasia riigile rohkem võimalusi Ameerika sõjalaevade ja reaktiivhävitajate parandamiseks.
Wagneri PMC lehe andmetel kanalis VKontakte võidakse Gorjatšõ Kljutši linna püstitada monument Wagneri grupi asutajale. Seal ilmus foto monumendist, millel on kujutatud ERK asutaja jevgeni prigožini ja rühmaülema dmitri utkini kujusid (see oli tema, kes kandis kutsungit „Wagner”). Postamendile on graveeritud nende rinnamärgid isikunumbritega. Eks näis, kas lastakse…
Poola Seaduse ja Õigluse Partei (PiS) kavandab 18. maiks Varssavis põllumeeste toetuseks suurt meeleavaldust. Partei liider Jaroslaw Kaczynski teatas marsist, et sundida Poola seimi vastu võtma resolutsiooni rohelise kokkuleppe ja Ukraina teravilja embargo kohta. Meeleavaldust kavatsetakse jätkata ka siis, kui roheline kokkulepe enne seda päeva tühistatakse ja Ukraina põllumajandustoodetele kehtestatakse embargo.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
