Sõja ülevaade: 733. päev – mitmes lõigus tugev vene poole surve jätkus
Avaldatud: 26 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. veebruar 2024:
95 vene poole maapealset rünnakut ja 110 Ukraina asulat pommide all. Mitmes lõigus tugev vene poole surve jätkus ja kipuvad sammhaaval, aga suurte kaotustega edenema Avdiivka juures ning uus vangide tapmine vene soldatite poolt.
1. Päeval mõned droonid ja tiibraketid muret tõid uus salvestatud vene soldatite poolt vangide tapmine.
2. Krimmis õhuhäire
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal surve tõusis aga rindejoones need muutusi ei toonud
4. Siversk: siingi edutult vene rünnakud algasid.
5. Bahmut: tugev vene surve tõi pisu nende edenemist.
6. Donetsk: vene poole rünnakute tipppäevad on tagasi ja pisu suuteti edeneda.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. Zelenski teatas Ukraina armee kaotused kahe sõja aasta jooksul.
10. Venemaa riiklikud telekanalid ignoreerisid Ukraina sõja alguse teist aastapäeva.
11. Moskva määratud võimud rääkisid ukrainlaste väljasaatmisest Zaporožje oblastist.
12. Ikka veel julgetakse protestida.
13. Lühiuudised
1. Ivanivskest põhja pool panid venelased toime järjekordse sõjakuriteo, tappes vähemalt 7 Ukraina sõjavangi, kes olid juba alla andnud ning relvastamata, enamik neist olid juba kõhuli pikali kui vene soldatid neid valangutega tulistama hakkasid. Kõik on drooniga salvestatud.
Eile päeval Dnipropetrovski oblastis tulistati alla 3 tiibraketti ja 3 drooni Shahed. Varem oli kuulda plahvatusi. Lisaks kostus eile päeval plahvatusi Poltaavas ja Kropivnitskis. On viga saanuid ja enamasti ikka rahumeelne taristu pihta sai.
Eile said piirilähedased Ukraina asulad oma tavapärase pommisaju ja rindelähedased asulad ikka ööpäevase tiheda pommisaju käes. Eks see on ka osaline põhjus, miks sammhaaval nii siin kui seal õnnestub vene poolel edeneda. Algpõhjus võib olla Ukraina nappides kaudtulemoona vahendites ning vene poole domineerimises lennundusega, sest Ukraina ei suuda piisavalt mõjutada vene logistikakanaleid ning maha suruda vene kaudtule ja seire/signaalide mahasurumise üksusi.
2. Krimmis töötas õhuhäire.
„2024. aastal ootavad Krimmis vaenlasi uued üllatused ja ma ei soovita tsiviilelanikkonnal Krimmi silda kasutada,” ütles sõjaväeluure GUR-i juht Kõrõlo Budanov oma avalduses.
„Kui vaatame viimast kahte kuud, siis kui palju vaenlase naftatöötlemisrajatisi edukalt tabati, õnnestus meil vähendada Venemaa naftatoodete eksporti kolmandiku võrra. Ligikaudu 55% Venemaa sõjalisest eelarvest tuleb välisvaluutatuludest ehk siis naftatoodete ekspordist. Need on meie õigustatud sihtmärgid,” ütles Ukraina luureteenistuse SBU juht Vasõl Maljuk.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal sai vene pool oma rünnakukonveieri küll käima aga rindejoones see eile muutusi ei toonud.
Ternõ suunal pisu vene poole rünnakute arv vähenes ja muutusi rindejoones polnud.
4. Siversk: algasid siingi uuesti vene poole seni edutud rünnakud.
5. Bahmut: siin suunal tugev vene rünnakute laine algas uuesti ning kahjuks õnnestus venelastel Ivanivskesse tungida ja esimestele tänavatele siseneda. Raske võitlus käib. Nii asulast põhjas kui ka ida pool registreeriti Venemaa edasitung.
6. Donetsk: rasked päevad Avdiivkast läänes jätkusid, rünnakute arv (25) tõusis uuesti tipppäevade lähedale. Stepove suunas löödi kõik vene poole rünnakud tagasi. Ebameeldiv hetk oli läbimurdega Berdõtšile, kuid seegi tõrjuti.
Täna üritas vaenlane kanda kinnitada Orlivka ja Tonenko küla äärmistes majades. Olukord nende asulate läheduses on selgitamisel. Severnõst lõuna pool edenes ka vaenlane osalise eduga. Eks siingi on suurim põhjust ülitihe vene poole kaudtule ja lennunduse töötlus ning seni soomust ja jalaväge rünnakuteks jagub. Küll on siingi suunal näha, et kitsal rindelõigul on kuidagi liialt palju väga erinevat vene lahingutehnikat, mida ei tohiks samal suunal standardi järgi olla aga eks täiendusteks tuuakse üksustele juurde seda, mida ladudes leidub. See käib nii tankide, soomukite, veokite kui kaudtulevahendite kohta. Õnneks see tõstab ka vene logistikavõrgu keerukuse taset, sest erinev moon, hooldus-ja remondimured ning ka oskustega inimeste puudus peaks järjest tõusma.
Marinka ja Novomõhailivka suunal jätkub kõige tugevam surve (40 rünnakut), mis isegi pisu üllatusega muutusi rindejoones ei toonud.
7. Lõunarinne: eile jätkuv vene poole sruve muutusi rindejoones ei toonud.
Berdjanski suund: tasapisi vene pole surve tõuseb, kuid eile see rindejoones muutusi ei toonud.
Tokmaki suund: kinnitatud muudatusi pole. Mitmed väikesed ja mõnevõrra suuremad rünnakud, mis tulid peamiselt Robotõnest lääne poole, tõrjuti. Rünnak, mille käigus vene poole jalaväe asulasse maandus (soomukid tõid), lõppes terve vene rühma ja kõigi BMP-de hävitamisega. Osa rünnakuid toimub ka pimedas ja tänu järjest paranevale Ukraina öö- ja termovaatluse võimekusele avastatakse need enamuses rindelõikudes piisavalt varakult.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vene poole rünnakute tulemuseks oli vene vangi langenud soldatite hulk ning tasapisi tõuseb vene milblogijate irvitamine šoigu suunal seoses Krõnkiga (no pole seni vene kontrolli all).
9. Ukraina president Volodõmõr Zelenski pressikonverentsil foorumi „Ukraina. Aasta 2024” rääkis esmakordselt Ukraina armee kaotustest kahe sõja-aasta jooksul Venemaaga. Tema sõnul on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest hukkunud 31 000 Ukraina sõdurit.
„Iga inimene on meie jaoks suur kaotus. Selles sõjas sai surma 31 000 Ukraina sõdurit. Mitte 300 000 ega 150 tuhat, nagu putin valetab. Kuid iga kaotus on meie jaoks suur kaotus. Venelasi – hukkus 180 000. Surnute ja haavatute kogukaotus Vene Föderatsioonis – kuni 500 000 koos haavatutega,” märkis Zelenski. See hinnang ei hõlma tsiviilohvreid.
Samuti andis Ukraina president hinnangu vene poole kaotustele, öeldes, et kahe sõja-aasta jooksul hukkus 180 000 vene sõjaväelast ning haavatuid arvestades on koguarv kuni 500 000 inimest.
Haavatute ja teadmata kadunute arvu Kiiev ei avalda. „Ma ei ütle, kui palju haavatuid meil on, sest Venemaa saab teada, kui palju on lahinguväljalt lahkunud,” selgitas Zelenski. Ta rõhutas ka, et Ukraina relvajõudude ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude jõudude suhe on praegu „1:7”. Selle tõttu on Ukraina relvajõud tema sõnul sunnitud territooriumi loovutama.
Detsembris väitis Venemaa kaitseminister sergei šoigu, et Ukraina armee kaotas 383 000 inimest, sealhulgas nii hukkunud kui ka haavatud. Eelmise, 2023. aasta augustis teatas Venemaa kaitseministeerium ainuüksi juunis-juulis Ukraina relvajõudude vastupealetungi käigus hukkunutest üle 43 000 inimese.
10. Venemaa televisioon mainis vaevu 24. veebruaril Ukraina sõja teist aastapäeva. Rossija 1 ja Pervõi Kanali uudiste alguses seda ei mainitud, samuti ei sisaldanud uudistes lugusid aastapäeva kohta, märgib agentuur.
Föderaalkanalite viimaste uudisteväljaannete hulgas oli lugusid kaitseminister sergei šoigu rindereisist, kus ta autasustas Avdiivka hõivamises osalejaid, uusi Ameerika sanktsioone, Kaasani „Tulevikumänge”, kaitseministeeriumi juhi surma. Vjatšeslav Lebedevi ülemkohust ning talunike ja politsei kokkupõrkeid Pariisis. NTV saates „Täna” päevaväljaannetes ei mainitud ka Ukraina sissetungi alguse aastapäeva.
Kaheaastase sõja kohta mainiti vaid fraasi Mihhail Leontjevi kolumnis, mida näidati saates Vremja ja mis rääkis sellest, et lääneriikide juhid tulid Ukrainasse Gostomeli Zelenskiga kohtuma. „Ukraina tähistab teist aastapäeva Põhja sõjaväeringkonna loomisest teise värskuse tuuraga,” ütles telesaatejuht.
Sõja lõppemisest on saanud venelaste peamine ootus presidendivalimistelt, selgus sotsioloogiateenistuse Russian Field jaanuarikuise uuringu andmetest. Projekti kohaselt oli märtsis valitud presidendi esimeseks prioriteetseks ülesandeks 26,4% küsitletud venelastest „SVO (sõjalise erioperatsiooni)lõpetamine”. Levada keskuse andmetel toetab rahuläbirääkimiste alustamist üle poole venelastest.
11. Ukrainlased, kes ei toetanud Venemaa võimu, tõsteti Zaporižja oblasti okupeeritud territooriumilt välja. Nii ütles seda intervjuus propagandist Nadana Friedrichsonile Moskva poolt ametisse nimetatud kuberner Jevgeni Balitski.
Balitski sõnul algas väljasaatmisprotsess juba enne seda, kui Venemaa teatas 30. septembril 2022 okupeeritud alade kaasamisest oma koosseisu. Ta märkis, et välja tõsteti märkimisväärne hulk perekondi: „Tõsteti need, kes ühel või teisel moel SVO-d (okupatsioonivõimu) ei toetanud, need, kes solvasid lippu, Venemaa hümni ja Vene Föderatsiooni presidenti. Meie, kasutades ära tollast positsiooni, kuni seaduslikult Vene Föderatsiooniga ühinemiseni, tõstsime sellised inimesed välja.”
Kuberner rõhutas, et väljatõstmine toimus formaalsusi järgides: elanikele loeti ette väljatõstmisotsus, misjärel nad läksid „oma koju Banderstatis” oma „geimaailma” üles ehitama.
„Asi käis lihtsalt: loeti ette väljatõstmisotsus, anti pudel vett ja saadeti minema. […] No mida teha kolmelapselise naisega, kellel on teistsugune usk, aga ta ei pea Venemaad oma kodumaaks, tema arvates ei juhtu midagi, eks? Noh, kas me peaksime ta tapma?” ütles kuberner.
Samas märkis Balitski, et kohalike elanike väljatõstmisel tegi venemeelne administratsioon „äärmiselt raskeid otsuseid”. „Ja paraku tuli vahel teha üliraskeid otsuseid, millest ma praegu ei räägi,” tunnistas ta. Enne konflikti algust oli Jevgeni Balitski Zaporižja oblastinõukogu ja Ukraina ülemraada asetäitja. Pärast okupatsiooni asus ta piirkonna sõjaväelis-tsiviilvalitsuse juhi kohale ja määrati seejärel kuberneriks.
12. 24. veebruaril erinevates Venemaa linnades toimunud meeleavaldustel peeti kinni vähemalt 52 inimest, edastab OVD-Info. Kinnipeetute hulgas oli Aleksei Navalnõi mälestusaktsioonides osalejaid, sõjavastaseid aktiviste, mobiliseeritute naiste aktsioonides osalejaid ja pikettides vanglates piinamise vastu.
Kõige rohkem arreteerituid (15 inimest) registreeriti Moskvas, järgneb Jekaterinburg kümne kinnipeetuga ning kolmandal kohal on Ufa viie kinnipeetuga. Neist üheksalt konfiskeeriti telefonid. Kaheksa lasti koos kirjalike ettekirjutustega vabadusse, viis peeti kinni üheks ööks. Kolmele tehti hoiatus.
24. veebruaril astusid erinevate Venemaa linnade elanikud tänavatele üksikute pikettidega, rivistusid kirikute juurde ja asetasid lilli poliitiliste repressioonide ohvrite mälestussammastele. Sel päeval langes kokku kaks korda: vene vägede Ukrainasse sissetungi teine aastapäev ja üheksa päeva Aleksei Navalnõi surmast.
13. Lühiuudised
Rootsi opositsioon, enne kui Ungari homme tõenäoliselt ratifitseerib Rootsi NATO-ga ühinemise, survestab valitsust viivitamatult alustama kõnelusi JAS-39 Gripenite tarnimise üle Ukrainale. Parlamendi enamus näib seda sammu toetavat.
Budanov eitas Iraani rakettide kasutamist ja ütles, et Põhja-Korea rakette kasutatakse endiselt väikeses mahus.
Ukraina läbib märtsis-aprillis poliitiliste ja rahaliste lainete perioodi, samal ajal kui Venemaa valmistab ette vastupealetungi mai lõpuks. Ukraina valmistub selleks juba, ütles Zelenski Ukraina aasta 2024 foorumil.
Biden kutsus kohtumisele kongressi juhid lepimaks kokku Ukraina abistamises.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
