Sõja ülevaade: 717. päev – 11 vene poole rünnakut ja 130 Ukraina asulat pommitamise käes
Avaldatud: 10 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. veebruar 2024:
11 vene poole rünnakut ja 130 Ukraina asulat pommitamise käes tõid kolm vene poole edenemist ning kuratlikult pingeline olukord Adviivka ümber jätkus. Ukraina keskendub üha rohkem vene naftatöötlemisettevõtete ründamisele. Tänaseks lubab päris palju tihedat lumesadu ja see oluliselt halvendab Ukraina seiret…
1. Jagus nii droone kui pommitamist.
2. Ukraina droone vene naftatöötlemistehaste kohal jagub ja Krimmiski rahulik pole.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool sai oma rünnakukonveieri uuesti tööle, aga sammu edasi tegi ikka Ukraina.
4. Siversk: Bilohorivkale tugev rünnakute laine jätkus ja üks vene poole edenemine tuli.
5. Bahmut: siingi on vene pool uuesti rünnakukonveieri tööle saanud ning pisut muret tekitav edenemine eile saadi.
6. Donetsk: paar kvartalit Avdiivkas veel vene poole kontrolli alla läks.
7. Lõunarinne: kui ei aita püssirohi, siis aitab muu keemia…
8. Herson: seekord 4 vene poole edutut rünnakut.
9. Nadeždini propagandalehed arestiti kui „äärmuslik materjal”.
10. Ukraina teatas, et Belgorodi kohal alla lastud Il-76 tema sõdureid ei sisaldanud.
11. vene Youtube’i blogijad on sunnitud üle minema kodumaistele saitidele.
12. Venemaa presidendivalimiste ajal otsustati hakata välja loosima autosid, kortereid ja hobuseid.
13. Venemaal kasvab finantspüramiidide arv.
14. Bargilevitšist sai Šaptala asemel uus Ukraina kaitseväe peastaabi ülem.
15. Sõrski esimene pöördumine.
16. USA lakkas olemast Hiina kaupade suurim importija esimest korda 20 aasta jooksul.
17. Lühiuudised
Zalužnõi ja Budanov pälvisid mõlemad Ukraina kangelase tiitli. Zalužnõi ja Zelenski kallistus ütleb palju, tundub, et vaenlastena ei jätkata…
Öösel USA otsuse ootel…
1. Õhukaitsejõud tulistasid täna öösel alla 23 31-st Shahed-136 kamikaze droonist.
Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov teatas, et Venemaa tabas Harkivi ja Veliki Burluki, kahjustades tsiviilinfrastruktuuri ja kohvikut. Tankla tabamuse tagajärjel suur tulekahju, põlesid elumajad, hukkus seitse inimest, sealhulgas kolm last.
Öösel töötas Odessas õhutõrje. Teatatakse Shahedi rünnakutest. Lisaks rünnati Izmaili (Doonau äärne sadama linn ja on varemgi saanud rünnakuid).
Venelased viskasid Sumõ oblasti piiriäärsetele kogukondadele 7 juhitavat õhupommi. Selle tagajärjel hukkus 3 põllumajandusettevõtte töötajat ja veel 4 sai vigastada. Njah, eriti palju pole vene pool lennukeid seni piiriäärsete Ukraina asulate pommitamisel kasutanud.
2. Ukraina droon jõudis eile Nižni Novgorodi oblastisse. Vene poole sõnul suruti droon EW-ga maha Dzeržinski tööstusvööndis.
Orjoli piirkonnas üritasid Ukraina droonid rünnata kütuse- ja energiakompleksi rajatisi ning kinnitati, et kahjustusi polevat, sest kõik droonid olla enne alla saadud.
Venemaa kaitseministeerium väidab, et Ukraina mereväe droon hävitati teel okupeeritud Krimmi. Tšaplõnkas (Krimm) toimus suur plahvatus.
Väidetavalt ründasid Ukraina droonid eile hommikul Venemaal mitte ühte, vaid kahte naftatöötlemistehast, täpsemalt Krasnodari territooriumil asuvaid Ilski ja Afipi rafineerimistehaseid. Ilski rafineerimistehases puhkes märkimisväärne tulekahju, mis mõjutas esmase töötlemise tehast, mis on ülioluline sõjalisteks vajadusteks mõeldud diislikütuse tootmiseks. Samuti võeti sihikule Afipi tehas, kahju ulatust hinnatakse, teatab RBC oma allikatele viidates.
Reutersi andmetel: 9. veebruaril kell 2.00 Moskva aja järgi toimus tulekahju Ilski naftatöötlemistehases, teatas Krasnodari piirkonna operatiivstaap. „Kella kolmeks hommikul likvideerisid tehase talitused lahtise põlemise kiiresti,” seisab teates. Operatiivstaabi teatel kustutati tulekahju täielikult kell 4.08 Moskva aja järgi. Venemaa kaitseministeerium teatas, et reede õhtul hävitati droonitõrje seadmete abil mehitamata õhusõidukeid, sealhulgas Krasnodari territooriumi kohal.
Rafineerimistehase pressiteenistuselt ei õnnestunud kohe kommentaari saada. Ilski rafineerimistehase kogu rafineerimisvõimsus on 6,6 miljonit tonni aastas, suurima esmase naftarafineerimisüksuse AT-6 tootlikkus on 3,6 miljonit tonni aastas. Tehas töötles 2023. aastal 5,3 miljonit tonni toorainet, tootis 2,3 miljonit tonni kütteõli ja 1,09 tonni tööstusbensiini, ülejäänud mahust moodustasid destillaadid.
Ilski rafineerimistehas on ekspordile orienteeritud ja toodab stabiilset gaasibensiini, kütteõli, gaasikondensaadi destillaate ja kõrge väävlisisaldusega diislikütust. Tehas ei tooda siseturu jaoks bensiini ega madala väävlisisaldusega diislikütust. Üks Ilski naftatöötlemistehase rajatis sai samuti kannatada mehitamata õhusõiduki rünnakus 5. mail 2023. aastal.
3. Kupiansk-Kreminna: ainult Kupianski suunal u 10 vene poole rünnakut eile vene poolele edu ei toonud aga pisu mures täna alanud tiheda lumesaju pärast. Homsest juba kuni 10 kraadi plussi ja ja mõni vihmasagar lisaks.
Kreminnast läänes Ternõ suunal vene rünnakuid u 10 aga edutult need lõppesid.
Ukraina suutis jälle edeneda Kreminnast edelas metsasalas hõivates järjest eesliinil olevaid vene possasid.
4. Siversk: vene väed on tunginud Bilohorivkast kagusse tööstustsooni. Seda ala on juba palju kordi omanikku vahetatud. Võitlus käib. Nii küla kirde, ida kui kagu serval.
5. Bahmut: 22 vene poole rünnakut on viimase aja rekordeid ja tundub, et siingi on konveier uuesti tööle saadud.
Olukord Tšassiv Jari piirkonnas muutub üha pingelisemaks, sest vene pool hõivas Bohdanivkast lõuna pool asuva metsaala, jõudes mäeharjale, mis asub Tšassiv Jari suunal ja kipub domineerima ümbritseva ala üle. Tundub, et eile suudeti soomuse ja jalaväe koostöös päris koordineeritult toimetada, njah, neid elukutselisi jagub siin mitu brigaadi…
6. Donetsk: 33 vene poole rünnakut Avdiivka-Pervomaisk lõigul. vene pool tegi eilegi paari kvartali võrra edenemist Avdiivka kirde küljel. Kuulujutud, et Venemaa on juba sisenenud Avdiivka koksitehasesse on valed. Avdiivka põhja- ja lõunaosas muudatusi rindejoones ei tuvastanud. Ikka mures Ukraina logistikaahela toimimise pärast.
Marinka-Novomihailivka joonel 19 vene poole rünnakut edu ei toonud.
7. Lõunarinne: Venemaa kasutas eile 6 korda kloropikriini sisaldavat laskemoona.
Berdjanski suund: paar vene poole rünnakut siiski aga edutult need lõppesid.
Tokmaki suund: siin pisu on tõusnud vene poole aktiivsus ja võimalik, et põhjuseks on vene poolel liikuv info, et Ukraina koondavat siia suunale soomust. Seda, et vene pool on tõusvas mures näitab ka keemia kasutamine. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: lausa 4 edutut vene poole rünnakut ja rindejoon muutusteta. Njah, vene lennundus jätkab massilist liugpommide kasutamist Dnepri läänekalda pihta.
9. Udmurtia politsei arestis 400 000 eksemplari poliitik Boriss Nadeždini propagandalehte. Sellest teatati poliitiku meeskonna telegrammikanalis. Materjalid olid mõeldud levitamiseks Tatarstanis ja Nižni Novgorodi oblastis. Varem teatas Nadeždini peakorter, et ajalehe tiraaž on Kaasanis 200 tuhat eksemplari.
Tiraaž arestiti nendesse piirkondadesse ajalehtede saatmise eest vastutavalt transpordiettevõttelt. Ettevõtte esindajad selgitasid, et materjal peeti kinni kui äärmuslik.
„Kui meie Iževskis asuva peakorteri ülem helistas tagasi Baikali talitusse, et veenduda, kas ajalehed on saadetud, teatati talle, et kogu tiraaž – 400 tuhat eksemplari – on väidetavalt politsei poolt arestitud. Kui neilt paluti esitada mõned dokumendid, mis kinnitasid Baikali talituse tiraaži arestimist, nad keeldusid,” ütlesid Nadežini peakorteri esindajad.
Kodanikualgatuse partei poliitilise nõukogu liige Ilja Mamontov väljendas julgeolekujõudude sellise reaktsiooni üle hämmeldust. „Ma saan aru, et praegu Boriss Nadeždin ei kandideeri, aga minu teada maksti tiraaž ametlikult valimiskontolt ajal, mil see oli seaduslik. Miks aga ajalehte äärmuslikuks nimetatakse, jääb selgusetuks. Ükski terve mõistusega inimene ei näe selles lehes ekstremismi,” lisas ta.
Päev varem, 8. veebruaril soovitas Venemaa keskvalimiskomisjon jätta Boriss Nadeždini kandidaadiks registreerimata jätmise. Poliitik ise kavatseb selle otsuse riigikohtusse edasi kaevata.
10. Ukraina rahvusliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (NSDC) sekretär Aleksei Danilov ütles, et Belgorodi oblastis alla kukkunud Il-76-s ei olnud Ukraina sõjavange, nagu Venemaa väidab.
„Kas meie vangid olid seal, võin teile kindlalt öelda: ei. Kui see oleks juhtunud, siis oleks bioloogilise materjali kogus <…> olnud sellistes kogustes, et nad (Venemaa – TMT) oleksid selle kindlasti ära kasutanud ja kõike filminud. Ja põld oleks verest punane. Seda seal ei juhtunud,” rääkis Danilov Paabelile. Tema sõnul valmistas loo vangidega Venemaa ette selleks, et diskrediteerida Ukrainat rahvusvahelisel areenil.
Samuti märkis ta, et Kiievil puudub praegu usaldusväärne teave selle kohta, kas vangid, kes Venemaa võimude andmetel Il-76 pardal viibisid, on nüüd elus. „See on väga raske teema, see on väga tundlik. Meil ei ole praegu üht ega teist vastust. Võin vaid suure tõenäosusega öelda, et neid seal (lennukis) ei olnud,” ütles riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juht. Lisaks kutsus Danilov üles mitte olema „kategooriline” väidetes, et lennuki tulistasid alla Ukraina relvajõud.
Päev varem kirjutas New York Times, et 24. jaanuaril tulistati Il-76 Belgorodi oblastis tõepoolest Patrioti süsteemi poolt alla, nagu väitsid Venemaa võimud. See võis juhtuda seetõttu, et Ukraina sõjaväelased said „ebatäpseid luureandmeid”. Ajalehe Ameerika allikad kinnitasid, et pardal oli Ukraina sõjavange, kuid tunnistasid, et neid võis olla vähem kui 65.
11. Venemaa võimud valmistuvad YouTube’i blogijate sunniviisiliselt kodumaistele videoplatvormidele „maanduma”. Selleks otsustas Vene Föderatsiooni avalik koda (PC) koostada musta nimekirja nendest, kes on esindatud Ameerika videoteenuses, kuid kes ei ole Venemaa platvormidel.
„Avaldame selle (musta nimekirja), sest need on inimesed, kes teadlikult ei tööta Venemaa suhtlusvõrgustikes, positsioneerides end Venemaa ajaveebipidajatena,” ütles vene Infokogukonna, meedia ja massikommunikatsiooni komisjoni esimene aseesimees Aleksandr Malkevitš.
Tema sõnul saab nimekiri osaks programmist, mille eesmärk on julgustada blogijaid kodumaistele suhtlusvõrgustikele üle minema. „Tulevikus peaks see saama aluseks meie platvorme ignoreerivate sisutootjate arendamiseks ja nende vastu tegutsemiseks. Ja siin peavad oma sõna ütlema ka seadusandjad, sest kui te meie platvormidele ei lähe, tähendab see, et tahate oma sissetulekuid varjata kas rumalusest või harjumusest või tegelete vaenlase tegevusega,” märkis Malkevitš.
Samuti tegi ta ettepaneku töötada välja meetmed, et motiveerida arvamusliidreid Venemaa sotsiaalvõrgustikele üle minema. „Peame neid nendes sotsiaalvõrgustikes aitama. Avaldasime OP Telegami kanalis terve nimekirja meie tavapärastest hästi arenevatest suhtlusvõrgustikest – läänelike analoogidest. Kõik see on olemas, see töötab,” lõpetas OP esindaja.
Vaatamata YouTube’i blokeerimise ohule Venemaal kasvab videoteenuses Venemaa blogijate arv jätkuvalt: 2022. aasta novembrist 2023. aasta novembrini kasvas see Brand Analyticu andmetel 18%, 7,1 miljoni inimeseni.
Samuti suurendas YouTube Venemaal sisu mahtu ja autorite aktiivsust – vastavalt 22% (29,5 miljoni sõnumini) ja 4%. Samal ajal VKontakte, mida võimud positsioneerivad YouTube’i blokeerimise korral asendajaks, vähenes aastaga autorite arv 8%, 25,6 miljonini ja sisu maht 12% – alates aastast. 472,5 miljonit sõnumit 414 ,2 miljonini. Brändianalüüs selgitas autorite arvu vähenemist kui „tagasilööki pärast märgatavat kasvu eelnevatel perioodidel”.
Varem tunnistas riigiduuma, et YouTube’i pole Venemaal võimalik blokeerida vähemalt 2028. aastani. Peamine põhjus on kodumaise alternatiivi puudumine, märkis riigiduuma infopoliitika, tehnoloogia ja kommunikatsioonikomisjoni aseesimees Anton Gorelkin.
„Täna on meil kaks teenust, millest üks peaks tõusma: RuTube ja VK-video. Mina isiklikult panustasin viimasele,” rõhutas Gorelkin. Lisaks nõustus ta, et YouTube „nii tehnoloogiliselt kui ka ideoloogiliselt” integreeriti Runetisse ja „võitis ka kvaliteedis”.
12. 15.–17. märtsini – Venemaa presidendivalimiste hääletuspäevadel – toimuvad Venemaa erinevates piirkondades erinevate auhindadega loteriid ja viktoriinid. Neid viiakse ellu osana algatusest suurendada valimisaktiivsust presidendivalimistel. Neis osalemine on võimalik küsitluslehti saades valimisjaoskondades või nende läheduses, räägivad allikad The Insiderile.
„Reeglina on need jäetud täielikult piirkondade hooleks, nii et igaüks kehtestab oma reeglid. Rikkamaid saab korteritega meelitada, aga loomulikult ei osta neid keegi, vaid „küsib” arendajatelt. Kes on kehvem, lepivad odava tehnikaga,” selgitas väljaande allikas.
Üks tähelepanuväärsemaid loterii oli viktoriin „Toetuspiirkond”, mis viiakse läbi Sverdlovski oblastis. See üritus tähistab piirkonna 90. aastapäeva ja pakub osalejatele võimalust võita 40 korterit Jekaterinburgis ning autosid ja nutitelefone. Piirkonnas lubavad nad viktoriinil osalemiseks avada üle 2000 punkti.
Novosibirski oblastis on välja kuulutatud ka piirkonna ajaloole pühendatud viktoriin. Osalejad peavad vastama õigesti viiele küsimusele, et kandideerida auhindadele, sealhulgas korterile, autodele ja kodumasinatele. Altai Vabariigis kannab viktoriini nime „Altai: perekond, armastus, lojaalsus” ja selle eesmärk on edendada pereväärtusi. Auhindadeks on korterid, auto ja hobused.
Magadani piirkonnas on viktoriinist „Minu kodumaa – Kolõma” veel vähe teada, välja arvatud see, et võitjad saavad autosid, arvutitehnikat ja reise Moskvas toimuvale näitusele. Muud infot korraldajad veel edastanud ei ole. Krasnojarski territooriumil korraldatakse ka viktoriini, kus korratakse samalaadse ürituse kontseptsiooni, mis on ajastatud põhiseaduse muudatuste hääletusega. Praegune üritus on pühendatud piirkonna 90. aastapäevale, mida tähistatakse alles detsembris.
Samad loteriid ja viktoriinid toimuvad Kalugas, Jaroslavlis, Habarovskis, Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas ja Moskvas. Korraldajate sõnul on ürituste eesmärk julgustada valijaid valimistel osalema, kuigi paljud eitavad seda.
The Insideri allika sõnul sündis otsus taoliste viktoriinide korraldamiseks tänavu üsna hilja, mistõttu pole mõnes piirkonnas isegi auhindu veel selgunud ning osavõtutingimused jäävad ebaselgeks.
13. 2023. aastal tuvastas keskpank Venemaal 2940 finantspüramiidi. Seda on 1,5 korda rohkem kui aasta varem, teatab Interfax viitega regulaatori pressiteenistusele.
Suurema osa püramiididest moodustavad väikesed pseudoinvesteerimisprojektid, mida reklaamitakse sotsiaalvõrgustike ja Telegrami messengeri kaudu. Enam kui 45% püramiididest pakkus välismaiste makseteenuste kasutamist investeeringuteks ning aktsepteeris maksena ka krüptoraha, mis moodustas ligi 1500 projekti.
Samuti kasvas tuvastatud ebaseaduslike laenuandjate arv 2023. aastal 9% võrra 1884-ni. Peaaegu pooled neist töötasid eranditult veebis, omamata kontoreid. Rohkem kui 400 illegaalset laenuandjat kasutasid oma nimes ebaseaduslikult termineid, mis viitavad mikrokrediiditegevusele.
Kokku tuvastas keskpank 2023. aastal 5700 ebaseadusliku tegevuse tunnustega ettevõtet, projekti ja üksikettevõtjat, mida on 15,5% rohkem kui aasta varem.
Petuprojektide eluiga on lühenenud ja nende „keskmine arve” vähenenud. Samal ajal kasvab jätkuvalt krüptoteemasid kasutavate illegaalsete osalejate arv finantsturul. Kui 2022. aastal meelitas keskpanga esindajate sõnul krüptovaluutat ligi iga teine pseudoinvesteerimisprojekt, siis 2023. aastal pakkusid peaaegu kõik püramiidid ja illegaalsed maaklerid investeeringuid sisemistesse tokenitesse või võtsid krüptorahas vastu sissemakseid.
Eelmisel aastal piirati regulaatori initsiatiivil juurdepääs ligi 11,2 tuhandele illegaalsete ettevõtete internetiressursile, sealhulgas enam kui 3000 lehele, kanalitele ja vestlusrobotitele sotsiaalvõrgustikes ning Telegrami messengeris.
14. Zelenski nimetas Sõrski ettepanekul Ukraina relvajõudude peastaabi uue juhi. Ukraina relvajõudude peastaabi uueks ülemaks sai Sergei Šaptala asemel territoriaalkaitseväe juhataja ametit pidanud Anatoli Bargilevitš. President Vladimir Zelenski teatas sellest eile õhtuse videosõnumi ajal. President ütles, et kohtus väejuhatuse ja kaitseminister Rustem Umeroviga. Riigipea vahetas välja Ukraina relvajõudude peastaabi juhi.
„Tänan kindralleitnant Sergei Šaptalat kahe sõja-aasta jooksul tehtud teenistuse eest. Ülemjuhataja Aleksandr Sõrski ettepanekul määrasin kindralmajor Anatoli Bargilevitši uueks kindralstaabi ülemaks,” ütles president. Ta märkis, et Bargilevitš on „kogenud inimene, mõistab selle sõja ülesandeid ja Ukraina eesmärke”.
President ütles, et kindlaks on tehtud ka peastaabi ülema asetäitjad. „Kõik poisid on võitluslikud, professionaalsed, kõigil on selged teadmised rindest ja Ukraina sõdurite tegelikest vajadustest,” ütles ta.
Kindralmajor Anatoli Bargilevitš (54-aastane) on vägede ülem alates 2023. aasta oktoobrist. Enne seda oli ta maavägede operatsioonide väejuhatuse ülem. Alates 2022. aastast on ta idaväegrupi staabiülem. Enne seda, alates 2020. aastast – raskustes oleva piirkonna kaitseväe juhataja asetäitja.
15. Ülemjuhataja Oleksandr Sõrski edastas oma esimese ametliku sõnumi uuel ametikohal.
Kallid võitluskaaslased, kellega mul oli au teenida Ukraina relvajõudude maavägede ja Hortõtsja eriväeüksuse ridades! Tänan teid iga koos veedetud sõjalise tööpäeva eest meie vabadussõja rindejoone kõige raskematel aladel!
Teie julgus, professionaalsus, pühendumus kodumaa kaitsmisele ja sihikindlus lahinguülesannete täitmisel on meie kaitse stabiilsuse aluseks ega lase vaenlasel realiseerida oma agressiivseid kavatsusi.
Tänan siiralt iga sõdurit, seersanti, ohvitseri ja kindralit operatsiooniplaanide ühise elluviimise eest, mis võimaldas meil päästa tuhandete tsiviilisikute elud ja päästa Ukraina territoorium okupatsioonist!
Uued ülesanded on päevakorral. Esiteks on see kõigi sõjaliste juhtimis- ja juhtimisorganite, ühenduste, formatsioonide ja üksuste tegevuse selge ja detailne planeerimine, võttes arvesse rinde vajadusi rahvusvaheliste partnerite tarnitavate uusimate relvade järele.
Kõige lahingüksustele vajaliku kiireim ja ratsionaalseim jaotamine ja kohaletoimetamine on olnud ja jääb sõjalise logistika põhiülesandeks.
Eranditult kõigi eesliini vajaduste tundmine ja olukorraga kursis olemine igas piirkonnas on peakorteri ülesanne kõigil tasanditel. Just sõjaväelise juhtimis- ja kontrollipersonali kvalifikatsioon on ideede ja plaanide väljatöötamiseks ning edukaks elluviimiseks ülioluline.
Sõjaväelaste elu ja tervis on alati olnud ja jääb Ukraina armee peamiseks väärtuseks. Seetõttu on tasakaalu säilitamine lahinguülesannete täitmise ning üksuste ja allüksuste taastamise vahel, kus on personali intensiivne väljaõpe ja väljaõpe on sama oluline kui kunagi varem.
Uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtt ja edukate kogemuste suurendamine, nagu mehitamata süsteemide kasutamine ja kaasaegne elektrooniline sõjapidamine, on meie vabadussõjas võidu saavutamise üks tulevasi vektoreid.
Ainult muutused ja sõjapidamise vahendite ja meetodite pidev täiustamine võimaldavad meil sellel teel edu saavutada.
Ja loomulikult on usaldusväärne tagala sõjas üldise edu üks peamisi komponente.
Olen tänulik endistele Ukraina relvajõudude juhtidele ja veteranidele, kes on Venemaa-Ukraina sõja 10 aasta jooksul teinud kõik endast oleneva, et taastada ja üles ehitada Ukraina armee võimekus, mis on meie riikluse tõeline ja kindel alus.
Ühinegem! Koos võidule!
Au Ukrainale!
16. USA Kaubandusministeeriumi avaldatud andmetel sai teatavaks, et Hiina impordi väärtus aastatel 2022-2023 langes 20 protsenti 427 miljardi dollarini. Seevastu USA poolt Mehhikost imporditud kaupade väärtus tõusis ligi 5 protsenti enam kui 475 miljardi dollarini.
USA ja Hiina majandussuhted on viimastel aastatel tõsiselt halvenenud, kuna Peking ajab agressiivset kaubanduspoliitikat ja viib läbi aktiivseid sõjalisi manöövreid Kaug-Idas.
Esimesi samme Hiina impordi vähendamiseks hakkas astuma Trumpi valitsus: 2018. aastal kehtestati Hiina impordile kõrgendatud maksud, kuna „Pekingi kaubandustavad rikuvad maailmakaubanduse reegleid”. Seejärel kutsus Bideni valitsus ettevõtteid üles leidma tarnijaid liitlasriikidest või tooma tootmise USA-sse. COVID-19 pandeemiaga seotud tarneahela häired on sundinud ka Ameerika ettevõtteid otsima tarnijaid USA-le lähemalt.
17. Lühiuudised
putini intervjuud Carlsoniga kokku võtma ei hakka, sest räägi sa bla-bla-bla või alb-alb-alb või lba-lba-lba, miskit ei muutu. Eks pisu üllatas, et putin mitte millegagi ei üllatanud. Intervjuu ametlik venekeelne ärakiri siiski tsenseeriti ning välja visati kõik pisugi ebamugav…
Poola põllumeeste taas puhkenud protestid on häirinud liikumist läbi mitme Poola-Ukraina piiril asuva kontrollpunkti. Põllumajandustootjad, keda on Medyka kontrollpunktis umbes 100 ja Grebenne kontrollpunktis umbes 200, lubavad piiratud läbipääsu, plaanides lubada 1 või 2 veokit tunnis. Vähem mõjutatud on sõiduautod ja bussid. Põllumajandusminister Czesław Siekierski kutsub Poola põllumehi üles lõpetama piiriblokaadid, rõhutades dialoogi hävitavate protestide üle. Ta soovib täpsustada muresid, tuues välja käimasolevad läbirääkimised Euroopa Komisjoni ja Ukrainaga.
USA senat on jätkab tööd seadusandlusega, millega antakse Iisraelile, Taiwanile ja Ukrainale välisabi 95,3 miljardit dollarit. Kui kogu debatijärgne aeg on ära kasutatud ja kokkuleppele pole jõutud, toimub eelnõu menetlemise jätkamiseks nimeline hääletus kell 1.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Täna õhtul hääletab USA senat tõenäoliselt eelnõu üle, mis sisaldab seadusi Ukrainale abi andmiseks. Kui hääletus läbi läheb, läheb see USA edasi Esindajatekojale. See peab ka sealt läbi saama.
Zelenski kohtus eile USA kongresmenide delegatsiooniga, et arutada USA Kongressi võimalikku 60 miljardi dollari suuruse abi eraldamist Ukrainale. Zelenski teavitas seadusandjaid praegusest lahinguvälja olukorrast, rõhutades eesseisvaid kriitilisi ohte ja kutsudes üles jätkama Ukraina kaitse toetamist. Aruteludel tõsteti esile kolm võtmeküsimust: vahetu vajadus käimasoleval aastal, käimasolevad arutelud uue Ameerika abipaketi üle, Patrioti õhutõrjesüsteemide ja rakettide tarnimine ning ülioluline otsus kaugmaarakettide üleandmise kohta Ukrainasse, nimelt ATACMS tegevusraadiusega 300 kilomeetrit.
Euroopa Komisjon loodab Euroopa Komisjoni pressiesindaja Ana Pisonero sõnul olla lähinädalatel valmis looma raamtingimused Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisteks. Pisonero rõhutas, et Ukraina jaoks pole eritingimusi ega eelistusi ning laienemisprotsess põhineb saavutustel. Ta tunnustas Ukraina edusamme, pidades silmas käimasoleva konflikti keerulisi tingimusi.
Armeenia kinkis Ukrainale sõjaväehaigla jaoks 10 tonni ravimeid.
vene telesaatejuht ja propagandist olga skabejeva kutsus üles ukrainlasi hävitama. „Miks? Sest nad tahavad meid hävitada. See on kas nemad või meie,” ütles ta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
