Sõja ülevaade: 712. päev – 150 Ukraina asulat pommisaju all
Avaldatud: 5 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. veebruar 2024:
150 Ukraina asulat pommisaju all ning 78 vene poole rünnakut ka pisu muret tekitavat edenemist neile tõid ning väga raskes lahingud jätkusid ööpäevaselt Avdiivka põhja- ja lõunakülje tänavatel. Lõpuks jõudis eelarve pakett (koos Ukrainale mõeldud osaga) Senati lauale.
1. Vaid üks rakett rindest kaugemal uitas, aga veelgi on tõusnud piiri ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine.
2. Kahest vene oblastist kurtmist tuli ja Krimmiski kostus plahvatusi.
3. Kupiansk-Kreminna: tundub, et lausa kolmel suunal koondab vene pool vägesid, muutusi eile rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: üks vene poole edenemine Bahmutist kirdes.
6. Donetsk: vene poole surve meenutab Staliningradi lahinguid ja rünnakute arv tõusis veelgi.
7. Lõunarinne: vaid Tokmaki suunal kumbki pool rünnakuid teeb, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: „vaid” kolm vene poole rünnakut.
9. Rohkem kui 60 trükikoda keeldus trükkimast Nadeždini propagandalehte.
10. putin andis volodinile isamaa teenete ordeni.
11. Piirkonnapolitseinikud olid kohustatud tegema ennetavat tööd nendega, kes on süüdi mõistetud Vene Föderatsiooni relvajõudude „diskrediteerimises”.
12. USA-s tehti ettepanek sanktsioonide kehtestamiseks Ungarile.
13. Lõpuks õige asi Senati laual.
14. Lühiuudised.
1. Ülitihe rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine kõige käepärasega, piirilähedaste asulate pommitamine tavapärases mahus. Kuskil üks uitav vene rakett päeval alla lasti.
Laupäeval, 3. veebruaril peatasid Sumõ oblasti territoriaalkaitse võitlejad kümneliikmelise Venemaa sabotaaži- ja luurerühma, mis üritas ületada Ukraina riigipiiri. Sellest teatas Ukraina relvajõudude ühendjõudude ülem Sergei Naev. Tulijad jäid kindlustatud possa ees tule alla ja tellitud miinipilduja tuli tegi oma töö ja lõpuks tuli reserv ja viimased soldatid üle piiri tagasi ajas.
2. Eile õhtul olid Belgorodi piirkonnas õhualarmid aktiivsed. Kurtmist tuli ka mujalt, küll puudub tavapäraselt täpsem info, kui tabatakse väiksemaid, kuid olulisi sihtmärke. Brjanski kandis kiitles vene pool, et olla mitu Ukraina drooni alla lasknud.
Sevastoopolis registreeriti mitu tugevat plahvatust. Enne seda tuli vene õhutõrjelt raketilöögi hoiatus. Varahommikuks polnud veel teada, mida tabati.
3. veebruari pärastlõunal rünnati Ukrainas Luhanski oblastis asuvat okupeeritud Lõssitšanski. Isehakanud „LPR” juhi leonid pasetšniku sõnul sai löögi pagariäri ja hukkus 28 inimest. Ta süüdistas tulistamises Ukraina sõjaväelasi, märkides, et nad teadsid, et linnaelanikud tulevad pagariärisse oma puhkepäeval ja avasid hoone pihta tahtlikult tule. 4. veebruar kuulutati piirkonnas leinapäevaks.
Isehakanud vabariigi valitsus selgitas, et hukkus 18 meest, üheksa naist ja üks laps. Eriolukordade ministeeriumi teatel päästeti 10 inimest, nelja seisund on üliraske. Võimalike ohvrite otsimine jätkub: kella 9.00 seisuga oli umbes 65% hävinud konstruktsioonidest lahti võetud. „LPR” sõjaväekomandatuur väidab, et kokku võib rusude all olla 40 inimest.
Reutersi ajakirjanikud analüüsisid eriolukordade ministeeriumi videot sündmuskohalt ja jõudsid järeldusele, et plahvatus leidis aset Moskovskaja tänaval asuvas restoranis Adriatic. Nende sõnul annab sellest tunnistust hävinud hoone kujundus ja värvus ning löögikohast võetud kaadrites on näha silti kirjaga Adriatic. Agentuur ei suutnud aga võttekuupäeva kinnitada. Kohalikud elanikud teatavad sotsiaalvõrgustikes, et selles restoranis einestasid vene sõjaväelased, kirjutab Astra.
3. Kupiansk-Kreminna: rindejoones muutusi ei tuvastanud. Vene pool jätkas ebaõnnestunud rünnakute jada Sõnkivka külale. Pakutakse, et Kupianski suunal on vene pool koondanud suuremaks pealetungiks 500 tanki, 600 soomukit ja 40 000 soldatit, sestap prognoosib väga tugeva surve jätkumist terveks veebruariks, eks peale putini „tagasi valimist” ole näha, mis edasi saab. Väga tavapärane pole ka nii suur tankide osakaal soomusest ehk tuntavalt on vene poolel siin kavatsus soomusega tugevalt üle põldude suruma hakata.
Zerebetsi veehoidlast ida pool Ternõ ja Jampolivka suunas eilsed vene poole rünnakud edu ei toonud, aga jätkuvalt murelik, sest suur põhja-lõuna suunaline maantee on käeulatuses ning vene poolel jagub soomust ka siin suunal. Kreminnast edelas asuval metsaalal pisu rahulikum. Siingi suunal koondavat vene pool vägesid suuremaks surveks.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: eile suutis vene pool Bahmutist kirdes Vesele küla juures pisu veelgi rindejoont sirgendada. Hetkel tundub, et see on ainuke suund, kus nädala jooksul on nüüd juba teist korda edenetud. Hetkel selle suuna pärast siiski ei muretse. Egas täpselt teagi, miks Bahmutist läänes ja edelas juba pikemalt pole ühtki vene poole edusammu ning Ukraina saab pisu edukamalt vasturünnakuid teha. Pole küll näpuga võimalike vene üksuste kaupa rida ajanud, aga võimalik, et siit suunalt on liigutatud üksusi appi Avdiivka suunale.
6. Donetsk: Olukord Avdiivkas on ülimalt keeruline, vene pool on kindla jalad alla saanud linnas nii põhja kui lõuna küljel. Rasked lahingud kestsid terve öö ning Ukraina teeb pingutusi, et vene pool ei saaks linnas laiali hargnema hakata. Lisaks jätkub väga tihe linna pommitamine. Njah, vene poole eripära, et ründama saadetakse ka üksused, kelle isikkoosseisust on järel ka ainult 30% ning rünnakute taktika sarnaneb Stalingradi lahinguga, kus järjest ükskõik mis suuruses üksuseid edasi saadeti surma lootuses, et vastasel lõppeb moon ja tookord Stalingrad vabastati.
Väikse üllatusega suutsid Ukraina omad Avdiivkast loodes vene poole loodesuunalist piki raudteed eenduvat kontrollitavat ala mitusada meetrit vähendada.
Opõtne suunalt (Avdiivkast edelas) üritab vene pool kotisuud koomale tõmmata ja nii teid pidi kui üle põldude rünnakud jätkusid soomuse toel. Eile siin õnneks muutusi rindejoones polnud.
Sama seis on Pervomaiskes ja siin on rohkem soomust abis. Eile kaks tänavahet (u 8 majapidamist) vene pool kätte sai.
Hetkel pole ka ilm abimees, sest madala pilvisus koos kohatise vihma ja lumesajuga ei soodusta Ukrainal droonidega luuret ega nendega sihtmärkide tabamist. Küll ei sega ilm vene lennunduse tööd ja lisaks kaudtuleüksustele pommitab Avdiivkat aktiivselt ka lennuvägi.
Marinka ja Novomõhailivka juures vene tugev surve muutusi rindejoones ei toonud.
7. Lõunarinne: suht rahulik.
Berdjanski suund: pisu kombiti ja rinne muutusteta.
Tokmaki suund: mõne rünnaku päevas teeb kumbki pool ja muutusi rindejoones ei tuvastanud. Jätkuvalt on kõrge vene poole kurtmine, et Ukraina MLRS-i (mitmikraketiheitja) töö olla siin tõusnud ning jätkuvalt ollakse hädas liialt kaugele ulatuvate droonidega.
Zelenski käis rindel Robotõne rajoonis ja oli rindest 500m kaugusel (vähemalt ühe Ukraina lehe andmetel).
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: kolm vene poole rünnakut Krõnki suunal muutusi rindejoones toomata. Väga ei usu vene poole kiitlemist, et suudavad enamuse Ukraina Dneprit ületavatest paatidest koos meeskonnaga ära lasta. Njah, ise kurdavad jooksvalt, et järjest tõuseb siin suunal Ukraina edukus vene droonide mahasurumisel ning kogu Dnepri läänekalda töötlemine ikka lennunduse ja kaudtuleüksuste poolt, aga seda ikka tihedalt.
Pisu kõhklus on, et Poima juures võib olla Ukraina omadel silmside suure maanteega Oleski suunal ja võib-olla on peatselt lootust, et suudetakse hakata siin lõhkuma vene logistikaahelat veelgi täpsemini ja intensiivsemalt.
9. Venemaa presidendikandidaat Boriss Nadeždin ei leidnud oma kampaaniamaterjalide trükkimiseks kirjastajat. 65 trükikoda riigi erinevates piirkondades keeldus temaga koostööd tegemast, ütlesid allikad Novaja Gazeta Europe’ile poliitiku föderaalses peakorteris.
Ühe allika sõnul kavatses Nadeždin ajalehte trükkida 2,5 miljonit eksemplari. Keskvalimiskomisjoni poolt akrediteeritud nimetu Moskva trükikoda nõustus osutama oma teenuseid 4,5 miljoni rubla eest, kuid muutis viimasel hetkel meelt ja tagastas raha, tuginedes ülaltoodud juhistele.
Pärast seda pöördus peakorter teiste pealinnas, Moskva oblastis, Voronežis ja Nižni Novgorodis asuvate akrediteeritud trükikodade poole, kuid nad kõik keeldusid Nadeždini propagandatooteid trükkimast. Ühed viitasid töökoormusele, teised väitsid otse, et ei soovi poliitikuga koostööd teha, mõnel juhul määrati korralduse täitmiseks ebareaalsed tähtajad, täpsustas väljaande allikas.
Näiteks tehti seda Nižni Novgorodi trükikojas Good Prime. „Nad lihtsalt ei olnud meie tähtaegadega rahul,” ütles töötaja Novaja korrespondendile. Moskva lähedal asuv Petiti disaini- ja küljenduskeskus keeldus kommentaaridest.
Boriss Nadeždin teatas plaanidest trükkida kampaanialeht 29. jaanuaril, isegi enne allkirjalehtede esitamist keskvalimiskomisjonile. Selle abil kavatses ta oma valimisprogrammist rääkida inimestele, kes ei kasuta sotsiaalvõrgustikke, kuid soovivad muutusi ja „toetavad väärtusi nagu rahu, vabadus ja demokraatia”.
„Kutsume inimesi üles, olenemata CEC otsusest minu suhtes, mitte boikoteerida valimisi. Räägime DEG (elektroonilise hääletamise – TMT) ohtudest ja sellest, kui oluline on praegu oma aktiivset hääletamist kasutada,” selgitas Nadeždin.
Sõja lõpetamine Ukrainaga ja poliitvangide vabastamine on poliitiku programmi põhipunktid. Tema arvates võiks ajaleht aidata veenda neid, kes „täna on endiselt putini poolt” ja toetavad invasiooni, tema poolt hääletama. Ta plaanis väljaande trükkimiseks koguda 26 miljonit rubla.
Nadeždin esitas 31. jaanuaril keskvalimiskomisjonile 105 tuhat hääletussedelile pääsemiseks vajalikku allkirja. Poliitik teatas ka oma valmisolekust „puhtteoreetiliselt” kutsuda teda toetanud 200 tuhat kodanikku 150 Venemaa linnas tänavale tulema, kui keskvalimiskomisjon keeldub teda registreerimast. Komisjon on juba teatanud nõuetest tema allkirjade vastu.
Kanali „We Can Explain” allikate sõnul lepiti Nadeždini kandidatuuris esialgu isiklikult kokku presidendi administratsiooni juhi esimese asetäitja Sergei Kirijenkoga. Hiljem aga hakkasid poliitiku sõnad ja teod kremlit tugevalt ärritama ning keskvalimiskomisjonile soovitati tungivalt mitte lubada tal valimistel osaleda, kuna ta rikkus kremliga väljaütlemata kokkuleppeid.
10. Riigiduuma esimees vjatšeslav volodin sai oma 60. sünnipäeval isamaa teenetemärgi I järgu ordeni. Sellekohasele dekreedile kirjutas alla putin. Dokumendis öeldakse, et volodin pälvis „suure panuse Venemaa riikluse tugevdamisse, parlamentarismi arendamisse ja paljude aastate kohusetundliku töö eest”.
volodinist sai riigiduuma esimees 2016. aastal. Enne seda oli ta presidendi administratsiooni juhi esimene asetäitja ja valitsuse personaliülem. Spiiker on tulihingeline putini ja Ukraina sõja toetaja. Eelkõige nimetas volodin invasiooni „ajalooliseks sündmuseks” ja „saatuslikuks otsuseks” ning pärast Krimmi annekteerimist tekitas tema avaldus „kui on putin, on Venemaa, ilma putinita pole Venemaad”.
Pärast Ukraina sõja algust süüdistas volodin riigist lahkunud venelasi korduvalt „reetmises” ja ähvardas neid erinevate karistustega, sealhulgas riigireetmise kriminaalasjadega, millele järgnes väljasaatmine Magadani või kaevandustesse. Üks volodini kaua propageeritud algatusi, armeed puudutavaid võltsuudiseid käsitleva artikli alusel toimunud vara konfiskeerimise seaduseelnõu, võeti riigiduumas teisel ja kolmandal lugemisel 31. jaanuaril kohe vastu. Dokumendi poolt hääletas üksmeelselt 377 koosolekul osalenud saadikut 377-st.
Teenete isamaa eest orden on tähtsuselt teine riiklik autasu Venemaal. Põhikiri eeldab selle järjestikust esitamist – madalaimast kõrgeima astmeni. Vähem kui 100 inimest on ordeni täisomanikud. Nende hulgas on julgeolekunõukogu sekretär nikolai patrušev, FSB direktor aleksandr bortnikov, Föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvijenko, Rosteci juht sergei tšemezov, välisminister sergei lavrov, Pervõi kanali peadirektor konstantin ernst, direktor nikita mihhalkov, Kurtšatovi Instituudi president Mihhail Kovaltšuk, arhitekt Zurab Tsereteli, Moskva Riikliku Ülikooli rektor Viktor Sadovnitši jt.
11. Venemaa siseministeerium on andnud kohalikele politseinikele korralduse teha individuaalset ennetavat tööd isikutega, kes on kohtu alla antud vene armee diskrediteerimise ja natsisümboolika propageerimise eest. Vastavat korraldust tsiteerib TASS.
Ministeerium täiendas korraldust „Kohaliku politseikomissari poolt teenindatavas haldusalas teenistuse täitmise ja selle tegevuse korralduse kohta” punktiga isikute kategooriate kohta, kellega koos on vaja teha individuaalset ennetustööd. Nende isikute nimekirja laiendamise plaanid said teatavaks 2023. aasta oktoobris. Juhendis oli kavas lisada kaks täiendavat alust: kohtuotsuse olemasolu armee „diskrediteerimise” artikli alusel ja kohtuotsuse olemasolu äärmuslike või natsisümboolika avalikku eksponeerimist käsitlevate artiklite kohta. Korduvate rikkumiste korral kavatsesid nad ennetustööd teha vähemalt kord kvartalis.
Haldusseadustiku artikkel 20.3.3, mis käsitleb armee „diskrediteerimisele” suunatud avalikke tegevusi, viidi seadustikusse 2022. aasta märtsis. Aasta hiljem täiendati seda karistusega „vabatahtlike üksuste” diskrediteerimise eest.
Varem pidid piirkonnapolitseinikud juhendi kohaselt ennetustööd tegema raske või eriti raske kuriteo toimepanemise eest vanglast vabanenutega, alkoholismi või narkomaaniaga patsientidega, arsti juures arvel olijatega, koduvägivalla kasutajatega, nendega, kes kujutavad endast ohtu teistele, ja muud isikute kategooriad. Selline töö hõlmab: ennetavaid vestlusi isikutega, käitumise, elustiili, suhtlusringkonna jälgimist, intervjuusid lähedaste, naabrite ja teiste isikutega ning administratiivsete sunnimeetmete kasutamist.
12. USA senati välissuhete komitee juht Ben Cardin tegi Valgele Majale ettepaneku kehtestada sanktsioonid Ungari ja selle peaministri Orbani vastu ELi ja NATO ühtsuse kahjustamise eest.
Eelkõige mõistis Cardin hukka Orbani katsed lükata edasi arutelu EL-i rahalise abi üle Ukrainale summas 50 miljardit eurot ning protestid Rootsi NATOga liitumise vastu.
„Orban on taas tõestanud, et on NATO kõige vähem usaldusväärne liige, lisaks sellele, et ta on põhjendamatult viivitanud Euroopa Liidu jõupingutustega, et pakkuda Ukrainale seni vajalikku majandusabi,” ütles Cardin.
13. USA senat avalikustas paketi väärtusega 118,28 miljardit dollarit, millest 60,06 miljardit dollarit on Ukraina toetuseks. Dokumendis on ühendatud piirijulgeoleku poliitika sõjaaegse abiga Ukrainale, Iisraelile ja teistele USA liitlastele. USA president Joe Biden kutsus Kongressi üles „kokku tulema ja kiiresti vastu võtma kahepoolse kokkuleppe”. Sellest teatati USA senati veebisaidil ja Valge Maja pressikeskuses.
60,06 miljardit dollarit – Ukraina toetuseks;
4,1 miljardit dollarit – Iisraeli toetuseks;
20,2 miljardit dollarit – piiriturvalisus.
Sellest paketist umbes 14 miljardit dollarit on ette nähtud uute relvade ostmiseks Ameerika sõjatööstusettevõtetelt; 15 miljardit dollarit – Ukraina relvajõudude sõjaliseks väljaõppeks, samuti luureandmete vahetamiseks ja muudeks toetusmeetmeteks; umbes 8 miljardit dollarit – otseseks eelarvetoetuseks Ukrainale; 1,58 miljardit dollarit – Ukraina majanduse toetuseks.
Ameerika president ütles, et kui USA „ei peata putini võimu- ja kontrolliiha Ukrainas, ei piirdu see ainult Ukrainaga – hind Ameerikale tõuseb”. „Kutsun kongressi üles tulema kokku ja võtma kiiresti vastu see kaheparteiline kokkulepe. Pange see minu lauale, et saaksin sellele viivitamatult alla kirjutada,” ütles Biden.
Samuti on veel 20 miljardit dollarit eraldatud USA sõjaväeladude täiendamiseks. Lisaks sisaldab dokument ka Punasel merel ja Taiwanil antava humanitaarabi rahastamist.
Dokumendis öeldakse, et uue ettepaneku peamine erinevus seisneb selles, et piiriturvalisusele eraldatakse rohkem kui 13 miljardit dollarit, mis on olnud mitu kuud kestnud Senati läbirääkimistel peamiseks vaidlusaluseks.
14. Lühiuudised.
Belgia pakkus G7-le välja kava, milles soovitati Ukraina ülesehitamiseks võla emiteerimist, kasutades tagatisena külmutatud Venemaa varasid. Kui Venemaa keeldub tagasimaksmisest, võimaldab plaan liitlastel kasutada blokeeritud Venemaa varasid, minnes mööda juriidilistest takistustest.
Zelenski mainib Ukraina juhtkonna ümberkorraldamise kaalumist, reageerides kuulujuttudele Zalužnõi vallandamise kohta. Ta rõhutab vajadust kollektiivse taaskäivitamise järele erinevates sektorites, et ühendada jõupingutused riigi ees seisvate väljakutsete vastu.
Austria panganduskontsern Raiffeisen pole pärast peaaegu 2-aastast sõda endiselt Venemaa turult lahkunud, lubades seda teha. Raiffeissen oli Ukraina sõda sponsoreerivate ettevõtete nimekirjas, kuid eemaldati vastutasuks uute Venemaa-vastaste sanktsioonide eest.
USA õhujõud jätkavad rünnakuid huthi positsioonidele Saada ja Hodeidah piirkondades Põhja-Jeemenis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
