Sõja ülevaade: 708. päev – üks muret tekitav vene poole edenemine
Avaldatud: 1 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. veebruar 2024:
66 vene poole rünnakut ja üks väga muret tekitav vene poole edenemine, 140 Ukraina asulat pommitamise all, Venemaal ja Krimmis jagus palavust päris palju.
1. Harkiv ja väga kõrgele tõusis rinde ja piirilähedaste Ukraina asulate pommitamine.
2. Peterburg lisa sai, huvitavas suunas üks Ukraina droon ja Krimm valusalt pihta sai.
3. Kupiansk-Kreminna: üks päris valus vene poole edenemine Ternõ suunal.
4. Siversk: pisu ikka edutult kombiti.
5. Bahmut: õige pisu Ukraina seisu parandas.
6. Donetsk: muret teeb nii Avdiivka lõunaserv kui Novomihailivka põhjaserv.
7. Lõunarinne: vene pool jätkas üleeilse edenemisele lisa toomisega.
8. Herson: eile vaid kolm vene poole rünnakut.
9. Venemaa pankade valuutareservid langesid 13 aasta madalaimale tasemele.
10. Selgus Venemaa netikatkestuse põhjus.
11. Njah, Venemaad polnudki Iraani nimekirjas, kus ta tühistas 28 riigiga viisareziimi.
12. Nadeždini tellitud küsitlus näitas, et tema presidendireiting on 10%.
13. Lühiuudised.
1. Harkivi Osnovjanski linnaosa rünnati täna öösel Shahedi droonidega, teatati vähemalt neljast plahvatusest. Väga tihe piiriäärsete ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine ja tõus tavapärasest u 40%. Jätkuvalt mitmes rindelõigus kasutab Vene pool selleks liugpomme. Võimalik, et vene pool plaanib peatselt veelgi maad pidi survet suurendada.
207 Ukraina kaitsjat saadi vangistusest tagasi (vangide vahetus).
2. Eile varahommikul (u kell 4) ründasid Peterburi taas droonid. vene meedia kirjutab, et üks droonidest kukkus Nevski Mazuti naftatöötlemistehase territooriumile, misjärel sai seal alguse tulekahju. Kahju ulatust veel ei tea.
Nižni Novgorodi piirkonna Kluchischi küla lähedalt leiti põllult Ukraina droon, mis olla elektroonilise sõjapidamise vahenditega alla toodud. Suund on palju tõotav ja arvatavalt Venemaale palju tuska tekitav, sest jääb see Moskvast ida poole 350 km.
Ikka kolmest Ukrainaga piirnevast vene oblastist kurtmist tuli ja isegi enam kui tavaliselt.
Ukraina ründas okupeeritud Krimmi. Kohalikelt tuli mitu teadet rakettidest ja töötavast õhutõrjest. Räägiti 24 raketist, millest 5-t polevat vene õhutõrje alla lasta suutnud. Ametlikult venelased ütlesid, et midagi ei juhtunud ja rusud kukkusid vaid alla… Ukraina suutis esialgsetel andmetel tabada Belbeki ja Saki õhuväebaasi. Belbekis kahjustatud ja hävinud 2xSu-27 ja 1xSu-30 ning 12 soldatit hukkus ja üle 10 sai haavata.
Samuti tabati Gvardeiskoje lähistel vene sõjaväeluure (GRU) asupaika, kus olla hukkunud 9 GRU SOF-i liiget.
Mida tabati Sakis pole veel teada. Plahvatusi oli kuulda ka Feodossijas, Rozdolnes, Simferoopolis ja Hvardiiskis. Eks vast uus päev toob rohkem teadmist…
Venemaal Krasnodaris põleb midagi. Oli kuulda plahvatusi, mis põleb ja miks pole teada. Njah, mõne raketi teekond võis olla ka pikem kui Krimm, suund sama.
putin tegi pööraseid märkusi Il-76 lennuõnnetuse kohta, mille tema sõnul tulistas USA tarnitud Patrioti õhutõrjesüsteem pärast uurimist alla. Ei hakka loo ruumi raiskama teiste märkuste kohta, mis ikka tavaline bla-bla-bla.
Kaitseminister Umerov hoiatas EL-i liitlasi tõsisest suurtükimürskude puudusest, rõhutades tohutut arvulist ebasoodsat olukorda Venemaa ees, kes kasutab kolm korda rohkem tulejõudu. Umerov ütles, et Ukraina suudab 1500 km pikkusel distantsil tulistada vaid 2000 mürsku päevas.
3. Kupiansk-Kreminna: Sinkivka suunal pisu uuesti vene poole surve tõusis kuid muutusi see rindejoones ei toonud. Rahulikum oli rinde keskmises osas.
Tõsist muret tekitas eilne vene poole pealetungi edenemine 2 kilomeetrit Ternõ suunas rinde lõunapoolses lõigus. Ukraina kaitsesse tungiti sisse kuni kilomeeter. Muret teeb, et Zerebetsi jõe idaküljel asuv põhja-lõunasuunaline maantee võib jääda kohe vene otsetule alla ja tee läbilõikamine seab ohtu päris pikalt Ukraina varustusteed Zerebetsi jõest idas. Tundub, et siia suunale on vene pool koondanud palju soomustehnikat ja tankide osakaal on tavapärasest kõrgem. Mõnelt Ukraina blogija kaardilt üksuste kaupa kokkulöömine annab siia suunale u 700 soomukit, 200 tanki, üle 200 ühiku erinevat kaudtuletoru ja mitmikraketiheitjat + muu staff.
Kreminnast edeleas asuva metsaalal ikka üksteise kompimine muutusi rindejoones toomata jätkus.
4. Siversk: ikka edutult torgivad.
5. Bahmut: pisu parandas Ukraina veelgi oma seisu ja surus mõnisada meetrit vene poole Klišiivkast kirdes tagasi. Jätkuvalt arvamusel, et tegu rindelõiguga, kus pisu passiivsus ja loidus on vene poolelt kõrgem kui tavaliselt.
6. Donetsk: Avdiivka põhjalõigus tihe vene rünnakutesurve kõigis suundades jätkus ilma edu toomata. Küll olla pisu Ukraina kahjuks muutunud hall ala, kus vene pool oli pisu seal edasi kanda kinnitanud. Kus täpsemalt, kaartidelt tuvastada ei suutnud.
Avdiivka lõunaosas suutis vene pool uuesti taastada mitme päeva taguse seisu. Hetkel pole päästnud olukorda mõne Ukriana tanki lisandumine alasse. Mures ikka, sest kui mõni tänava vahe veel edasi saadakse, siis on oht, et vene üksused linna laiali valguvad.
Novomõhailivkast põhja pool olla pisu vene pool edenenud, hõivates põldude vahel 500x500m metsaala, mis seni oli Ukraina kontrolli all. Asulast lõuna pool jätkub igapäevane tihe vene poole soomuse kaotuste jada ja suruvad tavaliselt ikka kuni 10 ühikuliste gruppidena ja kadunud on ära jalaväe rünnakud ja neid ei tuvasta ka soomukitel kaasas olevat. Hetkel ei hakka oletama. Üleeile näiteks tõrjuti vene poole rünnak ning hävitati 3 tanki T-72, 7 MT-LB ja 1 BMP.
7. Lõunarinne: vene poole rünnakute arv on ühel suunal tõusuteel.
Berdjanski suund: Ukraina andis teada vähemalt 7 vene poole rünnakust ja üleeilsele edenemisele Prõjutne juures mitusada meetrit lisa tuli u 1 km laiuselt.
Tokmaki suund: kombivad mõlemad pooled, muutusi ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: kipub vene poole rünnakute tihedus ülepäevaselt kõikuma ja eilsest teatasid Ukraina omad, et vaid kolm ebaõnnestunud vene poole rünnakut.
9. Venemaa pangandussüsteem liigub jätkuvalt „valuutanälja” suunas, kuna sanktsioonid katkestavad majanduse sidemed lääne turgudega ja kliendid tormavad raha välismaalt välja võtma. 2023. aasta lõpus vähenesid välisvaluutareservid Venemaa pankade klientide kontodel 30,9 miljardi dollari ehk 16% võrra, selgub Vene Föderatsiooni keskpanga statistikast. 1. jaanuari seisuga oli pankadel kliendivaluutat alles 170,4 miljardit dollarit – see on minimaalne summa alates 2010. aasta novembrist.
Välisvaluuta maht juriidiliste isikute kontodel vähenes aastaga 16,1 miljardi dollari võrra ning kodanike välisvaluutakontod kaotasid 8,1 miljardit dollarit.Kahe sõjaaasta jooksul kaotasid pangad keskpanga andmetel välisvaluutas klientide kontodelt 107,7 miljardit dollarit – peaaegu 40% mahust, mis toimus enne Ukraina sissetungi.
Ka pangad ise kaotavad valuuta likviidsust – peamiselt välismaal asuvatel kontodel olevat sularaha, mida nad kasutavad klientide ees võetud kohustuste tagamiseks. Aasta lõpus langes selliste pankade „välisvaluutareservide” maht 44,7 miljardi dollarini, mis on madalaim tase alates 2020. aasta pandeemiast. Veelgi enam, pankade välisvaluutas likviidsete varade märkimisväärne vähenemine – korraga 4,2 miljardi dollari võrra – toimus detsembris, kui tekkisid probleemid arveldustes Venemaa peamisteks kaubanduspartneriteks saanud Türgi ja Hiinaga.
Tegelikult on majanduses „valuutaressursside mahu vähenemine”, märkis varem GPB Privaatpanganduse tegevdirektor Egor Susin. Lääne pankade ärimaht Venemaal on kahanenud nõukogudeaegsele tasemele ning maailma peamiste valuutade sissevool on kokku kukkunud.
Venemaa Föderatsiooni keskpanga andmetel teenis riik eelmisel aastal ekspordist 422,7 miljardit dollarit, samal ajal toimus keskpanga viimastel andmetel vaid 24,7% tehingutest dollarites ja eurodes. Seega võib dollarite ja eurode sissevool riiki ulatuda umbes 105 miljardi dollarini aastas ja see vastab välisvaluutatulu tasemele aastatel 2002–2003. (102–129 miljardit dollarit).
37% kaubavahetusest toimub „sõbralikes” valuutades, peamiselt jüaanis (33%). Koos nendega võib välisvaluuta kogu sissevool ulatuda 260,8 miljardi dollarini, mis on 2005.–2006. aasta tase, mis jääb allapoole kõigi järgnevate kriiside „põhja” – alates 2020. aasta pandeemiast kuni Krimmi-järgse naftahinna kokkuvarisemiseni. .
10. Pisu keeruline jutt ka mulle: ajaloo suurima ebaõnnestumise ajal ei suutnud vene võimud käivitada suveräänset RuNetti. Venemaa „suveräänne RuNet”, mida on alates 2017. aastast putini tellimusel välja töötatud, pole jõuproovi läbinud.
Zona.ru ulatusliku tõrke ajal, mis jättis miljonid kasutajad Venemaal ja välismaal ilma juurdepääsuta veebisaitidele, andis Roskomnadzor telekommunikatsioonioperaatoritele korralduse lülituda üle riiklikule domeeninimesüsteemile (NDNS). Kommersantile räägiti sellest avaliku sidevõrgu seire- ja halduskeskuses (TsMU SSOP), RKN-i struktuuris, mis vastutab „suveräänse Interneti” eest ja viib selle käivitamiseks regulaarselt läbi õppusi (viimane 2023. aasta juulis).
Samal ajal ebaõnnestus üleminek NDIS-ile, mis de facto oleks võrdunud Venemaa jaoks eraldi suletud interneti käivitamisega. Kuigi süsteem töötas normaalselt ja Venemaa operaatorid peavad seda trahvi ähvardusel kasutama, ei saanud osa neist NSDI-ga ühendust ei rikke alguses ega ka pärast võimude otsest korraldust, ütles SSOPi keskdirektoraadi esindaja. „Kahjuks me ei tea, mis selle põhjuseks on,” kurtis ta.
RuNeti krahh, mis võis olla selle ajaloo suurim, jättis isegi valitsusametnikud hämmingusse. Ministrite kabinetis peeti erakorraline nõupidamine, kuid juhtunu põhjust ei suudetud veel kindlaks teha, teatab Baza allikatele viidates. Nad otsustasid kaasata uurimisse föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB), millelt oodatakse esialgseid tulemusi 2. veebruariks.
RuNeti rikke põhjuseks oli viga domeeninimede süsteemi turvalaienduse (DNSSEC) võtme värskendamisel, teatas Domains.ru i.rf koordinatsioonikeskus, lisades, et „tõrke peamiseks põhjuseks oli krüpteerimisvõtmete loomiseks kasutatud tarkvara ebatäiuslikkus”.
Eksperdid aga usuvad, et tarkvaral pole sellega mingit pistmist. „Seda tegeva tarkvaraga (seal on mitu erinevat tarkvara, kõik avatud lähtekoodiga ehk neid arendatakse ühiselt ja avalikult) on kaasas juhised ja soovitused,” ütleb projekti Roskomsvoboda rahvusvahelise koostöö koordinaator Aleksandr Isavnin ja et koordineerimiskeskuses neid juhiseid rikuti. Temaga nõustub ka Roskomsvoboda asutaja Stanislav Šakirov: „DNSSEC on tehnoloogia, mida arendab kogu nternet ja selles ei ole selles süüdi arendajad. Domeenitsooni teenindavad riiklikud tehnilised keskused on sellistes tõrgetes alati süüdi.”
Digitaalarengu ministeerium selgitas tõrget kui „globaalse DNSSEC-infrastruktuuriga seotud tehnilist probleemi”. DNSSEC on laienduste komplekt andmete kaitsmiseks DNS-iga töötamisel. Ja DNS ise on süsteem inimloetavate tähestikuliste domeeninimede teisendamiseks IP-aadressideks. „[See on] midagi aadressiraamatu sarnast, mis seob levinud domeeniaadressid (URL-id), nagu kremlin.ru, masinloetavate IP-aadressidega, nagu 95.173.136.70,” selgitab Network Freedomsi projekt.
Samas arvavad Network Freedomi eksperdid, et tõrke põhjuseks võis olla eksperiment RuNeti toimimise katsetamiseks isoleeritult. „Venemaa võimud on juba pikka aega hoiatanud, et nad püüavad kõik riigis viibivad kasutajad üle viia riiklikku DNS-serverisse. Tõenäoliselt juhtub see praegu paljude zone.ru saitidega,” selgitab projekt.
11. Venemaad ei kantud nende riikide nimekirja, mille suhtes Iraan otsustas viisarežiimi tühistada. Alates 4. veebruarist lihtsustab Islamivabariik 28 riigist, sealhulgas Valgevenest, Kõrgõzstanist ja Usbekistanist pärit turistide sisenemist, ütles Iraani asevälisminister Alireza Bigdeli IRNA-le.
Lisaks neile tühistatakse Bahreini, Brasiilia, Brunei, Bosnia ja Hertsegoviina, Vietnami, Zimbabwe, India, Indoneesia, Kambodža, Katari, Kuuba, Kuveidi, Mauritiuse, Mauritaania, Mehhiko, AÜE, Peruu, Saudi Araabia, Seišellide, Serbia, Singapur, Tansaania, Tuneesia, Horvaatia ja Jaapan viisarežiim.
Bigdeli selgitas, et India kodanikud ei vaja viisat ainult õhutranspordiga piiri ületamisel. Meetmed kehtestatakse ühepoolselt. Iraani välisministeerium teavitas sellest valitsuse otsusest ametlikult oma kolleege riikide nimekirjast.
Venemaa kodanikud saavad turismi eesmärgil viisavabalt Iraani siseneda ainult 5–50-liikmelistes rühmades kuni 15 päevaks. Üksikreisijad peavad hankima asjakohased dokumendid konsulaadi kaudu. Selleks peate veebisaidil täitma vormi. Viisa väljastatakse 30 päevaks ja maksab 35 eurot. Kui inimene saab selle kätte mitte konsulaadis, vaid saabumisel lennujaamas, tuleb tal tasuda 70 eurot.
Varem keeldus Hiina ka venelaste viisasid tühistamast. Samal ajal hõlbustasid riigi võimud 2023. aasta detsembris Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hollandi, Hispaania ja Malaisia kodanike riiki sisenemist. Samuti saavad venelased Hiinasse viisavabalt siseneda ainult 5–50-liikmeliste reisigruppide koosseisus kuni 15 päevaks. Sarnased reeglid on kehtinud alates 2000. aastast, kuid leping peatati 2020. aastal pandeemia tõttu.
Venemaa reisikorraldajate liidu andmetel külastas 2023. aasta jaanuarist oktoobrini Hiinat viisavabalt 70 000 reisijat.
12. Üle 10% venelastest kavatseb tänavu märtsis toimuvatel riigi presidendivalimistel hääletada endise riigiduuma saadiku Boriss Nadeždini poolt, selgus poliitiku peakorteri tellimusel läbiviidud uuringu tulemustest. Kokku kavatseb valimisjaoskonda minna ligi 79% kodanikest. Veidi üle 16% kavatseb presidendivalimisi boikoteerida, 5% pole veel otsustanud, mida nad ette võtavad.
Küsimusele, kelle poolt te hääletaksite, kui sel pühapäeval toimuksid valimised, nimetas 62,2% praegust riigipead putinit. Nadeždin saavutas 7,8%-ga teise koha. Järgnevad kandidaadid parlamendiparteidest: kommunist Nikolai Haritonov (3,3%), LDPR juht Leonid Slutski (2,9%) ja Uue Rahva esindaja Vladislav Davankov (1%).
Kui aga võtta „puhas” reiting, võttes eelkõige arvesse vaid neid, kes on oma valiku teinud ja hääletama valmis, siis toetab Nadeždinit 10,4% venelastest. Samal ajal on putini näitaja 79,2%. Haritonov tõuseb 4,1%, Slutski – 2,9%, Davankov – 1,1%.
Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei kandidaadil on kõrgeim antireiting. 14,2% aktiivsetest valijatest (ehk 13% kõigist vastajatest) ei ole mingil juhul valmis Haritonovi poolt hääletama. Teise koha saab putin: oma valiku üle otsustanute seas ei toetaks teda kunagi 10,8% venelastest ja kokkuvõttes ütles nii 11,5% vastanutest. Nadeždin on mõlemal juhul 5. kohal (vastavalt 9,5% ja 8,2%).
Uuring viidi Venemaa elanike seas läbi telefoni teel 27. jaanuarist 30. jaanuarini. Sellest võttis osa 1600 vastajat.
Nadeždin ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et need 10%, kes on valmis tema poolt hääletama, „on peamiselt YouTube’i, Telegrami, Facebooki, VKontakte’i ja nii edasi vaatajad” ning ülejäänute veenmiseks kavatseb ta avaldada trükitud ajalehti.
„Kui ma tõesti tahan need valimised võita, vajan inimesi, kes minu poolt hääletavad, sealhulgas neid, kes täna on endiselt Putini poolt ja võib-olla isegi toetavad sõjalist erioperatsiooni. Kuid neid tuleb veenda. Ja ma saan aru, kuidas ma seda teen,” sõnas Nadeždin.
Tema arvates hoiavad paljud endiselt putinist kinni, sest kardavad, et tuleb kokkuvarisemine, kaos ja 90-ndad. „Nad hindavad stabiilsust ja turvalisust. Kuid probleem on selles, et stabiilsus ja julgeolek on riigis tõesti lõppenud. Nad saavad sellest aru, näevad, et toiduainete ja ravimite hinnad tõusevad, nad näevad, mis lendab Venemaale – Belgorodi, Kurskisse, Brjanskisse, isegi Moskva oblastisse. <…> Kuid nad ei ole veel seostanud oma tegelikke probleeme ja riske putini tegemistega. Lisaks ei näe nad lihtsalt alternatiivi,” märkis Nadeždin ja lisas, et kavatseb seda olukorda parandada.
Nadeždin kandideerib kodanikualgatuse raames Venemaa presidendiks. Tema programmi põhipunktid on Ukraina sõja lõpetamine ja poliitvangide vabastamine. 31. jaanuaril esitas ta keskvalimiskomisjonile kandidaadiks registreerimiseks vajalikud allkirjad. Kokku õnnestus tal koguda 200 tuhat allkirja. Hääletussedelile pääsemiseks peab keskvalimiskomisjon kinnitama 100 tuh. Njah, ära need juba keskvalimiskomisjoni viidi. Hetkel suurt murdehetke veel ei näe, aga egas kreml kardab võimalikku lumepalli efekti ehk siis arengutel tihedalt silma peal hoitakse.
13. Lühiuudised.
Hiina kaitseminister Dong Jun ütles kõnelustel Venemaa kaitseministri šoiguga, et Hiina jätkab Venemaa toetamist „Ukraina küsimuses” vaatamata USA ja Euroopa jätkuvale survele. „Isegi meie kaitsekoostöö EL-iga sattus surve alla, aga kurssi me ei muuda. Nad ei sekku Venemaa-Hiina koostöösse”. Pisu murelikumaks teeb, sest päris nii jõulist avaldust ei oodanud.
Kahe aasta jooksul alates Venemaa sissetungi algusest on EL ja selle liikmesriigid Ukrainale koos andnud 28 miljardi euro väärtuses sõjavarustust, relvi ja laskemoona, kuid tänavu ulatub sellise abi summa 21 miljardi euroni.
EL-i juhid teevad ettepaneku lisada EL-i tippkohtumise otsusesse idee pidada iga-aastaseid arutelusid Ukrainale kavandatava 50 miljardi euro suuruse abipaketi üle, et tagada Ungari toetus heakskiidetud vahendite eraldamisel.
Ungari peaminister Orbán tunnistas suletud uste parlamendidebatis, et Ungari ei saa oluliselt takistada Ukraina liitumist EL-iga. Vaatamata vastuväidetele eeldab Orbán, et Ukraina EL-i liikmestaatus edeneb suhteliselt kiiresti.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg kohtus teisipäeval esindajatekoja spiikri Mike Johnsoni ja teiste USA kongresmenidega, et arutada Ukraina toetamist. Kohtumisel tänas ta USA-d Ukrainale antud toetuse eest ning rõhutas, et see abi on Ukraina ellujäämise ja Euroopa stabiilsuse seisukohalt jätkuvalt ülioluline. Njah, seni pole veel kindel, et kongressis asjad sujuvad… lubadusi opositsioon talle ei andnud.
Eeldatakse, et USA rahandusminister Janet Yellen ärgitab Kongressi Ukrainale kiiresti lisatoetust pakkuma, hoiatades, et tegevusetus võib Putinile kasu tuua ja sellel võivad olla kohutavad tagajärjed.
Diplomaadid ütlesid, et Euroopa liitlased ei suuda kaugeltki ületada 1 miljonit mürsku, mida nad lubasid tarnida 1. märtsiks aga tarnivad selleks tähtajaks vaid umbes 600 000 mürsku. Põhjuseks ikka pidevaid tootmise suurendamise mured ja varude ammendumine.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
