Sõja ülevaade: 705. päev – vene surve tõuseb
Avaldatud: 29 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. jaanuar 2024:
74 vene poole rünnakut ning tugev surve Kupianski suunal tõusis, kinnitus vähemalt ühe küla kaotusest tuli, rakette ja droone ikka vene pool teele saatis.
1. Droonid alla lasti aga mõni rakett siiski sihtmärgini jõudis.
2. Kolmest vene oblastist kurtmist tuli.
3. Kupiansk-Kreminna: tundub, et tugev põhiliselt soomuse toel suurem vene poole pealetung siin rindel on alanud.
4. Siversk: ikka üritavad üles mäge Bilohorivka küla rünnata aga seni edutult.
5. Bahmut: rünnakuid nagu jagub ja tahet vist mitte piisavalt.
6. Donetsk: sama palav kui varasemalt ja pisu paranes seis Avdiivka lõunaküljel.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
8. Herson: vene rünnakute arv peale üleeilset rahulikumat päeva jälle tõusis.
9. India otsustas loobuda suurtest relvatehingutest Venemaaga.
10. Seni pole kremli soovitud uus gaasitoru Hiina suunal töösse läinud.
11. Ukraina teatas, et kuni 500 000 uue sõjaväelase jaoks on väljaõppekeskused valmis.
12. Lühiuudised
1. Poltaava oblastis Krementšuki rajoonis asuvat tööstusettevõttet tabasid eile hilisõhtul raketid. Dnipropetrovski oblasti kohal hävitati päeval tiibrakett Kh-59. Öine 8 Shahedi drooni rünnak lõppes kõigi nende alla laskmisega. Järjest enam on hakanud vene pool pommitama ka piiriäärseid Ukraina asulaid lennuväega ja S-300 rakettidega. Põhjust ei tea, võimalik, et Ukraina suudab pisu edukamalt kaudtuleüksusi ära noppida. Rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine jätkuvalt tihe ning kahanemise märke ei näita.
2. Kõigist kolmest Ukrainaga piirnevast oblastist ikka kurtmist tuleb, millegi suure ja olulise tabamisest infot polnud. Berdjanski linnas (Musta mere ääres) oli eile plahvatusi kostnud.
„Kumbki pool ei saa vastata, mis juhtus Il-76-ga, kuid venelaste seisukoht on kummaline,” ütles GURi juht Budanov. Budanov märkis, et Venemaa üritab jätkuvalt kõiges Ukrainat süüdistada, kuid pole veel esitanud tõendeid selle kohta, et pardal oli tõepoolest vange. Njah, liikvel olevatelt piltidelt pole tõesti suurt arvu surnukehi näinud…
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool on metsaalas Sõnkivkast loodes u 2 km laiuselt kuni 1 km edasi saanud ja kogu mets peaks seal nüüd vene poole kontrolli all olema. Sõnkivka küla on seni Ukraina kontrolli all ja siia pole vene pool veel püsivalt jalga maha saanud. Kuna vene lennundus lisaks tihedale kaudtulele avaldab karmi survet ning soomust ja isikkoosesius siin suunal jagub, siis võimalik murdehetk võib siiski tulla, kuigi üle Oskili jõe jõudmist ja Kupianski vallutamist ei usu, sest ei näe piisavalt vene poole võimakust püsivalt üle jõe saada soomusega.
Üleeilset Tabaivka küla kaotust on kinnitanud juba mitmed Ukraina blogijad ning hetkel on selgusetu olukord Kõslivka ja Kotljarivka külaga. Seal kandis eile tugevad lahingud käisid ning lisaks käivad võitlused Berestove ja Pištšane suunas. Ja ikka suunaga Kupianski poole (linnast u 20 km läänes). Paar vene blogijat andis teada, et vene poolel on käimas suur pealetung, eks näis, mis järgnevad päevad näitavad, kas see ka tõsi on ja kuhu see välja jõuab. Õnneks kuuleb siit suunalt ka vene poole kurtmist, et Ukraina kaudtuli ja droonindus olla siin suunal väga aktiivseks läinud ning toovat kaotusi.
Vene pool on viimastel päevadel hoogustanud ründetegevust Ternõ suunas. Siingi osaleb rünnakutel korraga 3-10 soomusühikut, aga eile rinne siin pidas. Pisu vene pool siiski kurtis, et Ukriana tegevat Kreminnast edelasse jääval metsaalal vasturünnakuid.
4. Siversk: eile vene poole rünnakut jälle edu ei toonud. Jätkuvalt arvamusel, et seni kuni küla ära vallutada ei suudeta, on Kreminna suunalt suurema ssoomuse hulgaga ründamine enamsti vaid kaotusi toov, sest nii Bilohorivka küla kui sellest läänepoole jääv ala asub kõrgendikul ning domineerib kuni Kreminnani.
5. Bahmut: vene poole rünnakuid nagu jagus, aga edu mitte, jätkuvalt arvamusel, et vist miskit piisava tahte puudust jagub.
6. Donetsk: Avdiivka ümber ikka sama tugev vene poole surve jätkus nagu juba kuid on olnud. Pisu võis hallis alas Avdiivkast põhjas Ukraina oma seisu isegi parandada. Avdiivka lõunaküljel sai Ukraina osa varem kaotatud possasid tagasi ning vene üksusi peaks hetkel olema vaid datšade alas.
Marinka ja Novomihailivka suunal jätkus tugev rünnakutelaine ja kaks põllulappi suutis mõlema asula vahel vene pool eile enda kontrolli alla saada.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
Berdjanski suund: vaikne.
Tokmaki suund: vene pool mõnest Ukraina rünnakust teada andis ja Ukrainagi mõnest vene rünnakust, mis muutusi rindejoones ei toonud, käivat hallis alas väiksemad muutused.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: peale üleeilset rahulikumat päeva tõusis vene poole rünnakute arv (8) jälle kõrgele ja muutusi see rindejoones ei toonud.
9. India on vähendanud sõjalis-tehnilist koostööd Venemaaga USA kasuks, väidavad allikad India valitsuses Reutersile. New Delhi kavatseb distantseeruda oma kunagisest suurimast tarnijast ja loobuda suuremahulistest relvatehingutest.
Pööre läände tuleneb sellest, et Ukraina sõda on õõnestanud Venemaa võimet täita oma olemasolevatest lepingutest tulenevaid kohustusi, ütlesid allikad. USA seevastu suurendab oma mõju Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.
„Tõenäoliselt ei sõlmi me Venemaaga suurt sõjalist lepingut. See oleks Washingtoni jaoks punane joon,” ütles New Delhis asuva Observer Research Foundationi mõttekoja Venemaa ekspert Nandan Unnikrishnan.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel on Venemaa relvaeksport Indiasse viimase viie aasta jooksul vähenenud 37%. Sellele vaatamata on Moskva korduvalt pakkunud New Delhile uute tehingute sõlmimist, sealhulgas Kamovi helikopterite ja Suhhoi hävitajate tarnimiseks ning lootnud alustada ka ühist relvatootmist, ütlesid allikad.
Kokku on India viimase 20 aasta jooksul kulutanud relvade ostmiseks umbes 60 miljardit dollarit ja üle 65% nendest tarnetest andis Venemaa, kuid sissetung Ukrainasse on sundinud teda otsima kaitsekoostööks muid kanaleid.
„Ukraina sõja venimisel kerkivad küsimused, kas Venemaa suudab meid varuosadega varustada. See soodustab mitmekesistamist,” ütles valitsuse juhitava Manohar Parrikari kaitseuuringute ja analüüside instituudi Euraasia ekspert Swasti Rao.
Moskva on avalikult kutsunud Indiat üles tugevdama sõjalist koostööd, kuid peaminister Narendra Modi on keskendunud kodumaisele tootmisele, kasutades lääne tehnoloogiat. Vabariik loodab järgmisel kümnendil kulutada kaitsetellimustele umbes 100 miljardit dollarit.
Eelkõige kaalub India Prantsuse reaktiivlennukite ostmist oma uusimale lennukikandjale ja soovib toota Prantsuse, Saksa või Hispaania tehnoloogiat kasutavaid allveelaevu, aga ka Ameerika ja Prantsuse mootoritega hävitajaid, ütlesid allikad. „India mitmepoolne orientatsioon jätkab sidemete jagamist Venemaaga ja nende tasakaalustamist läänega, kuid see ei ole võrdne jaotus,” rõhutas Rao.
Varem leppisid USA ja India kokku, et toodavad ühiselt F414 mootoreid, mille General Electric töötas välja India uue põlvkonna hävitajatele. Sarnased üksused on paigaldatud ka Ameerika lennukitele F-18 ja USA valmisolekut Indiaga sellist salajast tehnoloogiat jagada hinnati kahe riigi vahelise usalduse suurenemise märgiks. Delhi kavatseb osta ka mitukümmend Ameerika drooni MQ-9B Reaper rohkem kui 3 miljardi dollari eest.
10. Venemaa ja Hiina ei ole projekti põhidetailides veel kokku leppinud, ütles Mongoolia peaminister Luvsannamsrain Oyuun-Erdene. „Kaks osapoolt vajavad veel aega üksikasjalikumate majandusuuringute läbiviimiseks,” ütles ta. Peaministri sõnul on viimase kahe aasta rekordilised gaasihinnad maailmaturul muutnud läbirääkimisi keeruliseks. „Hiina ja Venemaa pooled teevad endiselt arvutusi ja hinnanguid, töötades majandusliku kasu kallal,” ütles Oyun-Erdene.
Venemaa peaministri asetäitja Aleksandr Novak ütles 25. jaanuaril, et Power of Siberia-2 ehituse ajakava ja selle peamised tehnilised ja majanduslikud näitajad määratakse lõplikult „pärast siduvate lepingute allkirjastamist Hiina partneritega”. Oktoobris ütles peaministri asetäitja Viktoria Abramtšenko, et torujuhtme ehitus algab 2024. aasta esimeses kvartalis – kohe pärast Mongooliat läbiva Sojuzi ida gaasijuhtme projektidokumentatsiooni kinnitamist.
Uut lepingut Hiinaga vajab hädasti Gazprom, kes kaotas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse Euroopa turu ja kaotas üle poole oma ekspordist. Gaasi pumpamine Euroopasse on langenud madalaimale tasemele pärast NSV Liidu viimaseid aastaid. Ka Gazprom oli sunnitud tootmist ligi kolmandiku võrra kärpima – see on tema ajaloo rekordväärtus. Ettevõte kavatses Power of Siberia-2 kasutusele võtta 2030. aastaks.
Eelmisel aastal kohtus putin kahel korral Hiina presidendi Xi Jinpingiga, püüdes veenda teda nõustuma projektiga, mida kreml on propageerinud juba üle 7 aasta, kuid mõlemal korral lõppesid läbirääkimised mitte millegagi.
Möödunud aasta mai lõpus sai teatavaks, et 50 miljardi kuupmeetrise võimsusega Power of Siberia 2 asemel otsustas Hiina eelistada uut gaasitoru Türkmenistanist. Kuigi Türkmenistani gaas maksab 30% rohkem kui Vene gaas ja läbirääkimised Ashgabadiga allahindluse üle ei toonud tulemusi, andis Peking rohelise tule D-liini projektile, mis impordib Türkmenistanist aastas 30 miljardit kuupmeetrit, ütlesid allikad Reutersile.
Hiina saab gaasi Ida-Venemaalt juba esimese Power of Siberia gaasijuhtme kaudu, mis alustas tööd 2019. aastal. Eelmisel aastal veeti selle kaudu umbes 23 miljardit kuupmeetrit gaasi, kuid see kompenseerib vaid kaheksandiku varasemast ekspordist Euroopasse, mis tippajal ulatus 170-180 miljardi kuupmeetrini aastas.
11. Ukraina relvajõudude maavägede väljaõppe ülem kindralmajor Viktor Nikoljuk ütles, et vajadusel saavad väljaõppekeskused koolitada 500 000 sõjaväelast. Teda tsiteerib Radio Liberty. Millise sõjaväelaste arvu määrab tema sõnul mobilisatsiooniseadus, pole vahet – 500 000 või 100 000 -, väljaõppekeskused on valmis.
„Pidevalt korraldame vastavaid üritusi, toimuvad ametlikud koosolekud, kus selgitatakse välja kõikide väljaõppekeskuste tegelik võimekus ja instruktorite reaalne seis, sest oluline osa värvatakse just lahinguülesannete täitmise piirkondadesse,” ütles ta.
Nikoljuki sõnul on Ukraina relvajõud tänase seisuga võimelised välja õpetama mis tahes arvu isikkoosseisu. Ta lisas ka, et kui analüüsida välismaal ja Ukraina territooriumil väljaõppe saanud sõjaväelaste arvu, siis on see nii: 20% on välismaal ja ülejäänud on siin.
26. detsembril 2023 ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi LIGA.neti ajakirjanikule, et on kindel Lääne jätkuvas toetuses Ukrainale keset plaane mobiliseerida kuni 500 000 inimest, kes vajaksid relvastust.
19. detsembril 2023 ütles Zelenski, et sõjavägi palub mobiliseerida veel 450 000–500 000 inimest. NSDC sekretär Danilov täpsustas seejärel, et tegemist ei ole ühekordse mobilisatsiooniga, vaid aasta plaaniga.
25. detsembril 2023 registreeris valitsuskabinet Ülemraadas eelnõu, mis näeb ette muudatusi mobilisatsiooni, sõjaväelise registreerimise ja ajateenistuse protsessides. See on praegu lõpetamisel.
Peamised kommentaarid mobilisatsiooniseaduse eelnõu kohta puudutasid parlamendi esimehe Ruslan Stefantšuki sõnul kodanike põhiseaduslike õiguste piiramist, katseid meelitada teenistusse kolmanda rühma puuetega mehi ja elektroonilisi kohtukutseid.
26. detsembril ütles Zalužnõi, et väejuhatus ei esitanud taotlust teatud arvu inimeste mobiliseerimiseks. Väljakuulutatud arv võtab arvesse praegust defitsiiti, uute väeosade moodustamist, aga ka kaotuste prognoosi Ukraina relvajõududes järgmiseks aastaks.
Kaitseminister Umerov ütles 11. jaanuaril 2024, et mobilisatsiooniseaduse uus redaktsioon on valmis, võttes arvesse kõiki ettepanekuid, kuid siiani pole seda veel kaalumisele esitatud.
13. Lühiuudised
EL kavatseb võtta sihikule Ungari majanduse, kui see blokeerib abi Ukrainale. Brüssel võib kahjustada Ungari valuutat ja investorite usaldust, eesmärgiga Orbanit survestada. Kui Ungari jätkab, võivad ELi juhid turureaktsiooni esilekutsumiseks ähvardada kogu rahastamise kärpimisega.
Rumeenia parempopulistliku partei AUR juht Claudiu Târziu ütles, et on valmis ohverdama Rumeenia liikmelisuse NATO-s, annekteerides Ukrainalt territooriume. Samuti väljendas ta vajadust sulatada Rumeenia ja Venemaa suhted.
Ungari paremäärmusliku partei Mi Hazank juht László Toroczkai teatas nõuete esitamisest Ukraina Taga-Karpaatia oblastile, kui Ukraina kaotab sõja tõttu omariikluse. Ta nõuab viivitamatut relvarahu ja läbirääkimiste teel lahendust.
Ukraina SBU teatas, et on paljastanud korruptsiooniskandaali seoses relvatehinguga. Endised ja praegused kaitseministeeriumi ametnikud ja kõrgemad ettevõtete esindajad üritasid petturliku tehinguga omastada umbes 40 miljonit dollarit.
Odessa sadamast vilja ja kaupade vedu väikses mahus jätkub ja enam pole kuulnud rünnakutest laevade suunal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
