Sõja ülevaade: 701. päev – Ukraina mürsupuudus rindel
Avaldatud: 25 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. jaanuar 2024:
Ukraina mürsupuudus rindel, üks Ukraina edenemine uues suunas, Odessa ja Harkivi kant ikka pihta saab ja Ukraina ulatus jälle kaugemale kui 500 km.
1. Odessa ja Harkiv
2. Tuapse ja IL-76 (vt ka p 9)
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
4. Siversk: ikka Bilohorivka suunal tugev surve jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
5. Bahmut: pisu rahulikum.
6. Donetsk: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: üks Ukraina edenemine uues suunas.
8. Herson: muutusteta.
9. Ukraina luure süüdistas Venemaad kavandatud provokatsioonis lennukiga Il-76.
10. Venemaa on kaotanud Euroopa suurima offshore’i: Küprose pangad sulgesid 82% Venemaa Föderatsiooni klientide kontodest.
11. „Whatsapp ei tööta.” Miks on sõnumikeskonnad Venemaa piirkondades blokeeritud?
12. Venemaal jääb vabu töölisi ja võimsust järjest vähemaks.
13. Mürskude puudumine sundis Ukraina relvajõude vähendama kaudtuleüksuste intensiivsust neli korda.
14. Iraan jätkab huthi mässulistele relvastuse andmist.
15. Lühiuudised
1. Täna öösel uus Shahedi droonide rünnak Odessale. Rakette lasti Harkivi ümber olevate linnade suunas (Tšuhuiv, Rohan) ja päris tihe oli nii Ukraina piiriäärsete asulate pommitamine nii Belgorodi kui Brjanski oblasti suunalt. Ka rindelähedaste asulate tihe pommisadu jätkus.
2. Belgorodi oblastis kukkus teadmata asjaoludel alla lennuk Il-76. Hukkunud võimalik Ukrainlastest sõjavangide nimekiri, mis Venemaa väitel oli lennuki reisijate nimekiri, koosnes vähemalt 17-st varem vahetatud ukrainlasest. Kokku olevat lennukis olnud 65 inimest. Täpsem lugu vt punkt 9.
Tuapses (Krasnodari kandis, 530 km rindest Musta mere ääres) teatati droonirünnakutest energia-/naftarajatise pihta ja see põleb.
Brjanski ja Belgorodi oblastist vene poole kurtmine jätkus.
Ühendkuningriik soovib osta Tauruse rakette, et saata Ukrainasse rohkem Storm Shadow rakette. Saksamaa valitsus ei soovinud võimalikku lepet veel kommenteerida.
„Olukord on väga tõsine, võib-olla isegi tõsisem, kui see on olnud alates Venemaa sissetungi algusest peaaegu kaks aastat tagasi,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba tarnepuuduse kohta.
3. Kupiansk-Kreminna: vene rünnakute surve rinde põhja, kesk ja lõunaosas jätkus. Hetkel on kõlakaid, et vene üksused olla kanna maha saanud Sinkivka küla serval asuvates hoonetes. Seda on ka varasemalt mitu korda juhtunud aga üle päeva -paari seda hoida seni pole neil õnnestunud. Pisu murelikuks teeb Krohmalne küla (rinde keskmine osa) ja Ternõ (lõunaosa) juures jätkuv vene surve. Ressurssi rünnakute intensiivsuse tõusuks vene poolel jagub, mõlemal suunal on väga tihe vene lennunduse ja kaudtuletöötlus ning kaudtulemoona puudus Ukraina poolel kokku ei anna väga head seisu Ukrainale. Üritavad küll droonidega pisu olukorda tasakaalustada aga sellest ei pruugi piisata.
4. Siversk: tugev Bilohorivka küla ründamine mitmest suunast nii soomuse kui jalaväega jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
5. Bahmut: siin pole juba nädal vene pool edasi saanud ja kuidagi tuntav surve langus. Põhjust ei tea. Küll pole vene pool suutnud kõiki Ukraina sillapäid Klisiivka-Andriivka joonel raudteest idapool ära kaotada, mis isegi meeldiv üllatus on. Siiski arvan, et tugev vene surve kasvab peatselt tagasi.
6. Donetsk: vene poole tihe ja tugev rünnakutelaine nii Avdiivka kui Marinka kandis jätkus (kuid pisu kahanevas trendis) rindejoones muutusi toomata. Ukraina omad tegid eilegi tugevaid rünnakuid löömaks vene üksusi välja Avdiivka linna serval (lõunas) asuvat datšade piirkonnast aga ei õnnestunud.
7. Lõunarinne: üks Ukraina edenemine pisu ootamatus suunas.
Berdjanski suund: Ukraina edenes Zaporižja oblastis Tšervonest lõunas Marfopili lähedal. Koht siis kahe rinde piiril ja seal varasemalt suuremat lahingutegevust pole tuvastanud. Võimalik, et Ukraina on asunud väiksemate jalaväeüksustega erinevatest kohtadest vene kaitse tugevust kompama ja eks kasutatakse ka ära kehva ilma ning ülekaalu droonides.
Tokmaki suund: muutusteta. Küll on siin suunal aktiivne vene poole lennunduse töö FAB-500 pommidega. Kas tegu võimaliku suurema pealetungi eelse tegevusega või üritatakse kompenseerida vähenenud vene kaudtuleüksuste tööd (mida Ukraina droonid taga ajavad ja järjest kaugemale rindest suruvad), on hetkel teadmata.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vene tugev surve pole muutusi rindejoones toonud. Küll jätkus vene poole kurtmine, et Ukraina droone olla liialt palju õhus ning ei suudetavat piisavalt mõjutada Dnepri ülest paadiliiklust. Küll jagub pomme vene lennundusel ja kaudtuleüksustel Dnepri läänekalda pihta.
9. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR) süüdistas Venemaad kavandatud provokatsioonis Belgorodi oblastis alla kukkunud sõjaväe transpordilennukiga Il-76. Ukraina avalduse kohaselt ei hoiatanud Moskva Kiievit Belgorodi piirkonna õhuruumi ohutuse tagamise vajaduse eest, nagu tavaliselt vangide vahetamisel tehakse.
„Praegu puudub Ukrainal usaldusväärne ja igakülgne teave selle kohta, kes ja kui palju inimesi lennuki pardal oli,” seisab GURi avalduses. Samuti kinnitab Ukraina luure, et Kiiev täitis kõik vangide vahetamise ettevalmistamise korraldused ning Ukraina sõjaväe julgeoleku pidi tagama Venemaa pool.
„Ukraina poolt ei teavitatud vajadusest tagada Belgorodi piirkonna õhuruumi ohutus teatud aja jooksul, nagu seda varem korduvalt tehti. Ukrainat ei teavitatud sõidukite arvust, marsruutidest ja vangide kohaletoimetamise viisidest. Teadaolevalt toimub vangide kohaletoimetamine õhu-, raudtee- ja maanteetranspordiga. See võib viidata Venemaa tahtlikule tegevusele, mille eesmärk on tekitada oht vangide elule ja turvalisusele,” seisab sõnumis.
GUR oletab, et Venemaa oleks võinud kasutada plaanilist ja tahtlikku provokatsiooni, et destabiliseerida olukord Ukrainas ja õõnestada rahvusvahelist toetust Kiievile.
Venemaa kaitseministeerium teatas varem, et lennuki Il-76 tulistasid alla Ukraina relvajõud (APU), mis tulistasid Harkivi oblastis Liptsõ asulast välja kaks raketti. Õnnetuse tagajärjel hukkus Moskva teatel vangidega kaasas olnud 65 Ukraina sõdurit, kuus meeskonnaliiget ja kolm Vene sõjaväelast.
Ukraina sõjaväeluure kinnitas, et kolmapäeval, 24. jaanuaril pidi tõepoolest toimuma vangide vahetus Venemaa ja Ukraina vahel. Vahetust aga ei toimunud ning praegu kontrollib Ukraina pool Vene poole edastatud infot.
Zelenski soovib Il-76 kohta rahvusvahelist uurimist.
10. Venemaa äritegevuse suurim offshore Euroopas, kus Krimmi annekteerimisele eelnenud „rasvastel” aastatel liikus kümneid miljardeid dollareid, on lõpuks oma uksed venelastele sulgenud.
Küprose pangad sulgesid aastatel 2014–2022 82% Venemaa Föderatsiooni klientide kontod, teatab Associated Press, viidates kohalike finantsasutuste statistikale. Venemaa kodanike ja ettevõtete Küprose pankades hoitavate hoiuste maht vähenes samal perioodil neli korda (76%). Kokku suleti saarevabariigi pangandussüsteemis 126 tuhat kontot, peamiselt Venemaaga seotud kliendid, ning pangateenuse osutamisest keelduti 60 tuhandele era- ja juriidilisele isikule. Võimude poolt Küproselt „välja saadetud” rahaliste vahendite maht on hinnanguliselt 43,5 miljardit eurot.
Küprose tihedad sidemed Venemaa kapitaliga on ajalugu, ütles Vabariigi President Nikos Christodoulides teisipäeval Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel (EPPA) peetud kõnes. „Ma nõustun, et tehti vigu,” ütles ta, kommenteerides väiteid, et Küprosel on aastaid pestud küsitavat vene päritolu raha. Christodoulidese sõnul oli viga „kuldse passi” programmis, mille kaudu väljastati Küprose kodakondsus vabariigi majandusse investeerimiseks.
Küprose võimud alustasid kevadel uurimist Venemaa kohaloleku kohta saarel, algatades kokku 29 juhtumit pärast seda, kui USA ja Ühendkuningriik kehtestasid aprillis sanktsioonid 13 ettevõttele ja isikule, kes olid oligarhide varasid varjanud. Nende hulgas olid Roman Abramovitš ja Alisher Usmanov.
Detsembris saabus Küprosele FBI agentide ja USA rahandusministeeriumi finantskuritegude kontrolliteenistuse „dessantvägi”, et aidata kohalikel võimudel välja selgitada, kuidas venelased sanktsioonidest kõrvale hiilivad. Üks peamisi juhtumeid on Severstali omaniku, miljardär Aleksei Mordašovi osaluse ümberregistreerimine Saksa reisikorraldajas TUI mõni minut enne EL-i sanktsioonide nimekirja avaldamist.
Karmide meetmete ähvardusel on viimase poole aasta jooksul Küproselt lahkunud vähemalt 10 Venemaa suurt ettevõtet. Nende hulgas on TCS Group Holding, Tinkoff Banki emaettevõte; Etalon Group, üks Vene Föderatsiooni suurimaid arendajaid; SRÜ suurim raudtee- ja linnaraudteetranspordi tootja „Transmashholding”, värbamisteenus HeadHunter ja veebijaemüüja Ozon.
11. 24. jaanuari öösel algasid Telegrami ja WhatsAppi sõnumikeskkondade häired peaaegu kogu Venemaal. Tuhanded kasutajad Novosibirski piirkonnast, Moskvast, Peterburist, Jakuutiast ja teistest piirkondadest teatasid probleemidest. Eksperdid arvavad, et blokeerimise põhjuseks võib olla võimude soov takistada protestitegevust piirkondades.
„Arvan, et võimud usuvad, et miitinguid koordineeritakse kiirsõnumite kaudu ja kui need välja lülitatakse, siis miitingut ei toimu,” ütleb ZaTelecomi kanali asutaja Mihhail Klimarev. – See on nagu Indias – sealsed võimud lülitavad kaks küla omavahel tülli minnes pidevalt välja kiirsõnumitoojad, et nad ei lepiks kirjavahetuse teel kokku ega läheks üksteist tapma. Kuigi see võib juhtuda ka ilma sõnumitoojateta, nii nagu saate ilma nendeta koguneda miitingule.
ZaTelecom kogub oma katkestuste statistikat, mille järgi esines katkestusi ka Habarovskis. Klimarev oletab, et piirkond võis kannatada „samal ajal” Jakuutiaga – need on naaberpiirkonnad ja side Habarovskiga kulgeb läbi Sahha Vabariigi.
Saha Vabariigi digitaalarengu aseminister Andrei Suslov tunnistas, et tõrked sõnumitoojate töös on seotud võimudega: ta selgitas seda Roskomnadzori „ennetusega”. Jakuutia teatab 3% Telegrami probleemidest ja 4% WhatsAppi tõrgetest. Enne seda peeti Jakutskis kohaliku elaniku mõrva tõttu spontaanne miiting, milles kahtlustatakse Tadžikistani põliselanikku. Saha väljaande andmeil eelnes sellele kümnete gruppide ilmumine kiirsõnumitoojates, milles kutsuti üles protestirallile minema.
„Mõned ametnikud on juba selgeks teinud, et tegemist on RKN-iga kokkulepitud ennetava tööga,” ütleb projekti Roskomsvoboda asutaja Artem Kozljuk. — Tõenäoliselt katsetavad nad seadmeid liikluse aeglustamiseks telekommunikatsioonioperaatorite külge paigaldatud sügavate pakettanalüüsisüsteemide kaudu, mis on kasutusele võetud „Runeti valitsemise” seaduse alusel. Ja suure tõenäosusega jah, see on tingitud kohalikest protestidest.
Varem olid sõnumitoojad blokeeritud Baškortostanis, kus 17. jaanuaril toimusid massimeeleavaldused seoses keskkonnaaktivist Fail Alsynovi vangistamisega. WhatsApp ja Telegram ei töötanud Baškortostanis mitu päeva.
„Tundub, et see on trend,” järeldab Klimarev. — „Ametivõimud otsustasid: igas ebaselges olukorras blokeerida sõnumitoojad. Võimalik, et just selline korraldus anti kohalikele võimudele enne valimisi.”
Klimarev märgib, et kui lülitate VPN-i sisse, töötavad kiirsõnumid. Lisaks on nii WhatsAppil kui ka Telegramil sisseehitatud plokkide möödaviigusüsteemid, need tuleb seadetes lubada.
„Ametivõimud võivad sellist blokeerimist rakendada igal poliitiliselt oportunistlikul hetkel. Mõnel populaarse tegevuse võtmehetkedel erinevates piirkondades,” hoiatab Kozlyuk. — Tõenäoliselt on sellised (nii üksikute teenuste kui ka kogu Interneti) sulgemised kohalikud, linna, rajooni või võib-olla piirkonna tasemel. Kuid see on ebatõenäoline, et see on pikaajaline: pikal ja ulatuslikul seisakuil on juba majanduslikud tagajärjed.
12. Venemaa valitsus eeldab, et lähiaastatel jätkub majanduskasv vähemalt 2%, kuid võimalused selleks muutuvad järjest piiratumaks. Venemaa ettevõtete personalipuudus ja tootmisvõimsuse rakendusaste on püstitanud uued rekordid, näitas keskpanga ettevõtete monitooring. See tähendab, et kasvuks ei jää peaaegu üldse reserve.
Tootmisvõimsuse rakendusaste tõusis 81%-ni ja saavutas uue ajaloolise maksimumi (3. kvartalis 80,7%). Ettevõtete hinnangul süvenes IV kvartalis personalipuuduse probleem nii majanduses tervikuna kui ka kõigis suuremates tööstusharudes. Töötajate arv jõudis neljandas kvartalis kohaliku miinimumini alates 2020. aasta esimesest kvartalist, mil algasid pandeemia tõttu tööseisakud. Tõsise inseneri-tehnilise personali puuduse tõttu tekkisid raskused seadmete seadistamisel, loetleb keskpank küsitluse tulemusi.
Jaanuaris nõudluse praegused prognoosid jätkasid paranemist, kuid toodangu osas langesid. „Tootmise laiendamise võimalusi piirab personalipuudus ja tootmisvõimsuse maksimaalne ärakasutamine,” resümeerib keskpank.
Sellistes tingimustes jätkasid kulud kasvu (kuigi tempo aeglustus juba kolmandat kuud) ning ettevõtete hinnaootused saavutasid kohaliku maksimumi, jätkab Keskpank: „2024. aasta äriplaanide koostamisel jälgiti osalejaid keskmiselt aasta inflatsiooniks 9,5%.
Elanike inflatsiooniootused jaanuaris aga langesid: 12,7% versus 14,2% detsembris. Ka vaadeldud inflatsioon langes – 17%-lt 16,3%-le.
Samas on äri optimistlik: ettevõtete tootmisootused enamikus tööstusharudes püsivad positiivsed – nõudlus on suur, kulud kasvavad aeglasemalt, ka rubla kursi languse mõju väheneb, märgib keskpank ja investeerimistoodete tootmises on ettevõtete positiivsed ootused saavutanud kogu vaatlusajaloo kõrgeima taseme.
Majandusteaduste doktor Igor Lipsits nimetab Venemaa majandust „pettumatuks”: “See on majandus, mis töötab oma tugevuse piiril ja mille jõud hakkab otsa saama <…> Valitsus tahab, et majandus kasvaks veelgi , aga seda, vaene, enam ei saa.
Personalipuudus sunnib palku tõstma. „Mõned ettevõtted on valmis personalipuuduse probleemi lahendamiseks teatud töötajate kategooriate palgad üle vaatama,” seisab seires. AvtoVAZ teatas palkade ja tariifimäärade tõstmisest alates veebruarist 9%. Viimase aasta jooksul kasvas ettevõtte keskmine kogunenud palk 40,5% (71 715 rublani (717 eurot) kogu personali kohta).
Palgatõus toob kaasa ettevõtete inflatsiooniootuste tõusu ning isegi töötuse määra mõningane langus praeguses olukorras võib kaasa tuua kiirenenud palgakasvu ja sellest tulenevalt ka kõrgema inflatsiooni, märgivad Alfa panga analüütikud. Seetõttu eeldavad nad, et aastalõpu inflatsioon ületab konsensusprognoosi 5,1%.
13. Vähem kui aasta tagasi olid Ukraina ja Venemaa suurtükiväed peaaegu võrdsed. Kuid nüüd on olukord jälle sarnane sõja alguses täheldatuga. Seoses USA-st pärit tarnete seisakuga ja Euroopa Liidu suutmatusega korraldada mürskude tootmist nõutavates kogustes on Ukraina armee taas sunnitud suurtükiväe laskemoona pealt kõvasti kokku hoidma. Vähenenud on nii NATO riikidest pärit 155 mm mürskude kui ka nõukogude stiilis mürskude sissevool, mida Ida-Euroopa riigid sõja alguses Ukrainale tarnisid.
Samal ajal suurendab Venemaa, olles muutnud olulise osa oma majandusest sõjalisele alusele, tootmist ja ostab mürske Põhja-Koreast, kus on tohutud Nõukogude tüüpi laskemoona varud. Nagu USA ja Lõuna-Korea sügisel teatasid, võib Põhja-Korea Venemaale tarnida ligikaudu miljon mürsku. Seejärel võivad tarned ekspertide hinnangul suureneda veel 0,5 miljoni võrra.
„Laskemoonast on tõeline puudus,” ütles Financial Timesile Ukraina relvajõudude suurtükiväebrigaadi peakorteri ohvitser. Eesliinil olevad Ukraina sõjaväelased ütlesid viimastel päevadel ajalehele, et on sunnitud mürske konserveerima, kuna Vene poolelt tulistamise intensiivsus kasvas. Kui suvise vastupealetungi ajal tulistas Ukraina armee rühmaülema sõnul umbes 8000 mürsku päevas, siis viimastel nädalatel on tulnud leppida 2000-ga.
Venemaa kulutab EL-i hinnangul iga päev umbes 20 000 mürsku.
Sõjast on saanud laskemoona lahing, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg teisipäeval: Selleks, et saaksime jätkuvalt Ukrainat toetada, on hädavajalik suurendada laskemoona tootmist. NATO sõlmis kaitseettevõtetega lepingu 220 000 mürsu tootmiseks 1,2 miljardi dollari eest Ukrainale tarnimiseks ja alliansi riikide arsenali täiendamiseks.
Sellest kogusest jätkub aga Ukrainale veidi enam kui kuuks aktiivseks kasutamiseks. „Sõjaväe hinnangul vajab Ukraina sõjas võitlemiseks ja Venemaale vastu astumiseks 200 000 mürsku kuus,” kirjutab The Wall Street Journal. See teeb umbes 6700 mürsku päevas.
Ameerika Ühendriikide võimsused võimaldavad nüüd toota 28 000 155 mm mürsku kuus (2023. aasta novembri seisuga); seda on kaks korda rohkem kui enne sõda, kuid siiski mitte piisavalt. Ja peaaegu aasta tagasi välja kuulutatud ELi plaan anda Ukrainale selle aasta märtsiks miljon mürsku, osutus läbikukkumiseks: Euroopa ettevõtted suudavad toota vaid umbes 300 000.
Alates 2022. aastast on Ukraina saanud lääneliitlastelt üle 300 haubitsa ja USA on tarninud enam kui 2 miljonit mürsku. Washingtoni aitasid selles Lõuna-Korea ja Iisrael, kes viisid laskemoona Ameerika ladudesse, võimaldades Pentagonil saata see Ukrainasse. 2025. aasta alguseks plaanib USA Pentagoni andmetel tõsta mürskude tootmist 80 000-ni kuus (ligi 1 miljon aastas), vahendab WSJ. Euroopa kõrged ametnikud eeldavad, et EL suudab 2024. aasta lõpuks toota 1 miljon mürsku aastas, kirjutab AP.
Seega võib 2025. aasta alguses aastane toodang USA-s ja EL-is ulatuda umbes 2 miljoni mõrsuni; kui kasutate neid kõiki, on see peaaegu 5500 mürsku päevas. Ukraina püüab oma tootmist suurendada. See kehtib nõukogude stiilis mürskude kohta. Lisaks teatas Kiiev detsembris, et on kahe Ameerika ettevõttega kokku leppinud 155 mm laskemoona tootmises; kuid nende tootmine algab mitte varem kui kahe aasta pärast.
Laskemoona vähesus on üks olulisi põhjusi, miks Lääne ja osaliselt Kiievi sõjandusekspertide hinnangul on tänavune aasta positsioonilahingute ja 2025. aasta suuroperatsioonideks valmistumise aasta.
Samal ajal on Ukraina lakanud olemast ainuke riik, kus nõudlus suurtükiväe laskemoona järele on suurenenud. 2023. aasta detsembriks oli USA saatnud Hamasi terrorirühmituse vastu võitlevale Iisraelile umbes 57 000 mürsku. Tõsi, sõjaeksperdid märgivad, et Iisrael kasutab Gaza sektoris peamiselt muud tüüpi relvi – rakette, lennukeid, seega on konkurents Ukrainaga 155-mm mürskude pärast madal.
14. Iraan jätkab täiustatud relvade tarnimist Jeemeni huthidele, aidates neil rünnata kaubalaevu ja häirida rahvusvahelist kaubandust hoolimata nädalaid kestnud USA õhurünnakutest. The Wall Street Journali (WSJ) tsiteeritud lääne ametnike ja analüütikute sõnul on huthidest, keda kunagi peeti väikesteks relvarühmitusteks, saanud üks tõhusamaid võitlusvägesid tänu Teherani relvatarnetele.
Iraan on varustanud huthidele mitte ainult kaasaegseid relvi, vaid ka droonide tõrjumise võimeid ja osi kaugmaarakettide jaoks. WSJ teatel on lääne ametnike sõnul iraanlased ja nende Liibanoni liitlased Hezbollah saatnud Jeemenisse nõunikud, et aidata huthidel rünnakuid planeerida ja läbi viia.
Väljaande allikate sõnul hõivasid USA sõjaväelased 11. jaanuaril laeva, kus oli lastis kõige moodsamaid Iraani relvi. Konfiskeeritud materjalide hulgas olid Iraani laevatõrjeraketi Ghadiri montaažikomplektid, tankitõrjeraketi Tufan osad ja droonide täpsuse parandamiseks mõeldud seadmed. Kolm päeva varem konfiskeerisid Omaani võimud droonide summutusseadmed, mis olid samuti huthidele mõeldud ja pärit Iraanist.
2023. aasta lõpus sagenesid Punasel merel huthi rünnakud rahvusvahelistele laevadele. See juhtus Iisraeli ja Hamasi liikumise konflikti taustal. Hamasi toetavad Jeemeni huthid ründavad laevu, mida nad seostavad Iisraeliga.
Jaanuaris vastasid huthid USA tulistamisele rünnakutega Ameerika laevade vastu. 18. jaanuaril rünnati laeva Genco Picardy ja 19. jaanuaril tankerit Chem Ranger. Huthi liider Abdel Malek al-Houthi teatas oma kavatsusest jätkata USA ja Suurbritannia laevade ründamist.
Jeemeni huthid lubavad mitte uputada vene ja Hiina laevu Punasel merel.
15. Lühiuudised
Slovakkia ei blokeeri 50 miljardi euro suuruse abi eraldamist Ukrainale EL-ilt, lubab Ukrainal osta Slovakkia ettevõtetelt relvi ega sega Ukraina ühinemist EL-iga, teatab peaminister Shmyhal.
Zelenskil oli telefonivestlus Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga: „Täname teid isiklike jõupingutuste eest Saksamaa igakülgsel pikaajalisel toetamisel Ukrainale, meie riigile antud kaitseabi suurendamisel käesolevaks aastaks 8 miljardi euroni, samuti hiljutise otsuse eest viia Ukrainasse kuus Sea King Mk41 helikopterit.”Põhjalikult arutati edasist kaitsekoostööd, sealhulgas Ukraina õhutõrjesüsteemi tugevdamist, aga ka suurtükiväe ja soomusmasinate tarneid. Njah, Scholz teatas ka eile, et Euroopa peab oluliselt suurendama sõjalist abi Ukrainale…
USA Bideni valitsus kavatseb anda Ukrainale 11,8 miljardi dollari suurust eelarvetoetust osana eelarvepuudujäägi katmiseks täiendavast rahastuse taotlusest, ütles USA rahandusminister Janet Yellen kohtumisel Ukraina peaministri Šmõhaliga.
Rahastuse puudumine ei mõjuta mitte ainult USA võimet saata Ukrainasse uusi relvi, vaid ka võimet aidata parandada varem pakutud relvi, ütles USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Patrick Ryder briifingul.
Taani laevandus- ja logistikaettevõtte Maersk USA osakond teatas, et pärast huthi terrorirühmituse poolt toimunud laevatõrje ballistiliste rakettide rünnakut peatab edasise transiidi läbi Punase mere ja Adeni lahe kuni edasise teatamiseni. Rünnak oli Jeemenis kahe Ameerika lipu all sõitva kaubalaeva, M/V Maersk Detroiti ja M/V Maersk Chesapeake’i vastu, kui nad üritasid Bab al-Mandabi väina kaudu siseneda Punase mere lõunaossa. Rünnak kahele USA sõjaväe varustust kandnud laevale ebaõnnestus, kuna lähedal asuv USS Gravely (DDG-107) tulistas alla vähemalt 2 ballistilist raketti, samas kui üks lendas laevade lähedal ookeani.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
