Sõja ülevaade: 700. päev – üks Ukraina edenemine, vene poole survet jagus
Avaldatud: 24 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. jaanuar 2024:
eile üks Ukraina edenemine Avdiivka all, vene poole survet tavapärastel rindelõikudel siiski jagus aga „vaid” 56 rünnakut ning eile hommikusele suuremale vene poole õhurünnakule pisu lisa tuli.
1. Ikka Harkiv
2. Orjol.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve muutusi rindejoones ei toonud
4. Siversk: ikka Bilohorivka küla ära võtta üritatakse.
5. Bahmut: pisu surve langes.
6. Donetsk: vaatamata tugevale vene poole rünnakutelainele edenes eile hoopis Ukraina.
7. Lõunarinne: vaikne.
8. Herson: vene poole kurtmine otsa ei saa ning rindejoones muutusi ei tuvastanud.
9. Ramstein-18.
10. Leningradi oblastis koondatakse droonide eest kaitsmiseks rahva „meeskonnad”.
11. putin nõudis pärast sündimuse langemist 200 aasta madalaimale tasemele, et venelastel oleks palju lapsi.
12. Nadeždin, kes sai 100 tuhat allkirja, teatas allkirjade kogumise jätkamisest.
13. NATO ostab Ukrainale 1,2 miljardi dollari eest 200 000 suurtükimürsku.
14. Vahelduseks ka üks Ukraina ametlik päeva kokkuvõte.
15. Lühiuudised
1. Terror Harkivis jätkub. Pärast eile hommikust S-300 rünnakut tehti sama ka eile hilisõhtul. Kokku ööpäeva jooksul oli kolm erinevat rünnakulainet. Põhiliselt tabati nii kortermaju kui eramuid. Hetkel on pisu segased sõnumid ühe vene poole eilse piiriülese rünnakuga Harkivi oblastis. Proov vene jalaväel piiri ületada oli ja lõpuks see tagasi löödi.
Piiriülene vene poole pommitamine tavapärases mahus ja rindelähedaste asulate pommitamine ikka väga tihedalt jätkus ehk siis märke vene poole laskemoona puudusest pole.
Eilehommikuse raketirünnaku numbrid: tabatud/kogu arv:
0/4 S-300/400
15/15 Kh-101/555/55
0/8 Kh-22
5/12 Iskander-M
1/2 Kh-59
2. Orjoli kandis olla õhuhäire töötanud. Kurdeti ka Belgorodi ja Brjanski oblastis.
Venelased paigutavad Peterburi ümbrusesse arvukalt S-300 õhutõrjesüsteeme.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve eile muutusi rindejoones ei toonud. Pisu on Ukraina oma vasturünnakutega aktiivsem rinde lõunalõigus nii Ternõ kui Kreminnast edelas asuval metsaalal ning mõned kõikumised hallis alas toimusid. Vene poole kaudtuld jagub terve rinde ulatuses palju.
4. Siversk: Bilohorivka küla ründamine jätkus, aga eile need edu ei toonud. Siin suunal on vene poole soomuse kaotuse arv tugaval tõusuteel. Seni pole ka Ukraina suutnud külast kagus asuvat pumbajaama vabastada.
5. Bahmut: siingi rindel eile vene rünnakud rindejoones muutusi ei toonud. Juba mitu päeva pole sammhaaval vene poole edenemisi tuvastanud. Põhjust, miks enam edasi ei saada ei oskagi üheselt öelda. Võimalik, et mingi reorg käib.
6. Donetsk: eile oli siiski parem päev ja Avdiivka lõunaserval pisu vene poolt tagasi löödi tänu Ukraina jalaväe rünnakutele. Tervel rindel tugev vene poole rünnakute laine jätkus ilma edu toomata (kaotusi vene poolel ikka jagus). Kaudtule moona puudust vene poolel seni pole ja seda jagub kõvasti. Avdiivka linna üritatakse maatasa pommitada ja lõunaosas hakkas see juba õnnestuma. Juba mitu päeva, aga on tänu rinde tugavale kaudtulega töötlemisele ka vene kaudtule üksuste kaotused kõrged ehk siis Ukraina seire töötab.
7. Lõunarinne: suht vaikne
Berdjanski suund: vaikne ehk siis droonid, kaudtuli ja enamasti vene lennundus aga pisu ka Ukraina oma tööd tegid.
Tokmaki suund: paar jalaväe kompimist kummaltki poolelt.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vähemalt üks vene milblogija andis teada, et ühe vene olulise droonimeeskonna tabamine Ukrainlaste poolt halvas täielikult vene poole kontrolli Dnepri jõel ja nüüd saavat Ukraina omad suht vabalt üle jõe toimetada. Sestap kurdeti, et algas suurem üksuste väljavahetamine ja kardetakse Ukraina surve tõusu sillapeade laiendamiseks. Eilsed vene poole rünnakud muutusi rindejoones ei toonud ja väga tihe oli Dnepri läänekalda töötlus nii vene lennunduse kui kaudtuleüksuste poolt. Nagu kogu rindel, iga vene poole poolt tabatud hoone on sõjaline objekt ja iga rahulik elanik on terrorist ehk siis kõik lasud Ukraina suunas on „põhjendatud ja õigustatud”…
9. Lääne partnerid on võtnud kohustuse töötada selle nimel, et Ukraina saaks rohkem pikamaarelvi, et tabada okupante väljaspool kontaktliini. Seda ütles Ukraina kaitseministeeriumi pressi- ja teabeosakonna juhataja Illarion Pavljuk Ramstein-18 tulemuste briifingul. „Põhiline asi, mida ma tahan öelda, on see, et see oli produktiivne kohtumine, pärast mida tahaksin öelda „lõpetage paanika” kõigile, kes avaldavad mingeid tundeid toetuse kaotamise kohta,” ütles Pavljuk.
Ta rõhutas, et kohtumisel teatasid partnerid olulistest kohustustest, et Ukraina saab „palju olulisi relvi”. Need on relvad, mida Ukraina „äärmiselt vajab”, et tõhusalt lüüa vaenlast nii kokkupuutejoonel kui ka kaugemal, hävitades vene armee logistikasõlmed. Ukraina aga ei täpsusta, millisest relvast me räägime, enne kui see kaitseväkke ilmub, märkis Pavljuk.
Tema sõnul pöörati kohtumisel erilist tähelepanu kaugrelvadele ning partnerite poolt on „täielik arusaam”, et Ukraina vajab neid, seega on kohustus teha tööd selle nimel, et Ukraina saaks rohkem relvi. Samuti on tema sõnul mitmed riigid teatanud suurtest finantsabipakettidest ja kavatsustest neid suurendada.
Ramstein-18 kohtumist avades kutsus USA kaitseministeeriumi Pentagoni juht Lloyd Austin osalejaid üles varustama kaitseväelasi rohkem maapealsete õhutõrjesüsteemidega. Kaitseminister Umerov ütles, et ligi kahe kuu jooksul on Venemaa sissetungijad kaotanud Ukrainas edasitungimise katsetes enam kui 54 000 sõdurit – kreml ohverdas umbes 400 sõdurit vastutasuks ühe ruutkilomeetri Ukraina maa eest. Samuti ütles ta, et Ukraina võib asümmeetrilise lähenemise abil okupante „üle kavaldada” – see on tehnoloogiline ja strateegiline eelis.
10. Leningradi oblasti võimud loovad pärast hiljutisi rünnakuid nafta- ja gaasiobjektidele droonide vastu võitlemiseks tsiviilkaitseüksused, kirjutab 47news. Otsus tehti operatiivstaabi koosolekul, kus osales piirkonna asekuberner Mihhail Iljin. Jutt käib vabatahtlike inimeste „meeskondadest”, kes aitavad ametivõime ja sõjaväge. Väljaande teatel on üksused sarnased Belgorodi oblasti terroristlike kaitsejõududega, sealhulgas võidakse neile anda relvi droonide alla tulistamiseks.
Regulatiivset raamistikku uuritakse praegu ning lähiajal koostab asekuberner aruande uue struktuuri kujunemise etappide kohta. Võimud kavatsevad selle paigutada ühe piirkonna valitsusasutuse territooriumile, osta seadmeid, palgata töötajaid, koolitada neid ja maksta palka, ütles üks ametnikest. Teine olukorraga kursis olev vestluskaaslane ütles, et sellise struktuuri loomiseks kulub vähemalt kuus kuud.
Lisaks andsid Leningradi oblasti võimud kriitilise infrastruktuuri ettevõtete ja ohtlike tööstuste juhtkonnale ülesandeks luua oma võimed droonide eest kaitsmiseks. Eelkõige peavad ettevõtted värbama vastavaid spetsialiste ja varustama neid vajalike seadmetega, sealhulgas seadmetega elektrooniliste häirete tekitamiseks. Sõjavägi hakkab selliseid töötajaid koolitama.
Väljaande andmeil on nõue kohustuslik, sealhulgas äriettevõtetele. Võimud selgitasid seda kõrgendatud valmisoleku režiimiga, mis kehtestati pärast droonirünnakut Ust-Luga sadamas asuvale Novateki tehasele. Korraldust toetas ka piirkonnaprokuratuur.
Droonikaitse nõete suurus sõltub ettevõtte suurusest. Neilt nõutakse ööpäevaringset turvalisust, see tähendab, et inimesed töötavad vahetustega. Samal ajal on selliste teenuste tõhusus suurtes rajatistes endiselt küsitav. Näiteks Ust-Luga sadamas asuvad ettevõtted hõivavad kümneid hektareid – sellisel alal on raske patrullida.
Lisaks on lennukitüüpi droonid halvasti vastuvõtlikud elektroonilise sõja mõjudele – isegi kui droon mõneks ajaks satelliidiga kontakti kaotab, jätkab ta lendamist samal kõrgusel ja sama nurga all ning elektroonilistel sõjapidamisseadmetel, mida ettevõtted ostavad, ei ole tõenäoliselt sama võimsust kui armee seadmetel.
Teine peakorteri otsus oli suurendada mobiilsete droonitõrje üksuste arvu vene kaardiväe soldatitest. Nendeks eesmärkideks on raha juba eraldatud. Mida mobiilsed rühmad kaitsma määratakse ja milline on nende toimingute algoritm, pole täpsustatud.
11. Perekonna peamine eesmärk Venemaal on laste sünd ja suured pered, see on „riigi selgroog”, putin teatas sellest teisipäeval pereaasta avatseremoonial ja kohtumisel Aasta pere konkursi võitjatega. „Tänapäeval hävitatakse mõnes riigis, nagu teate, küüniliselt perekonna institutsioon ja normaalsed, lihtsalt normaalsed inimlikud väärtused ja asendatakse pseudoväärtustega. Traditsioonilised pereväärtused on seal unustatud,” ütles putin.
Ta lisas, et suurpered on riigi jaoks „eriti olulised”. „Sest siin kasvatatakse üles need põhilised inimlikud omadused, millele toetuvad nii perekond kui ka maa: austus vanemate vastu, armastus ja hoolivus noorema vastu, töökus ja kõik, mis selle organismi „perega” seostub. Need on väga traditsioonilised väärtused, millest me pidevalt räägime ja mida me toetame,” ütles putin (teda tsiteerisid TASS ja RIA Novosti).
putin märkis ka, et lapsed peredes järgivad oma vanemate eeskuju ning avaldas lootust, et Ukrainasse sõtta saadetud kodanikud naasevad ja „leivad end üles” tsiviilelus. „See on ka laste kasvatamise edu võti,” ütles putin.
Rosstati andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris-oktoobris sündinute arv 32,4 tuhande võrra 1,059 miljonile ning suhteline sündimuskordaja – 8,7 last 100 tuhande elaniku kohta – oli madalaim alates 2000. aastast. Samas näitab piirkondlike perekonnaseisuametite statistika, et kogu aasta lõpus sündis riigis 1,261–1,263 miljonit last, arvutas demograaf Aleksei Rakša. Võrreldes eelmise aastaga, mis on juba putini kahe aastakümne sündimusnäitajate halvimaks muutunud, vähenes sündide arv 3,3%.
Rosstat registreeris 1999. aastal Venemaal varasema minimaalse sündimuse – 1,215 miljonit last. Toona aga ei sisaldanud statistika andmeid 2014. aastal annekteeritud Tšetšeenia ja Krimmi kohta. Kui jätta statistika võrreldavuse huvides välja Krimm ja Tšetšeenia, siis eelmisel aastal sündis Vene Föderatsioonis 1,213 miljonit last, hindab Rakša. See tähendab, et 1990. aastate „põhi” sündimuse osas on murtud: sama territooriumi kohta on laste sündide arv „antirekord alates 18.–19. sajandi vahetusest,” ütles demograaf.
Jätkuvalt pean seda üheks parimaks uudiseks Venemaa suunal. Teine on investeeringute ja teadusrahastuse drastiline langus ning kogu selle kompoti koosmõju on väga pikaajaline ja protsessise tagasi pööramine vaevaline… kui üldse niipea võimalik…
12. Endine riigiduuma saadik Boriss Nadeždin, kes otsustas osaleda Venemaa presidendivalimistel, kogus 100 tuhat kandidaadiks registreerimiseks vajalikku allkirja, ütles tema kandidatuuri esitanud Kodanikualgatuse erakonna esimees Andrei Netšajev. Kuid ta nimetas neid „ebatäiuslikeks” ja teatas allkirjade kogumise jätkamisest.
Nagu Nadeždini kampaaniastaap selgitas, tuleb hääletussedelile pääsemiseks esitada keskvalimiskomisjonile 2,5 tuhat „laitmatut, korrektselt vormistatud allkirja” 40 erinevast piirkonnast. „Praegu on meie kontrolliosakonna hinnangul heaks kiitnud vaid 63,6% kogutud allkirjadest. Sellega seoses suurendame kogumise summat 150 tuhande allkirjani,” märkis peakorter.
Nadeždini toetajatel palutakse „mitte lõdvestuda” ning tuua kogunemispunktidesse piirkondliku registreeringuga sõbrad ja sugulased. Suurimad raskused on Burjaatia, Karjala, Komi, Mari El, Udmurtia, Taga-Baikali territooriumil, Leningradi, Tveri, Rjazani, Kaluga, Volgogradi, Pihkva, Vologda, Uljanovski ja Kurgani piirkonnas. Hetkel on vaja veel umbes 48,4 tuhat allkirja. Viimane kogumispäev on 25. jaanuar.
Varem toetasid Nadeždini kandidatuuri poliitikud Mihhail Hodorkovski, Maksim Kats ja läbikukkunud presidendikandidaat, ajakirjanik Jekaterina Duntsova. Viimane ütles, et soovib, et „vähemalt üks kandidaat oleks hääletussedelil rahumeelse programmiga” pärast seda, kui keskvalimiskomisjon keeldus teda valimistele registreerimast. Navalnõi toetajaid: Georgi Alburov, Ljubov Sobol ja Ivan Ždanov julgustati samuti Nadeždinile lepingu sõlmima. Paljude arvates on see ainus turvaline viis sõjavastase positsiooni väljendamiseks Venemaal.
Nadeždin teatas oma presidendikandidaadist eelmise aasta lõpus. Ta nimetas oma programmi võtmepunktiks Ukraina sõja lõpetamist. „Venemaa vajab riigi tulevikku, millele vabad, haritud inimesed vaatavad alt ja kuhu nad tahavad tagasi pöörduda või tulla. On kümneid miljoneid inimesi, kes näevad olukorda samamoodi. Aga probleem on selles, et nad pole üldse kuskil esindatud,” ütles Nadeždin. Hiljem väitis ta intervjuus Ehho Moskvõ endisele peatoimetajale Aleksei Venediktovile, et putin „viis riigi katastroofi”.
„Nadeždin registreeritakse ainult siis, kui kreml otsustab, et tema kohalolek hääletussedelil on putini kampaania huvides,” ütles politoloog Abbas Galjamov. „Vastasel juhul keeldutakse tema registreerimisest.” Tema hinnangul puuduvad veel selged näitajad, mis võimaldaksid hinnata, kas Nadeždin on tõesti opositsioonikandidaat või osaleb ta mingis „kremli mängus”.
Nadeždini oponendid võrdlevad teda Ksenia Sobtšakiga, arvates, et tema osalemine valimistel võib olla putinile kasulik – kui ta pääseb sedelile ja saab vaid mõne protsendi häältest, viitab see väidetavalt sellele, et praeguse presidendi vastu on vähesed.
Saan vaid ühineda arvamusega, et hetkel ei tea, kas tegu on kremli infooperatsiooniga ja kas mehel üldse kandideerida lastakse…küll on hea võimalus juba saada pikk nimekiri inimestest, kes pole kremli tegevusega rahul…
13. USA relvatarned Ukrainale on seiskunud, kuid Euroopa riigid ja NATO püüavad varusid tagada. Põhja-Atlandi allianss on sõlminud 1,2 miljardi dollari suuruse lepingu 220 000 155 mm mürsule, teatas selle hankeagentuur. See võimaldab NATO-l täiendada oma arsenali ja anda Ukrainale rohkem laskemoona, kirjutab AP. „Oluline on kaitsta oma territooriumi, suurendada oma varusid, aga ka jätkata Ukraina toetamist,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg teisipäeval ajakirjanikele.
Möödunud talve lõpus – kevade alguses oli sõdivate poolte suurtükivägi peaaegu võrdne. Kuid siis suutis Venemaa tõsta oluliselt sõjalise tootmise võimsust ja sügisel hakkas lisaks Põhja-Koreast laskemoona ostma (suutis juba tarnida umbes 1,5 miljonit mürsku). Ukraina lääneliitlased hakkasid seda liiki tarnetes maha jääma. EL tahtis selle jaoks 2024. aasta märtsiks toota 1 miljon mürsku, kuid tegelikkuses suudab ta anda sellest kogusest vaid umbes kolmandiku. Euroopa kõrgemad ametnikud ootavad nüüd, et 2024. aasta lõpuks saavutatakse 1 miljoni mürsu suurune aastatoodang, kirjutab AP.
Samal ajal sai Pentagonil detsembri lõpus Ukraina jaoks raha otsa: sügisel takerdus Kongressis 61,4 miljardi dollari eraldamise seaduseelnõu, teisipäeval algas järjekordne USA ja umbes 50 riigi kohtumine Ukrainale antava sõjalise abi teemal ja esimest korda pärast seda, kui kaitseminister Lloyd Austin korraldas 2022. aasta aprillis liitlaste igakuised konsultatsioonid, ei saa Washington Kiievit rahaliselt toetada.
„Kutsun teid üles tegema kõik endast oleneva, et pakkuda Ukrainale rohkem maapealseid õhutõrjesüsteeme ja seireseadmeid, mis päästavad elusid,” ütles Austin kolleegidele teistest riikidest.
NATO tellitud mürsud ei võimalda Ukraina relvajõudude osi kiiresti varustada, ost on mõeldud arsenali edaspidiseks täiendamiseks: tarneaeg selliste lepingute alusel võtab aega poolteist aastat, teatas hankeagentuur. Tarnijateks on prantslaste Nexter ja sakslaste Junghans.
Njah, liiga kaua, liiga kaua, liiga kaua…
14. Otse copy: Olukorra värskendus 24. jaanuaril 2024 kell 6 hommikul
Au Ukrainale! Vene täiemahulise sõjalise agressiooni 700. päev Ukraina vastu on alanud.
Venemaa föderatsioon eirab jätkuvalt sõjapidamise seadusi ja tavasid, kasutades terroritaktikat, raketi- ja õhulööke ning tulistades mitut raketisüsteemi mitte ainult sõjaväe, vaid ka arvukate tsiviilobjektide pihta üle Ukraina.
23. jaanuari päeva jooksul toimus 56 korda lahingutegevust. Vaenlane sooritas kokku 48x raketi- ja 112x õhulööki, 73x MLRS-rünnakut Ukraina vägede ja erinevate asulate positsioonidele. Kahjuks on Venemaa terrorirünnakutes hukkunud ja haavatud tsiviilisikuid, sealhulgas lapsi. Kiievis ja Kiievi oblastis, Harkivis ja Pavlohradis (Dnipropetrovski oblastis) hävis või sai kahjustada enam kui 200 korda mitut tsiviilinfrastruktuuri.
23. jaanuaril alustasid Venemaa okupandid järjekordse õhurünnakuga, kasutades 6x Shahed-136/131 ründelennukit. Ukraina õhukaitsejõud ja vahendid tulistasid alla 1x vaenlase UAV.
Õhulöögid tabasid Kozatša Lopani, Lõptsi, Hatõštšet (Harkivi oblast), Makiivkat, Bilohorivkat, Serebrjanske metsa (Luganski oblast), Ternõt, Serebrjankat, Siverskit, Bohdanivkat, Avdiivkat, Novomõhhailivkat (D, Ursketõtõnõnivkat), Ursketõtõnivkat. Robotõne (Zaporižja oblast), Katškarivkat, Mõlovet ja Berõslavi (Hersoni oblast).
Rohkem kui 150 korda asusid Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolaivi oblastites sattusid suurtükiväe tule alla.
Pivnitši operatiiv-strateegiline grupp, Volõni ja Polissja teljed: olulisi muudatusi pole.
Siverštšina ja Slobožanštšina kirved: vastane säilitab oma sõjalise kohaloleku Venemaa Ukrainaga piirnevatel aladel. Vaenlase väed viivad läbi aktiivset õõnestustegevust, et takistada Ukraina vägede paigutamist ohustatud telgedele. Vastane suurendab riigipiiri miiniväljade tihedust Belgorodi oblastis (Venemaa).
Hortõtsja operatiiv-strateegiline rühm, Kupjanski telg: Ukraina kaitsjad tõrjusid 1x vaenlase rünnaku Sõnkivka (Harkivi oblast) lähedal.
Lymani telg: Ukraina kaitsjad tõrjusid 4 korda okupantide rünnakuid Jampolivka, Tors’ke (Donetski oblast) ümbruses ning 2 korda rohkem rünnakuid Bilohorivka ja Serebrjanske metsanduse lähedal (Luhanski oblast).
Bahmuti telg: Ukraina kaitsevägi tõrjus 3x vastase rünnakut Bohdanivka, Ivanivske ja Klištšiivka (Donetski oblast) lähedal.
Tavria operatiiv-strateegiline rühm, Avdiivka telg: Ukraina kaitsjad hoiavad jätkuvalt tagasi vaenlast, kes üritab Avdiivkat piirata. Ukraina sõdurid seisavad kindlalt ja tekitavad sissetungijatele suuri kaotusi. Näiteks tõrjusid Ukraina kaitsejõud 23. jaanuaril 5 korda vaenlase rünnakuid Novobahmutivka, Stepove, Avdiivka ümbruses ning 11 korda rohkem rünnakuid Pervomaiske ja Nevel’ke (Donetski oblast) lähistel.
Marinka telg: Ukraina kaitsevägi jätkab vaenlase tagasihoidmist Heorhiivka ja Novomõhhailivka (Donetski oblast) lähedal. Ukraina väed tõrjusid selles piirkonnas 16 korda rünnakuid.
Shahtarske telg: vaenlane ei viinud läbi ühtegi pealetungi (rünnaku)operatsiooni.
Zaporižja telg: Ukraina kaitsjad tõrjusid 4x vastase rünnakut Chervonest lõunas, Verbovest ja Robotõnest (Zaporižja oblast) läänes.
Odessa operatiiv-strateegiline rühm, Hersoni telg: Ukraina kaitsevägi jätkab sillapea laiendamist. Vaatamata märkimisväärsetele kaotustele ei jäta vaenlane oma katseid Ukraina vägede positsioonidelt välja tõrjuda. 23. jaanuari päeva jooksul üritas vastane 7 korda ebaõnnestunud rünnakuid Ukraina vägede positsioonidele.
Samal ajal jätkavad Ukraina sõdurid aktiivset tegevust okupatsioonivägedele tööjõu- ja varustuskaotuste tekitamiseks ning vaenlase kurnamiseks kogu rindejoonel.
23. jaanuaril andsid Ukraina õhujõud õhurünnakuid 10-kordse kontsentratsiooni vägede, relvade ja sõjavarustuse, 2-kordse õhutõrjeraketisüsteemi ja 1-kordse vastase komandopunkti vastu. Samuti hävitasid Ukraina õhukaitseväed ja -vahendid 15x juhitavat raketti Kh-101 / Kh-555 / Kh-55, 5x ballistilist raketti Iskander-M ja 2x Kh-59 õhust käivitatavat raketti.
Ukraina raketiväed tabasid 1x vägede, relvade ja sõjavarustuse kontsentratsiooni, 2x õhutõrjesüsteeme, 9x suurtükiväesüsteeme ja 1x Venemaa sissetungijate elektroonilise sõja jaama.
Toetage Ukraina relvajõude! Ühiselt oleme võidukad!
Au Ukrainale!
15. Lühiuudised
Slovakkia peaminister Robert Fico ütles eelseisva kohtumise taustal oma Ukraina kolleegi Denis Šmõhaliga, et elu Kiievis on „täiesti normaalne” ja seal „ei ole sõda”. See avaldus tuli vaid mõni tund pärast seda, kui vene armee sooritas massiivse kombineeritud raketirünnaku.
EL kehtestab Venemaa alumiiniumembargo uute sanktsioonidega. Väljakutsed suurte sektorite, nagu tuumaenergia ja veeldatud maagaasi, suunamisel keskenduvad Venemaa impordile, püüdes takistada kõrgtehnoloogilisi relvakomponente. Sanktsioonide eesmärk on vältida kõrvalehoidmist.
Ootuspäraselt kiitis Türgi parlament heaks Rootsi NATO liikmelisuse. See tähendab, et rootslaste jaoks on ületatud veel üks oluline takistus sõjalise liiduga liitumisel. Nüüd peab sellega nõustuma vaid NATO liikmesriik Ungari.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
