Sõja ülevaade: 698. päev – üks muret tegev vene poole edenemine
Avaldatud: 22 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. jaanuar 2024:
„vaid” 68 vene poole rünnakut, üks muret tegev vene poole edenemine Avdiivka suunas ning vene poolelt palju kurtmist tuli.
1. Vaid üks rakett ja seegi alla lasti, piiri ja rindelähedus ikka pommisajus.
2. Krimmis miskit ja õnnetult läks Donetskis.
3. Kupiansk-Kreminna: eilne päev tõi vene poole portsu kaotuste lisandumist ja survad tugevasti.
4. Siversk: kahes kohas tugev vene surve edenemist ei toonud.
5. Bahmut: eile küll vene poole edenemisi ei tuvastanud, aga oht sammhaaval edenemiseks ikka õhus.
6. Donetsk: Avdiivkale lähemale saadi.
7. Lõunarinne: ikka lainetab ja vene poole kurtmist pisu enam oli.
8. Herson: tugev vene poole surve pole seni muutusi rindejoones toonud.
9. Kamtšatkal sai 11 soldatit vanglakaristuse Ukrainas sõdimisest keeldumise ja töölt lahkumise eest.
10. Okupeeritud Donetski võimud teatasid 27 inimese hukkumisest Ukraina relvajõudude turu pommitamise tagajärjel.
11. Venemaa välisministeerium teatas eelseisvate NATO õppuste tõttu sõjaliste intsidentide ohust.
12. Põhja-Korea võimud nimetasid putinit oma lähedasemaks sõbraks ja teatasid tema peatsest visiidist riiki.
13. Ukraina presidendi kantselei juht võttis sõna sõjas Venemaaga kaitsepositsioonile mineku vastu.
14. Budanov: Jätkame lööke Venemaa vastu. Mind ei häiri hirmud.
15. Lühiuudised
1. Dnipropetrovski oblastis tulistati alla Kh-59. Tihe Ukraina piiräärsete asulate pommitamine nii Brjanski kui Belgorodi oblasti suunalt, miks Kurski suunalt ei pommitatud, on teadmata. Rinde läheduses olevad Ukraina linnad ja külad ikka tiheda tule all.
Ukraina Monobanki kaasasutaja Oleg Gorohovski ütles, et 21. jaanuaril viidi finantsasutusele läbi ulatuslik DDoS-rünnak. Ta kirjutas ka, et Monobank on „üks enim rünnatud IT-sihtmärke Ukrainas”. Gorohovski sõnul toimuvad sellised DDoS-i rünnakud pidevalt. „Äsjane rünnak lõppes just 580 miljoni teenusetaotlusega,” ütles finantsasutuse kaasasutaja.
2. Eile vahetult pärast raketiohust teatamist teatati Sevastoopoli lähedal plahvatustest. Njah, vene poole kohalik võim teatas nagu ikka, et kõik neli teele saadetud Storm Shadow raketti alla lasti, aga vene kaitseministeerium teatas hoopis kahe raketi alla laskmisest.
Brjanskis kostus eile plahvatusi. Belgorodi suunalt tuleb igapäevaselt nurinat nii siit kui sealt.
Eilse ja üleeilse öise droonirünnaku tulemusi: Venemaa Föderatsioonis Smolenski oblastis rünnati lennukite remonditehast, kus toodetakse ka rakette rakette X-59.
Leningradi oblastile kuulutati eile välja kõrgendatud häirereziim.
Venemaa suurima Läänemere-äärse sadama Ust-Luga terminalis asuva tehase omanik on miljardär gennadi timtšenko, putini kauaaegne tuttav ja ajakirjanduse andmetel „sõber”,kes ütles, et tulekahju terminalis tekkis „välise mõju” tagajärjel. Aastas ligikaudu 7 miljonit tonni gaasikondensaati töötlevas kompleksis tuli tehnoloogiline protsess peatada. Tundub, et kauaks…
3. Kupiansk-Kreminna: tugev rünnakutelaine tervel rindel jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Kõlakad, et siia rindele olla uusi vene üksusi lisandunud just Kupianski suunale. Jätkuvalt peaks siin suunal olema vene vägedel kolme- kuni viiekordne ülekaal. Njah, Ternõ suunduvad teed on juba päris rikkalikult täis purustatud vene soomust (eile olla lisandunud veel 20 ühikut soomust) ja seni kuni Ukraina seirevahendeid, kaudtulemoona ja droone nende hävitamiseks jagub, väga ei muretseks. Kahjuks tundub, et kõigidele rindelõikudele seda siiski piisavalt ei jagu.
Pisu sai kriitikat Ukraina blogijatelt Ukraina kaitseministeerium, sest ei tahetavat avaldada infot ühe küla kaotusest (Krohmalne).
4. Siversk: Bilohorivka küla suunal mitmest suunast vene rünnakud jätkusid ilma muutusi rindejoones toomata. Vene pool küll teatas jälle edust siin suunal aga seda kuidagi tuvastada ei suuda. Spirne suunal käivad rünnakud üle päevaselt ja siin ei teata edust isegi vene pool.
5. Bahmut: vene pool püüdis parandada taktikalist positsiooni Bohdanivkas ja Ivanivskis, aga üleeilsele edenemisele lisa ei tulnud. Murelik siiski, sest eelnevad päevad on kummaski suunas sammhaaval vene poolele edenemisi toonud. Hetkel on tunne, et lõigud, kus vene pool on juba pisu edenenud, sinna veel rohkem ressurssi juurde tuuakse rünnakute jätkamiseks ning teistes kohtades pigem kombitakse luureüksustega leidmaks Ukraina kaitses nõrkusi ja kui hammas peale hakkab siis ka esmaseid possasid ära võtta üritatakse.
6. Donetsk: Avdiivka põhjaosa jäi rinne muutumatuks, kuigi tugev rünnakulaine Stepoves ja selle ümbruses jätkus. Avdiivkast lõuna pool õnnestus vene poolel vallutada osa datsade territooriumist, mis asub metsasel alal. Ukraina omad küll juba üritasid vasturünnakut teha aga see ei õnnestunud. Pisu murelikuks teeb, sest siin suunal on palju teid, radasid (tugev pinnas) ja tänavaid, mis võimaldab ka kehvema ilmaga soomusel edeneda.
Novomõhailivka piirkonnas koondab vene pool lisajõude ja üritab väikeste rühmadena pressida mööda Vodjane-Kostantõnivka liini. Eile see edu siiski ei toonud.
7. Lõunarinne: pisu vene poole kurtmist tuli ning jätkub lainetus hallis alas.
Berdjanski suund: päeva esimeses pooles õnnestus vene poolel Urožanõst lõuna pool hallis alas edeneda ja päeva teises pooles pidi sealt taanduma.
Tokmaki suund: kokkupõrked jätkuvad Verbovest lääne pool ning vene poole blogijad andsid teada, et mingid possad kaotas eile vene pool. Lisaks andis üks vene blogijate portaal teada, et Ukraina vasturünnakud sel suunal on regulaarsed ja jalaväe kaotusi kannavad mõlemad pooled. Kurdetakse, et lahingus karastunud langevarjurid on mõnevõrra hämmeldunud taktikalise tasandi ülesannete sõnastuse ja nende eesmärkide seadmise olemusest. Samal ajal on Ukraina relvajõudude ja Zaporižja rinde droonid muutunud suureks probleemiks: repiiterite abil olla need võimelised tabama vene poole sihtmärke kuni 17 km sügavusel rindest. Rindel olevate vene soldatite hinnangul on Ukraina operaatori koguulatus kuni 20-25 km.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vene pool suurendab survet Krõnikile. Nüüd üritatakse rohkem jalaväega ning neid jahivad Ukriana droonid nii metsas kui Krõnki asulas. Mõned vene allüksused simuleerivad rünnakuid, et teatada ebaõnnestumisest ja et mitte minna rünnakule. Lisaks kurdab vene pool, et mets ei paku mingisugust varjatust droonide eest ning ollakse kogu aeg nii droonide kui kaudtulerünnakute all. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Üks Ukraina kõneisik andis teada, et enne Ukraina soomust üle jõe ei too, kui sillapea saab 20 km sügavust ja laiust.
Krõnkis tegutseva 26. motoriseeritud laskurbrigaadi 2. pataljoni üksuse 12267 vene soldatid on rahulolematud oma videopöördumises: „meie 7-kuulise lähetuse ajal ei olnud ühtegi puhkepäeva, mitte ühtegi rotatsiooni. Oleme olnud pideva suurtükitule all igast kaliibrist, kasutades kassettlaskemoona ja fosforpomme. Paljud meie vennad lahkusid Krõniyst haavatuna või on surnud. Pikkade evakuatsiooniaegade tõttu suri ka palju haavatuid. Me ei loovuta oma positsioone, aga moraalne väsimus kasvab iga päevaga. Meie väejuhatus ei vii läbi rotatsiooni ja ei võimalda väljateenitud puhkust. Meil pole talveriideid, toitu ja bensiini tuuakse minimaalsetes kogustes. Meile ei anta pudelivett ja on palju küsimusi meie palkade kohta. Keegi meist ei saanud näiteks detsembris võitlemise eest palka. Küsime kaitseminister sergei šoigult võtta meetmeid meie rindepoolse seadusetuse ja ebaõigluse vastu ja ärge jätke tähelepanuta sõjaväelaste õiguste jõhkraid rikkumisi.”
9. Petropavlovski-Kamtšatski 35. garnisoni sõjaväekohus mõistis vangi 11 sõjaväelast, kes keeldusid Ukrainas sõdimast või lahkusid oma üksusest loata. Neist kolm said tingimisi karistuse, ülejäänud kaheksa lähevad vangi. Otsused tehti ajavahemikus 19. detsember 2023 kuni 16. jaanuar 2024.
Seitse kaitseväelast hakkavad karistust kandma koloonias, kirjutab Mediazona. Nad tunnistati süüdi korralduse täitmata jätmises sõjalise konflikti ajal (kriminaalkoodeksi artikli 332 osa 2.1).
Neist pikima karistuse – 2,5 aastat vangistust – sai Aleksandr Maksimov. Tribunali otsuses on kirjas, et 2023. aasta suvel, olles ühes Petropavlovsk-Kamtšatski linnarajooni sõjaväeosas, „teadlikult Venemaal väljakuulutatud mobilisatsioonist hoidumine mitte osalemaks sõjategevuses” Ukraina territooriumil.
Sarnase sõnastusega lause langetati Aleksandr Bõkovi suhtes. Ta mõisteti kaheks aastaks ja kaheks kuuks koloonias. Sama karistuse sai Mihhail Filippov. Kohus märkis, et 2023. aasta sügisel keeldus sõjaväelane ilma „mõjuva põhjuseta” täitmast komandöri käsku minna sõtta Ukrainasse. Artem Neštun mõisteti sarnaste süüdistuste alusel kaheks aastaks ja neljaks kuuks vangi.
Aleksandr Agafonovile määrati karistuseks kaks aastat ja kolm kuud. Uurijate sõnul rikkus ta 2023. aasta sügisel komandöri käsku ega läinud rindele, viidates „ebarahuldavale tervisele”.
Sõjaväelane Ivan Morštšakov sai kaks aastat ja üks kuu, kes samuti keeldus „väljamõeldud mõjuvatel põhjustel” lahingutsooni minemast, öeldakse kohtuotsuses. Artem Mirkin mõisteti kaheks aastaks ja kolmeks kuuks vangi.
Lisaks mõisteti neli lepingulist sõdurit süüdi oma üksusest loata lahkumises (kriminaalkoodeksi artikkel 337), märkis RBC. Neist kolm said tingimisi karistuse (kaks, kaks ja pool ning kolm aastat ja seitse kuud), teine mõisteti 5,5 aastaks üldrežiimiga kolooniasse.
Viimane ei tulnud 2023. aasta kevadel mobilisatsiooniperioodil „ilma mõjuva põhjuseta” puhkuselt Kamtšatka territooriumil paiknevasse üksusesse tagasi ja viibis ebaseaduslikult üle ühe kuu väeosast eemal ning põhjuseks märgiti „aja veetmine oma äranägemise järgi”. Kõik neli lepingulist sõdurit tunnistasid end süüdi ja avaldasid soovi sõtta minna.
Mediazona andmetel laekus 2023. aastal kohtutele 421 korralduste täitmata jätmise ja 5024 üksuse omavolilise hülgamise juhtumit. Samuti 148 deserteerumisega seotud menetlust (Kriminaalkoodeksi artikkel 338) – seda on kuus korda rohkem kui 2022. aastal.
10. Ukraina omad tabasid Venemaa poolt annekteeritud Donetski Kirovi rajoonis Sokoli turgu, tappes 27 ja vigastades veel 25 inimest erineva raskusastmega, ütles isehakanud Donetski Rahvavabariigi (DPR) juht deniss pušilin.
Ta märkis, et rünnak turule viidi läbi pühapäeval, „kui see on kõige rahvarohkem”: rünnak sooritati Kurahovski ja Krasnogorovski suunalt 152 mm ja 155 mm kaliibriga suurtükimoonaga. Sarnast teavet esitas DPRi kontrolli- ja koordineerimiskeskus.
Kohalikud sotsiaalmeedia Telegrami postitavad videoid ja fotosid rünnakupaigast. Kaadrites on näha umbes 10 surnukeha, mõned neist lebavad kandikute ja toidukastide läheduses. Lisaks turule said kannatada elumajad ja autod. 22. jaanuar on DPR-is kuulutatud leinapäevaks.
Venemaa välisministeerium nimetas lööki Donetskile „terroriaktiks Venemaa tsiviilelanikkonna vastu”, märkides, et kõiki asjaosalisi karistatakse. Venemaa Föderatsioon taotles ka ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralist kohtumist 22. jaanuariks välisminister sergei lavrovi osavõtul. Ukraina olukorda ei kommenteerinud.
Donetsk satub regulaarselt rünnaku alla, kuid pühapäevane rünnak oli ohvriterohkeim pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust. Enne seda sattus linn 1. jaanuari öösel massilise rünnaku alla. Tuli pärines ka mitmest raketisüsteemist (MLRS). pushilin teatas siis neljast hukkunust ja 14 haavatust.
ÜRO inimõiguste seiremissiooni raportist järeldub, et suurima ohvrite arvuga Donetski tulistamine toimus 14. märtsil 2022 – siis hukkus vähemalt 15 inimest. DPR teatas 21 inimese surmast.
Üldiselt Ukraina ei sihi selliseid objekte. Sellised möödalasud tulenevad kas puudulikust või valeinfost, valearvestuse või moona ebakvaliteetsuse jne põhjustel. Kui Ukraina sihilikult pommitaks Donetski linnas elavaid inimesi, siis kahe aasta jooksul linna suunal lastud mürskude koguse peale ei elaks seal enam kedagi… Njah, vene poolelt 500 kg liugpommide heitmine Ukraina linnade pihta… ja seda pidevalt…
Loo kirjutamise lõpus tuli Ukraina ametlik info, et Ukraina vägi sel suunal tulelööke ei teinud.
11. Sel nädalal algav ja mitu kuud kestev NATO suurim õppus Steadfast Defender pärast NSV Liidu lagunemist võib esile kutsuda mõned „sõjalised intsidendid”, ütles Venemaa välisministri asetäitja Aleksandr Gruško RIA Novostile. Tema hinnangul destabiliseerivad sellise ulatusega sündmused julgeolekuolukorda veelgi ja tähistavad „liidu lõplikku naasmist külma sõja skeemide juurde, mille eesmärk on vastasseis Venemaaga”.
Gruško juhtis tähelepanu õppuse stsenaariumile, mille kohaselt on NATO vaenlane Venemaaga sarnane olematu riik. Plaani kohaselt ründab see üht alliansi liiget, mis kutsub esile kolmanda maailmasõja. Õppustel on kavas läbi viia vähemalt 500 õhulahingu operatsiooni, samuti kaasata tanke, suurtükiväge, lennukikandjaid, fregatte, allveelaevu ja hävitajaid.
Gruško ei ole selle plaaniga rahul ja süüdistas NATO-t „kunstlikult soojendatud sõjalise psühhoosi olukorras”, meenutades, et mitmete bloki kuuluvate riikide varasemad sõjaväejuhid kutsusid üles valmistuma sõjaks Venemaaga.
„Eesmärk on selge: Venemaad demoniseerides, tavainimest hirmutades õigustada sõjaliste kulutuste ohjeldamatut kasvu <…> ja samal ajal sundida eurooplasi veel energilisemalt võidurelvastumisele kaasa aitama toetamaks Ameerika sõjatööstuskompleksi,” ütles Grushko. Ministri asetäitja kinnitas, et Venemaa ei karda selliseid „provokatiivseid meeleavaldusi”, kuna tal on „kõik ressursid julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks”.
NATO õppus Steadfast Defender toimub Saksamaal, Poolas ja Balti riikides, sealhulgas piiril Venemaa Kaliningradi oblastiga. Nendest võtab osa umbes 90 tuhat sõjaväelast.
12. Venemaa president vladimir putin on Põhja-Korea rahva lähim sõber, teatas Põhja-Korea välisministeerium avalduses, mille avaldas vabariigi keskne telegraafiagentuur (KCNA).
Põhja-Korea välisministeerium märkis, et osakonnajuhataja Choi Song-hee hiljutisel Moskva-visiidil kutsuti putin Põhja-Koreasse ning ta avaldas „sügavat tänu” ja „valmidust” võimalikult kiiresti kohale minna.
„Põhja-Korea valitsus tervitab soojalt president putini visiiti meie riiki ja on valmis tervitama kogu südamest Korea rahva lähimat sõpra,” rõhutas ministeerium.
Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles, et putini Põhja-Korea-reisi kuupäev pole veel kindlaks määratud – praegu lepitakse see kokku diplomaatiliste kanalite kaudu. Enne seda ütles kremli esindaja, et visiit peaks toimuma „nähtavas tulevikus”.
Põhja-Korea liider Kim Jong-un kutsus 13. septembril 2023 toimunud Venemaa-reisil putini riiki külastama. Seejärel ütles peskov, et president võttis selle kutse vastu „tänutundega”. Viimati külastas putin Pyongyangi 2000. aastal, Kim Jong Ili valitsusajal.
Venemaa hakkas pärast Ukraina sissetungi Põhja-Koreale aktiivselt lähenema. Juulis käis Pyongyangis Venemaa kaitseministeeriumi delegatsioon eesotsas minister sergei šoiguga. Reisi vormiliseks põhjuseks oli osalemine Korea sõja lõpu 70. aastapäeva tähistamisel. USA luure andmetel oli aga tegelikult ministri eesmärk suur tehing relvade tarnimiseks, mis on vajalikud Ukraina sõja jätkamiseks. Varsti pärast seda saatis Moskva Pyongyangi salaja VIP-sõjalennuki.
Lõuna-Korea kaitseminister Shin Won-sik ütles, et 2023. aasta detsembri lõpu seisuga oli Põhja-Korea Venemaale tarninud umbes 5000 relvakonteinerit, mis võisid sisaldada 2,3 miljonit 152 mm mürsku. Tema sõnul kavatseb Kim laiendada sõjalist koostööd putiniga, saates talle uut tüüpi taktikalisi juhitavaid rakette, mille laskeulatus on kuni 180 km.
Asjaolu, et KRDV ei andnud Venemaale mitte ainult miljoneid suurtükimürske, vaid ka mitut tüüpi rakette sõjaks Ukrainaga, teatas Lõuna-Korea relvajõudude ühendstaabi ülem. Lisaks võiks Moskva Pyongyangist saada vintpüsse, miinipildujaid, raketiheitjaid, tankitõrje- ja kaasaskantavaid õhutõrjerakette.
13. Ukraina ei kavatse 2024. aastal pealetungioperatsioone pooleli jätta ja kaitsele asuda, ütles riigi presidendi kantselei juht Andri Jermak intervjuus ajalehele Le Figaro. „Kaitsesõda on võimatu. Kaitsepositsioonile asumine toob sageli kaasa konflikti külmutamise. Oleme seda näinud alates 2014. aastast. Me ei nõustu kunagi külmutatud konfliktiga,” ütles ta, rõhutades, et agressorile ei saa anda võimalust kasutada sõjategevuses pausi, et koguda jõude uuteks rünnakuteks.
Jermaki sõnul ulatub rindejoon 2000 kilomeetrini ja suuremas osas käib tuline võitlus. „Sõdurid kurdavad meeste ja ressursside nappuse üle ning ütlevad, et ei suuda enam edasi liikuda. Pole kahtlust, et see on probleem ja seda pole mõtet varjata. Mõned sõdurid vajavad puhkust. Paljud neist on rindel olnud juba kaks aastat,” märkis ta.
Sellest hoolimata kavatseb Ukraina suurendada oma vägesid, et valmistuda uuteks pealetungi operatsioonideks, lisas Jermak. Selle saavutamiseks töötavad valitsus ja peastaap uue mobilisatsiooniseaduse kallal, mis peagi parlamendile esitatakse ning ka „realistliku sõjalise strateegia” kallal.
Tema sõnul on praegu Venemaal eelis taevas ja Ukraina võimekus on piiratud: Ukraina relvajõududel napib laskemoona, kaugmaarakette ja miinitõrjetehnikat. Kiiev töötab aga probleemi lahendamise nimel, arendades välja oma sõjatööstuskompleksi ja kutsudes liitlasi neid jõupingutusi toetama.
„Olukord on kindlasti raske, aga meie inimeste, sõdurite motivatsioon on väga kõrge. Me võitleme ellujäämise eest, oma maa eest, võidu eest, millesse me usume. Peame varustama oma relvajõude kõigega, mida nad oma töö tegemiseks õigeaegselt vajavad. <…> Muidugi tuleb tunnistada tehtud vigu ja parandamist vajavat,” ütles Jermak.
Tema arvates mõistavad Ukraina partnerid, et putini võit sõjas ohustab kogu inimkonda. „Maailma raputavad uued konfliktid ja mitte ainult Euroopas. <…> Mõned päevad tagasi ütles Briti välisminister David Cameron, et praegune olukord meenutab talle 1930ndate aastate lõppu ja et me ei peaks putinit rahustama, vaid võitlema. Seetõttu peame kiiresti suurendama sõjalist ja tehnilist toetust Ukrainale ning suurendama järsult Venemaa-vastaseid majandussanktsioone. See on Ukrainale tõhusa abistamise valem,” rõhutas Ermak.
Riigi president Vladimir Zelenski on korduvalt rääkinud sõja külmutamise lubamatusest, kuid tunnistas, et Ukraina relvajõud hakkavad asuma kaitsele ilma läänepoolse toetuseta. Detsembris alustasid ukrainlased kaitserajatiste ehitamist piiri ja rindejoone olulisematele lõikudele.
Financial Times kirjutas varem, et „aktiivse kaitse” strateegia võib saada 2024. aastal Ukraina jaoks peamiseks, viidates Lääne ametnikele ja sõjaväele. Nende sõnul võimaldab neil oma positsioonide hoidmine koos jõupingutustega leida nõrkusi Venemaa kaitsesüsteemis, mis võimaldab neil „jõudu koguda”, suurendades võimalusi edukaks vasturünnakuks 2025. aastal.
14. Budanov keeldus 2024. aasta prognoosi andmast, kuid avaldas lootust, et kaitseväe õnnestumised on suuremad kui venelastel. Ukraina sõjaväeluure juht Kirill Budanov ütles, et kaitsevägi jätkab rünnakuid Venemaa territooriumil 2024. aastal. Ta ütles seda Financial Timesile antud kommentaaris.
Tema sõnul ei valmista talle muret lääne partnerite mure Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud rünnakute pärast ja Ukraina teeb seda ka edaspidi. „Me ei näe lähitulevikus ette mingeid drastilisi muutusi. Kõike, mida tegime, teeme ka edaspidi. Väita, et kõik on hästi, ei vasta tõele. Väide, et on katastroof, pole samuti tõsi,” ütles Budanov.
Ta keeldus andmast sõjalist prognoosi 2024. aastaks, kuid avaldas lootust, et kaitseväe edu on suurem kui venelastel. Luureohvitser ütles, et Ukraina sõdurid suudavad vene sissetungijate pealetungi tagasi hoida. Budanov ütles, et sõda tuleks üle viia Vene Föderatsiooni territooriumile: mida laiem on sealne tegevus, seda parem.
Luure peadirektoraadi juhi sõnul tekib pärast Ukraina võitu Venemaal revanšism, sõjalise aspekti taastamiseks kulub vähemalt 10 aastat.
15. Lühiuudised
Trump nimetas Ungari peaministrit Orbánit suureks meheks ja suureks juhiks Euroopas. „Mõnedele inimestele ta ei meeldi, sest ta on liiga tugev. Hea, kui riigi eesotsas on tugev inimene,” ütles ta.
„Alates 2014. aastast on Ukraina pärast Maidani USA täieliku kontrolli all. Kujutage ette, et teie kõrval istub Mehhiko ja nende kaitseministeerium on Venemaa kontrolli all ja suruks Mehhiko mingiks sõjaliseks organisatsiooniks. USA ei tee seda? Ukraina ei ole suveräänne, iseseisev riik. Ta on USA mõju all,” ütles Slovakkia peaminister Fico ühes raadiasaates.
Florida kuberner Ron DeSantis lõpetas oma kampaania vabariiklaste kandidaadiks kandideerimisel ja kinnitas, et toetab USA 45. presidendina Donald Trumpi. Ta teatas sellest sotsiaalmeedias.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
