Sõja ülevaade: 694. päev – 71 vene rünnakut tõid ühe edenemise
Avaldatud: 18 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. jaanuar 2024:
71 vene poole rünnakut tõid ühe edenemise, droone ja rakette jagus nii Ukraina kui Venemaa kohal ning Peterburi kandist tuli ärevaid teateid.
1. Droone ja rakette nii Ukraina kesk-, kirde-, ida- kui edelaosale jagus.
2. Krimm, Moskva, Peterburg, Rostov jne.
3. Kupiansk-Kreminna: tugevad vene poole rünnakud edenemisi eile ei toonud.
4. Siversk: Bilohorivka külale lähemale saadi.
5. Bahmut: tugev surve linnast loodes ja edelas jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
6. Donetsk: jälle päev, kus hull vene poole surve neile edenemisi ei toonud.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
8. Herson: vene poole suurte kaotustega rünnakud pole seni rindejoones muutusi toonud.
9. Pisu karm ja aus Zelenski kõne Davosis.
10. Briti kaitseminister ennustas sõda Venemaa, Hiina ja Iraaniga viie aasta pärast.
11. Loodan, et ööund ära ei võta…
12. Suured Venemaa ettevõtted lahkuvad Küproselt.
13. Lühiuudised
1. Eile õhtul Dnipropetrovski oblasti kohal tulistati alla rakett Kh-59. Hmelnitski piirkonnas (Kesk-Ukraina) toimusid plahvatused. Ikka ürittakse tabada Starokonstantinovi lennuvälja. Pavlohradis teatati plahvatustest, õhutõrje oli aktiivne droonide vastu.
Harkivi kandis pommitati nii droonide kui rakettidega linna ümbritsevaid asulaid. Väidetav Ukraina relvajõudude logistikakeskuses Hersoni suunal – Snigirevka linn sai tabamusi. Kaugus Dnepri jõest 40km. Ei oska kommenteerida vene kaitseministeeriumi väidet, et nende rünnakute käigus tabati 60 Ukrainas sõdivat vabatahtlikku prantsuse kodakonsusega isikut.
Ukraina sõjaväeluure asejuht Skibitski hoiatas, et Venemaa arendab kiiresti oma sõjalist võimekust, viidates tiibrakettide Kh-101 arengule.
2. Belgorodi piirialal Graivoroni kontrollpunkti piirkonna lähedale kindlustuste ehitamisega seotud vene veokit ründas droon ja auto pihta sai. Venemaa kaitseministeerium väidab, et Brjanski oblasti kohal tulistati alla kaks Totška-U raketti. Kurtmist tuli ka mõnest kohast Kurski oblastist.
Öösel teatas Venemaa kaitseministeerium, et üks droon hävitati Moskva oblasti kohal ja üks peeti kinni Leningradi oblasti kohal ning kasvavat rünnakud Belgorodi oblasti pihta. Njah, kohalikes sotsmeedia portaalides siiski kirjutatakse Peterburi linna lähistel toimunud mitmetest plahvatustest ning olla lausa aknaklaasid värisenud. Täpsemat infot veel hommikuks polnud.
Venemaal Rostovi oblastis põleb Šahtõ polüestritehas, vene kanalid teatavad, et äsja valminud tehast, mille kogumaksumus oli ~5 miljardit rubla (50 miljonit eurot), ründas Ukraina.
Sevastoopolis on teatatud õhurünnakust ja Krimmi sild on blokeeritud. Kohalikud kanalid teatavad õhutõrje tööst Ukraina rakettide vastu. Kokku tulistati väidetavalt alla 7 raketti. Jevpatorijas ja Sevastoopolis täheldati siiski plahvatusi.
Venemaal Baškiiria Vabariigis algasid kokkupõrked politseinikega kohaliku aktivisti kohtuotsuse pärast, kes mõisteti migrantide-vastasuse pärast 4 aastaks vangi. Pärast kohtuotsuse väljakuulutamist tuli mitu tuhat inimest kohtu juurde protestima. Puhkesid kaklused, kasutati pisargaasi ja uimastavaid granaate. Njah, üks suurimaid viimase aja väljaastumisi Venemaal…
3. Kupiansk-Kreminna: tugevad vene poole rünnakud nii rinde põhja- kui lõunalõigus jätkusid ilma muutusi rindejoones toomata. Jätkuvalt näeb, et tugev vene lennunduse ja kaudtuletöötlus rünnakusuundade toetuseks ning Ukraina tagalaala töötluseks käib. Eks paljusid rindelõike mujalgi töödeldakse ka suurte liugpommidega ja seni pole nendega suudetud Ukraina kaitset murda. Ikka teeb muret, et siingi rindel pole suudetud vähendada vene lennunduse mõju ning kaudtuleüksused saavad pisu vabamalt majandada, aga eks Ukraina ressurssi puudus siin rindel annab tunda.
4. Siversk: Bilohorivka idaküljel suutis vene pool vallutada ära kitsa metsariba u 500 m laiuselt ja sealt külani vaid avatud maastik aga õnneks suunaga ikka üles poole. Siingi rindel käib väga tugev vene poole kaudtule ja lennunduse toetus ning prognoosib surve tõusu. Mujal rindel oli peale üleeilset tugevat rünnakutelainet pisu vaiksem ehk siis piirduti pommitamisega nii kaugele kui ulatuti.
5. Bahmut: siin rindel on vene pool taastatunud tippaegade rünnakute intensiivsuse, aga edu see neile eile ei toonud. Ei oskagi arvata, mille kombo see on, et siin rindel pole enam vene pool edasi saanud.
6. Donetsk: hull surve nii Avdiivka (26 rünnakut) kui Marinka kandis (9 rünnakut) jätkus. Proovitakse igal moel ja ajal ning suunas. Eile ühtki vene poole edenemist siiski ei tuvastanud.
Üks vene BTR-50 sai viga Stepove kandis ja jäeti maha. Soomustransportöör võeti kasutusele alates 1954. aastast, 2023. aasta talve lõpus hakkas Venemaa neid laost välja viima. Võib-olla annab sellise vana tehnika siin suunal rindele jõudmine signaali, et päris lõputult ei jagu vene poole ressurssi siia suunale. Ka liikus ringi paari Ukraina blogija arvamus, et võib-olla pisu hakkab vene poole surve siin suunal siiski langema.
Pisu murelikum Marinka suunal, kus vene pool üritab suruda edasi nii Marinkast lääne suunal kui Novomihailivka põhja- ja lõunaküljel suunaga läände ning tõuseb oht, et seni tugeva kindlusena püsinud Vuhledari linn võidakse ümber piirata. Eile siiski vene poole edenemisi ei tuvastanud, aga eks tugev surve veel jätkub ning kõva lennunduse ja kaudtuletöötlus sellel rindelõigul jätkus.
Ukraina üritab ikka Donetski linna ja selle ümbruses olevaid vene üksusi tabada ning seni on vaid harv juhus, kui seal mõni kohalik elanik pihta saab.
7. Lõunarinne: muutusteta ehk siis kaudtule- ja õhuduell.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: suht vaikne.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vene poole rünnakuid nii Krõnki kui Poima suunal jagus ja vaatmata suurtele kaotustele need siiski rindejoones seni muutusi pole toonud. Mõned vene blogijad andsid küll teada, et olla suutnud Krõnki keskosas kuhugi vene lipu püsti pannud ,aga Ukriana blogijad selle unistuse ikka ulmevaldkonda lükkasid.
Liigub kuuldusi, et Venemaa on valmis taanduma uuele kaitseliinile maantee M14 lähedal, seal ehitatakse kaevikuid.
Kuigi vene lennunduse ja kaudtuleüksuste tööd jagub kogu rindele, siis oma üksuste rünnaku toetuseks ei jagu miskit ja ikka põhjuseks kehv koostöö.
Ühe vene soldati kokkuvõte ebaõnnestunud rünnaku järgselt, kui enamus 120 soldatist surma sai:
– ründeüksustel puudub otsene kontakt luure- ja suurtükiväeüksustega;
– maapealsed tuletoetuse taotlused lähevad kõigepealt komando ja seejärel (kui veab) suurtükiväeni;
– ei korraldata süsteemset elektroonilise (luure )sõja tööd
– kahjude hindamisel käib dokumentide võltsimine. Võltsitakse nii Ukrainlaste kui endi kaotusi.
9. Kogu maailma sõjatööstuskompleksi ressurssidest ei piisa praegu Ukraina vajaduste rahuldamiseks sõjas Venemaaga, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
„Meil on kõigest puudu. <…> Ma tahan teile rääkida mahust: maailmas ei ole praegu piisavat <…> suurtükimoona tootmismahtu, mis oleks piisav, et Ukraina armee saaks vastu pidada sõjas vene armeega,” ütles Zelenski Maailma majandusfoorumil Davosis.
Isegi kui kogu maailma tööstus hakkaks Ukraina abistamiseks tema sõnul tegutsema, ei piisa sellest vaenutegevuse tõhusaks läbiviimiseks. Ta märkis ka, et defitsiit on ka Venemaal, kes peab Põhja-Korealt mürske küsima. „Neil pole piisavalt toodangut? Ei, omatoodangust ei piisa. Mitte piisavalt. Ja seetõttu otsivad nad mujalt maailmast. Suur puudujääk,” ütles Zelenski.
Ta märkis, et selles olukorras jätkas Ukraina Nõukogude kaudtule laskemoona tootmist. Kiiev peab aga kohanduma NATO suurtükimoona tootmisele. „Selleks peab teil olema litsents. Kellelt? See on üks NATO riikidest, kellel on see litsents. See ei olnud Ukrainas. Töötasime selle protsessiga pikka aega. Me murdsime ta. Ja täna alustame sellise mürsu tootmist,” ütles Zelenski.
Üldiselt nentis Ukraina liider, et maailm pole täiemahuliseks sõjaks valmis. Enne seda kutsus ta lääneriike üles mitte „eksperimenteerima” Ukrainale abi andmisega viivitades. Ta rõhutas, et sõjalised varud on olulised mitte ainult Ukraina, vaid ka Euroopa kodanike turvalisuse tagamiseks. Kui Ukraina kaotab sõja, siis Zelenski sõnul saabub „suur kriis kogu Euroopas”.
Varem hoiatas Ukraina president, et Ukraina relvajõud hakkavad läänepoolse toetuseta taganema. Samal ajal ei ole USA Kongress alates oktoobrist suutnud Kiievile 61,4 miljardi dollari andmises kokku leppida ning EL on alates sügisest arutanud 50 miljardi euro suurust finantspaketti. Selle taustal teatasid Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa oma kavatsusest iseseisvalt suurendada sõjalist abi Kiievile.
10. Suurbritannia ja tema liitlased peaksid valmistuma ülemaailmseks sõjaks Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Koreaga, mis võib alata 5 aasta pärast, ütles kuningriigi kaitseministeeriumi juht Grant Shapps.
Tema sõnul on kätte jõudnud aeg, mil „kõik maailma demokraatlikud riigid” peaksid uute ohtude ees kaitsekulutusi suurendama. „Rahumeelsete dividendide ajastu on läbi. Viie aasta pärast võib meid oodata mitu sõjategevuse stsenaariumit Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea osalusel,” hoiatas Shapps.
Ta märkis, et aastatel pärast külma sõja lõppu sai Venemaast „sõjakas autoritaarne riik”. Sheppsi sõnul „pääses” putin 2014. aastal Krimmi annekteerimisega, nii et kaheksa aastat hiljem otsustas ta täiemahulise sissetungi Ukrainasse ja üritab nüüd seda riiki endasse haarata.
Samal ajal jälgib Hiina lääne reaktsiooni, hindab, kas on piisavalt kannatlik, et jätkata Kiievi abistamist, Põhja-Korea lubab laiendada oma tuumaarsenali, Iraan loob oma tuumarelvi ning kõik need riigid teevad omavahel koostööd nii või teisiti, märkis Shapps.
Tema arvates saab 2024. aasta pöördepunktiks kogu maailmale. Ta ei välistanud, et Ukraina saatus otsustatakse siis. „putin usub, et läänel puudub vastupidavus. Ja kuna kaalul on maailmakorra tulevik, peame tõestama, et ta eksib. Kui sa talle selles sõjas võidu „annad”, suurendab see eskaleerumisohtu. Mitte ainult sellepärast, et tal on kinnisidee vene impeeriumi taastamine, vaid ka sellepärast, et see annab teistele potentsiaalsetele agressoritele märku Lääne nõrkusest,” selgitas Shapps.
Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et NATO praegused strateegilised rivaalid on „ebastabiilsemad ja irratsionaalsemad” kui külma sõja ajal eksisteerinud, eriti Põhja-Koreast ja Iraanist rääkides. Briti ministri sõnul on raske ennustada, kas varem sõjad peatanud tuumaheidutuse ja garanteeritud vastastikuse hävitamise strateegia nendega toimib.
Shapps tuletas meelde ka teisi destabiliseerivaid tegureid – nagu terroriohud, küberrünnakud, sekkumine valimistesse, katsed tekitada energia- ja rändekriise.
Ta lisas, et Suurbritannia on juba alustanud valmistumist ülemaailmseks sõjaks: 2024. aastal kulutab valitsus kaitsele esimest korda 50 miljardit naela, samuti on plaanis tõsta nendeks otstarbeks tehtavate kulutuste taset tulevastel aastatel 2,5 protsendini SKTst. Lisaks saadab riik 20 000 sõdurit ja lennukikandja löögirühma suurimatele NATO õppustele pärast külma sõda, jätkavad allveelaevajõudude liidu AUKUS arendamist Austraalia ja USA osalusel, samuti tööd kuuenda põlvkonna hävitaja loomisel koos Itaalia ja Jaapaniga.
„Oleme jõudnud täisringi, liikudes sõjajärgsest ajast sõjaeelsesse rahusse. Idealismi ajastu asendus karmi realismi perioodiga. Me astume uude ajastusse ja peame olema valmis oma vaenlasi tagasi hoidma, liitlasi juhtima ja oma riiki kaitsma, kui kutse tuleb,” lõpetas Shapps.
Njah, jätkuvad erinevate lääne riikide liidrite selle teemalised sõnavõtud… meie ka üks neist.
11. Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikute hinnangul on Venemaa Föderatsiooni presidendi putini viimane avaldus, et Läti, Leedu ja Eesti poliitika venelaste suhtes „mõjutab otseselt riigi julgeolekut”, anda põhjust võimalikuks rünnakuks nende riikide vastu.
Aruandes öeldakse, et kreml on oma „kaasmaalaste” kaitsmise ettekäändel juba pikka aega püüdnud luua infofooni tulevaseks rünnakuks Balti riikide vastu. Sarnast olukorda täheldati ka enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.
Analüütikute hinnangul on putini tegelik eesmärk Lätit, Leedut ja Eestit hõlmava NATO bloki hävitamine ning agressioon nende riikide vastu võib olla samm selle saavutamise teel. ISW on kindel, et just neil põhjustel alustas Venemaa president 2022. aastal sõda Ukrainaga. Siis motiveeris ta oma otsust riigi kaitsmisega NATO ohu eest, kuid tegelikult pole ta rahul alliansi olemasolu faktiga, usuvad analüütikud.
Samas ei näe ISW veel mingeid märke, et Venemaa rünnak Balti riikidele oleks vältimatu või lähitulevikus toimumas.
putin ähvardas 16. jaanuaril Lätit, Leedut ja Eestit Venemaa kodanike väljasaatmise tõttu. „Mis praegu toimub Lätis, teistes Balti vabariikides, kui venelased lihtsalt visatakse välismaale. Näete, need on väga tõsised asjad, mis mõjutavad otseselt meie riigi julgeolekut,” ütles ta.
Sellele eelnes Läti-Vene koostööliidu esimehe, Venemaa Föderatsiooni kodaniku Boriss Katkovi väljasaatmine. Läti julgeolekuteenistus kandis ta soovimatute isikute nimekirja „pikaajalise ja süstemaatilise tegevuse eest Venemaa huvides”.
2023. aasta mais süüdistas Venemaa president Balti riike „natsismipropagandas” ja „natsikurjategijate heroiseerimises”, märkides, et see „on seal muutunud normiks, isegi kui Nürnbergi polnud”. Samas ta konkreetseid näiteid ei toonud. putin tegi sarnase avalduse pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal.
Samal ajal asus Saksamaa kaitseministeerium valmistuma stsenaariumiks, mille kohaselt Venemaa võib 2025. aasta suvel rünnata NATO idatiiva, kirjutas Bild viitega Bundeswehri saladokumendile. Vastavalt sündmuste eeldatavale arengule on esmalt tegemist varjatud rünnakuga „hübriidsõja” raames, peamiselt Läti, Leedu ja Eesti vastu. Samuti võib Moskva kunstlikult esile kutsuda „piirikonflikti” Poola ja Leedu piiril kulgevas Suwalki koridoris, eraldades Balti riike teistest NATO liikmetest, et seejärel süüdistada läänt Venemaa vastu suunatud rünnaku ettevalmistamises.
Samas täpsustas NATO strateegilise kommunikatsiooni tippkeskuse direktor Janis Sarts hiljem, et tegemist oli teadlaste stsenaariumiga, mitte salajase luureanalüüsiga.
Muide, Eesti luure hoiatas samuti võimaliku Venemaa rünnaku eest Balti riikidele, mida kreml peab alliansi „kõige haavatavamaks osaks”. Luureteenistuste sõnul on NATO-l aega kolm kuni viis aastat, et selliseks stsenaariumiks valmistuda.
Njah, ööund see siiski ära ei võta. Esmalt on Venemaa teinud kogu Eesti iseseivuse aja plaane meite ära vallutamiseks ning muutuvate asjaolude tõttu peab neid jooksvalt uuendama. Eks pisu murelikuks teeb, et nii mitmed lääneriikide liidrid võimalikku suuremat konflikti ka sõja näol arvavad tulevat ning mures ikka võimaliku mastaabi pärast… Venemaa oli, on ja jääb pisu ettearvamatuks ning Hiina mured nii tõsise iibe kui majanduslanguse tõttu sel kümnendil võivad tuua muutusi ka sealt suunalt, sest diktaatorlike riike iseloomustab asjaolu, et siseriiklike probleeme lahendatakse võimalikke välisvaenlasi rünnates.
12. Rohkem kui 10 Venemaa ettevõtet, „kes on oma sektoris tohutult tööd teinud”, on otsustanud Küprose jurisdiktsioonist välja astuda, kirjutab kohalik väljaanne Phileleftheros. Eeldatavasti järgivad neid tulevikus ka teised.
Ettevõtted liiguvad kas Venemaa erihalduspiirkondadesse (SAR): Oktjabrski saarele Kaliningradi oblastis ja Russki saarele Primorski krais või „sõbralikesse” riikidesse, näiteks Kasahstani.
Suurte äritegijate põgenemine kunagisest populaarseimast offshore-jurisdiktsioonist sai alguse pärast seda, kui Küprose võimud asusid uurima Venemaa Föderatsiooni vastastest sanktsioonidest kõrvalehoidmise juhtumeid ning USA FBI hakkas huvi tundma vene miljardäride tegevuse vastu saarel.
15. jaanuaril kiitsid Tinkoff Banki põhiettevõtte TCS Group Holdingu aktsionärid, mille aktsiate kontrollosaluse omandas ärimees Vladimir Potanin pärast Ukraina sõda, ümberregistreerimise Küprose jurisdiktsioonist Venemaa omaks. Grupp kolib Russki saarele. Menetlus viiakse lõpule 2024. aasta esimeses kvartalis. Nime TKS Holdinguks muutvat struktuuri hakkab juhtima Tinkoff Banki asepresident Konstantin Markelov.
Otsuse Küproselt Venemaale kolida tegid ka riigi ühe suurima arendaja Etalon Group aktsionärid. Ettevõte registreeritakse ümber Kaliningradi oblastis. Menetlus viiakse lõpule üheksa kuu jooksul.
United Medical Group – Euroopa Meditsiinikeskuse (EMS) kliinikuketi põhiettevõte – asub juba erihalduspiirkonnas Oktjabrski saarel, samuti kaks Russneftiga seotud ettevõtet, Negard Holding Limited ja Bradinar Holding Limited. Esimene kannab nüüd nime MKOOO „Negard”, teine – MKOOO „Bradynar”.
Fix Price Groupi jaemüüja aktsionärid eelistasid Kasahstani Küprosele, kuna see riik on ettevõtte jaoks üks top 3 turgudest: siin on avatud 262 kauplust ja töötab umbes 1600 töötajat. Lisaks on Fix Price Group hiljuti noteeritud Astana börsil. Ümberregistreerimine viiakse lõpule mitte varem kui 2024. aasta teisel poolel.
Väljaastumisjärjekorras on ka SRÜ suurim raudtee- ja linnaraudteetranspordi tootja Transmashholding, eralogistikaettevõte Globaltrans (kolib AÜE-sse), Rusagro, värbamisteenus HeadHunter ja veebimüüja Ozon.
Suve lõpus teatasid tarkvaraarendaja Noventiq Holdings (endine Softline), EuroMedCenter ja MD Medical Group Investments (ema ja lapse kliiniku kett) oma plaanist Küproselt lahkuda. Märtsis registreeris toidu kohaletoimetamise teenus „Sbermarket” uuesti SAR-is Oktjabrski saarel.
Talvine Küproselt põgenemise laine sai alguse USA FBI agentide külaskäigu taustal saarele. Guardiani teatel saabusid nad koos USA rahandusministeeriumi finantskuritegude kontrolliteenistuse ametnikega, et aidata kohalikel võimudel välja selgitada, kuidas venelased sanktsioonidest kõrvale hiilivad.
Küprose võimud alustasid Venemaa kohaloleku kohta saarel juurdlust juba kevadel, algatades kokku 29 juhtumit pärast seda, kui USA ja Suurbritannia kehtestasid aprillis sanktsioonid 13 ettevõtte ja isiku suhtes, kes mõisteti süüdi miljardäride, sealhulgas Romani Abramovitš ja Ališer Usmanov vara varjamises.
13. Lühiuudised
Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell loodab, et senat kaalub järgmisel nädalal kahepoolset kokkulepet Ukraina rahastamise ja piirijulgeoleku kohta. Peamine probleem on erimeelsused Bideni volituste üle migrantide tingimisi vabastamiseks lõunapiiril.
Eesti peaminister Kaja Kallas tegi ettepaneku, et kõik Ramsteini formaadi liikmed peaksid eraldama 0,25% oma SKT-st, et koguda 120 miljardit eurot ja varustada Ukrainat kogu vajalikuga.
Saksa Liidupäev lükkas tagasi resolutsiooni eelnõu Tauruse rakettide tarnimise kohta Ukrainale. Vastu hääletas 485, poolt 178 ja erapooletuks jäi 3 inimest.
Hiina keeldus nõustumast peaminister Li Qiangi ja president Zelenski kohtumisega Šveitsis. Hiina otsus ukrainlastega mitte kohtuda näis olevat tahtlik ja ei tulenenud tihedast ajakavast.
USA esindajatekoja spiiker Mike Johnson ütles, et ei kavatse Bideniga arutada raha eraldamist Ukrainale enne, kui lõunapiiri küsimus on lahendatud. „Me peame teadma, et Ukrainast ei saa järgmist Afganistani. Ja paljudel ameeriklastel on küsimus, miks see jätkub ilma korralike vastusteta. Aga enne kui me üldse Ukrainast rääkima hakkame, ütlen ma presidendile – piir, piir, piir. Peame lahendama oma probleemid enne, kui teeme midagi muud,” ütles Johnson.
„Rootsi ei välista JAS39 Gripeni lennukite andmist Ukrainale, kuid sellise otsuse vastuvõtmine on seotud Rootsi liitumisega NATO-ga,” ütles Rootsi välisminister Tobias Billström Davosis toimunud kohtumisel.
Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev ütles, et Venemaa võitleb nüüd jätkuvalt Ukraina vastu. „Uue konflikti tekkimise tõenäosus on 100 protsenti, ükskõik mis julgeolekupaberitele lääs Kiievi nukurežiimiga alla kirjutaks. See võib juhtuda kümne-viiekümne aasta pärast,” muheles ta.
Enne tänast Ungari hääleõiguse EL-i nõukogus äravõtmise resolutsiooni kaalumist andis Orbán EL-ile märku, et on valmis loobuma oma vastuseisust Ukraina rahastamisele. Kõnelused jätkuvad…
Slovakkia parlament toetas muudatust, mis annaks riigi kaitseministeeriumile volitused kiita heaks riigile kuuluvate eratootjate relvatarned Ukrainasse. See tähistab riigi uue valitsuse täielikku ümberpööramist peaminister Robert Fico valimislubadusest „mitte anda Kiievile ühtki padrunit”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
