Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 16. jaanuar 2024:

piiri ja rinde lähedus tiheda pommisaju all, vene poole tõusev surve mitmes rindelõigus tõi ka edenemisi ning Venemaal ikka palavust jagub. Njah, erinevates paigus maailmas on tunda jätkuvat konfliktide arvu tõusu ja pingete kasvu…

1. Piiri ja rinde lähedus tiheda pommisaju all.

2. Voronež, Kurski ja Belgorodi oblast ning üleeile tabatud kahest vene lennukist.

3. Kupiansk-Kreminna: vene surve ongi tõusuteel ning rinde lõuna osas ühe vene edenemise tõi.

4. Siversk: Bilohorivka on ikka pinnuks silmas.

5. Bahmut: pisu surve tõusis aga muutusi see rindejoones ei toonud.

6. Donetsk: kaks vene poole edenemist ning tugev surve jätkub.

7. Lõunarinne: suht vaikne.

8. Herson: muutusteta.

9. putin nõudis, et venelased ise säästaksid pensioniks sadu miljardeid rublasid aastas.

10. „Väga ülehinnatud.” Briti luure ei uskunud medvedjevi avaldusi 500 tuhande inimese armeesse värbamise kohta.

11. Maailma suurim krüptobörs sulgeb venelastele juurdepääsu kauplemisele.

12. vene haridusminister andis teada ette, et sõjaväepropaganda massiline juurutamine koolides käib aktiivselt ja tõusvas mahus.

13. Venemaa suurim eralennufirma vallandab lennukiprobleemide tõttu piloote.

14. Lennukite töökindlusega on probleeme ka teistel Venemaa lennufirmadel.

15. Iraan pommitas Iraaki ballistiliste rakettidega: kurdi multimiljonär hukkunute, seas – Reuters.
16. Lühiuudised

1. Rindest ja vene piirist kaugemal olevates Ukraina linnades oli eile hommikust alates rahulik. Tihe pommi ja droonisadu jätkus enamuse piiri ja rindejoone lähedaste asulate pihta. Kaudtule ja lennunduse mõju tõusu on näha kahjuks enamusel rindelõikudel ning arvatavalt siiski märtsiks vene pool pingutab, et putinile „kingitust” teha. Njah, „ork on ork” (ikka Tolkienile tuginedes).

Ukraina väejuhatus moodustab vaenlase droonide jahtimiseks 10 uut õhutõrjeüksust ning annab haavatud sõduritele võimaluse naasta tegevväeteenistusse. Seni on nelikveoliste kastikate (näiteks Toyota Hilux) kasutamine raskema kuulipilduja alusena end õigustanud ja sellised suht töökindlad ja kiire ja hea läbitavusega masinad annavad hea manööverdamisvabaduse ning vastasel on keeruline suuta prognoosida nende paiknemist ajas. Miinuseks see, et töötab vaid droonide vastu kuigi eks aitaks ka nii soomukite kui jalaväe vastu aga eks masin otsetule eestki kaitset paku.

2. Venemaal Voronežis on teatatud plahvatustest. Õhutõrje on väidetavalt aktiivne. Lisaks kurdeti nii Kurski kui Belgorodi oblastis, et miskit õhust kaela sajab.

Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles Financial Timesile antud intervjuus, et vene eriluurelennuk A-50 hävitati kohe, õhuväe komandopunkt Il-22M11 aga sai tugevalt kannatada. Ta ütles ka, et lennuki hävitamine mõjutab tõenäoliselt Venemaa võimet tegutseda ja hoida sidet sõjapiirkonnas „ööpäevaringselt”.

„A-50 tulistati alla ja plahvatas. IL-22 sai kõvasti kannatada, kuid meie kahjuks suutis see teha Anapas hädamaandumise,” ütles ta. Luureülema sõnul mõjutab lennuki hävitamine tõenäoliselt Venemaa võimet tegutseda ja sidet sõjapiirkonnas „ööpäevaringselt” hoida. Budanovi sõnul on Venemaal praegu heas korras vaid kaheksa A-50.

Vene sõjaline propaganda levitas 15. jaanuaril Telegrami kanalites foto väidetavalt kannatada saanud Venemaa lennujuhtimiskeskusest Il-22. Õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat ütles, et näib, et lennuk suutis maanduda, kuid on parandamatu.

Üks vea parandus eilsest, olla lennuki hind siiski 330 miljonit dollarit, mitte 500.

3. Kupiansk-Kreminna: vene surve ongi tõusuteel ning rinde lõuna osas ühe vene edenemise tõi. Kupianski suunal on Ukraina seni suutnud kõik vene rünnakud tagasi lüüa ja kaotusi vene poolel jagub.

Venemaa tugevdas oma ründetegevust Kreminnast põhja pool ja edenesid Torske seljandikust põhja pool Makeevka lähedal edenesid kuni 2,2 km laiuselt ja kuni 1,7 km sügavusse. Tegu põldudedega, mida ikka kitsad metsaribad eraldavad. Pisu mures ikkagi.

Kreminnast edelas asuval metsaala käivad possalahingud ja siin muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Kogu rindel on tugev vene kaudtule ja lennunduse töötlus rinde lähedaste Ukraina asulate suunal ning töödeldakse järjest enam Ukraina kaitse eesliini, sestap jätkuvalt suurema vene pealetungi ootuses aga egas Ukrainagi maga ja valmistub selleks.

4. Siversk: Bilohorivka küla suunal vene poole edutud rünnakud jätkusid ja ikka põhjuseks Ukraina kaudtuleüksuste Kreminnast kaugemale lükkamine. Seni on Kreminna linn ja selle ümbrus tiheda Ukraina kaudtule mõju all ning ei lase vene poolel seal rahulikult majandada. Kreminna on päris suur logistikaahela sõlmpunkt.

5. Bahmut: vene pool hakkas uuesti Bahmutist loode pool suruma, aga eile siiski edenemisi need ei toonud. Pole edasi saadud ka Klisiivka-Andriivka joonel. Eks oootab siingi suunal vene surve peatset tõusu.

6. Donetsk: tugev rünnakute laine jätkus nii Avdiivka kui Marinka kandis. Eile sai vene pool Avdiivkast loodes raudtee servast loodesuunal suurendada Ukraina possade arvelt halli ala kuni kilomeeter. Linnale endale siiski lähemale saadud pole, kuigi murravad sinna suunal tugevalt. Jälle suutis Ukraina korraks Stepovessee kanna maha saanud vene üksused sealt välja lüüa. Siin suunal saab järjest enam kiita Bradley kerge soomuk oma 25 mm kiirlaskekahuriga (laseb otse sihtmärgi pihta kuni 3 km kaugusele) ja seireseadmed on parema võimekusega kui vene soomuse omad ning suudab pakkuda head konkurentsi ka vene tankidele (omab ka tankitõrje rakette).

Marinkast lõunas asuva Novomõhailivka lõunaküljel suutis vene pool vähemalt kilomeetri mööda põlde edeneda suunaga lääne poole. Seni külasse sisse saadud siiski pole.

7. Lõunarinne: pisu olukord rahunes.

Berdjanski suund: suht vaikne.

Tokmaki suund: hallis alas pisu lainetust.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: vene surve õige pisu eile langes ja ikka olla põhjuseks kehv ilm. Njah, vene pool peab kehva ilma ka heaks, sest see mõjutavat Dnepri ületust, mida siiski väga ei usu. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Pisu vene pool ikka kiitleb, et suudab Ukraina väge Dnepri idakaldal vähendada. Kaudtule ja drooni tabamuste kaardid siiski näitavad Ukraina suuremat mõju ja kaugemale ulatuvust.

9. Venemaa valitsus peaks tagama, et kodanikud investeeriksid sadu miljardeid rublasid „pikaajalisse säästmisprogrammi”, mis võimaldab neil tulevaseks pensioniks iseseisvalt koguda. Sellise korralduse andis putin pärast detsembris toimunud investeerimisfoorumi „Russia Calling” tulemusi, teatas kremli pressiteenistus esmaspäeval.

Tänavu on putini juhiste kohaselt võimude eesmärk koguda venelastelt 250 miljardit rubla, et osaleda programmis, mis on alates 1. jaanuarist kehtinud valitsusväliste pensionifondide osalusel. Aastaks 2026 peaksid kodanikud putini plaani kohaselt investeerima iseseisvalt kogutavatesse pensionitesse summa, mis võrdub 1% SKTst. Rahaliselt on see umbes 200 miljardit rubla (2 miljardit eurot) (põhineb majandusarengu ministeeriumi ametlikul makroprognoosil aastateks 2024–26).

vene peaminister mihhail mišustin määrati isiklikult vastutama programmi jaoks raha kogumise eest. kremli avaldatud dokumentide kohaselt peab ta putinile aru andma 1. mail 2024 ja seejärel kord kvartalis.

Pikaajaline säästmisprogramm sündis rahandusministeeriumi ja keskpanga 8 aastat kestnud katsetest reformida pensionisüsteemi pärast seda, kui võimud 2014. aastal pensionide kogumisosa „külmutasid” ja otsustasid suunata kõik kodanike sissemaksed maksed praegustele pensionäridele.

Programmi raames saavad venelased paigutada riigigarantiiga vahendeid mitteriiklikesse pensionifondidesse minimaalselt 15 aastaks. Programmis osalejad määravad NPF-iga individuaalselt säästude maksmise perioodi pärast pensionile jäämist (osadena või ühe maksena) ja saavad ka raha välja võtta „eriliste eluolukordade” korral.

Rosstati andmetel oli 2023. aasta novembri seisuga Venemaa keskmine pension 19 626 rubla (196 eurot). Nominaalselt kasvasid pensionid aastaga 1099 rubla ehk 5,9%, kuid kogu kasv oli „põletatud” inflatsiooniga, mis kiirenes novembriks 7,5%-ni. Reaalarvestuses ehk hinnatõusuga korrigeerituna langesid pensionid Venemaal teist kuud järjest: oktoobris langesid need 0,7% (esimest korda alates 2022. aasta maist) ja novembris 1,4%.

Njah, kahjuks enamus meite inimesi enam suuremaks pensioniks raha ei investeeri, sestap ei usu, et ka Venemaal seda aktiivselt tegema hakatakse…

10. Venemaa julgeolekunõukogu aseesimehe dmitri medvedjevi jutud poole miljoni inimese värbamisest vene armeesse ei vasta tõenäoliselt tegelikkusele. Vastasel juhul poleks vaja rindele saata ajateenijaid, kes on juba Ukrainas hukkunute seas, usub Briti sõjaväeluure.

„2023. aastal oli ühendväelaste rühma huvides kaasatud üle 500 000 inimese,” mille tulemusel täideti putini seatud ülesanded RF relvajõudude täiendamiseks „täielikult ja ettenähtud aja jooksul. otsustanud,” ütles medvedjev 11. jaanuaril. Tema sõnul astus lepingu alusel teenistusse 420 000 inimest ja veel 80 000 vabatahtlikult.

Ühendkuningriigi kaitseministeerium kirjutab aga oma päevakokkuvõttes:

On suur tõenäosus, et see arv on oluliselt üle hinnatud. Ukraina grupi mehitamiseks on kaitseministeerium alates 2023. aasta aprillist lubanud isegi koolilõpetajatel sõlmida sõjaväeteenistuse lepinguid, märgivad Briti luureohvitserid. Ja sõjas hukkunute seas on juba 18- ja 19-aastaseid. Mediazona ja BBC Russian Service’i viimastel andmetel (need loevad sõjas hukkunuid, tuginedes väljaannetele sotsiaalvõrgustikes, kohalikus meedias, valitsuse raportites jne) on vähemalt viis 2005. aastal sündinud venelast.

Washington Post (WaPo) kirjutab, kuidas ajateenijad on medvedjevi sõnul sunnitud sõlmima lepinguid „ühendatud vägede rühma huvides”, mida väidetavalt on viimase aasta jooksul täiendatud poole miljoni inimese võrra. Ajaleht räägib kahest isast, kelle pojad ajateenistuses olid. Pitkjarantast (Karjala Vabariik) pärit Nikolai Lažijevi poega, 19-aastast Andreid hakati sundima lepingut sõlmima vaid kaks kuud pärast teenistuse algust. Ta teavitas sellest oma isa 26. augustil 2023. Nädal hiljem saadeti tema üksus Krimmi ja ta lõpetas suhtlemise. Kolm nädalat hiljem ütles Andrei kolleeg Nikolaile, et ta viidi haiglasse. Siis sai isa foto, kus poeg istub ratastoolis.

Andrei suri novembri alguses peksmise tagajärjel ja nagu patoloogi sõnul oli põhjuseks ajuverejooks. Lažijev (isa) ei saanud kunagi teada, mis ta pojaga juhtus, kuid meedia on korduvalt kajastanud, kuidas sõjavägi kasutab füüsilist vägivalda nende vastu, kes Ukrainas sõdida ei taha. WaPo sõnul oli sunnitud lepingule alla kirjutama ka Novorossiiskist pärit Ashabali Alibekovi 21-aastane poeg Mihhail. Isa sõnul oli ta „tohutu psühholoogilise surve all”:

Ajateenijaid oli palju ja peaaegu kõik olid sunnitud lepingu sõlmima. Ainult tema ja kolm teist keeldusid. Neid alandati kohutavalt. Komandörid ütlesid: „Vaadake neid argpükse! Nad ei taha oma kodumaa eest surra!” Sõjale vastu seisnud ja poja teenistuse ajal vene armee korduva diskrediteerimise eest karistust kandnud Alibekov usub: Mihhail jäi ellu vaid tänu sellele, et suutis sellele survele vastu seista ja naasis pärast ajateenistust koju. Nüüd varjab perekond end Venemaa võimude eest.

Sõjameelsete sotsiaalmeedia Telegrami kanalite saatejuhid reageerivad äärmiselt valusalt medvedjevi regulaarsetele teadetele sadade tuhandete lepinguliste sõdurite värbamisest armeesse. Kui eelmise aasta lõpus andis endast märku mobiliseeritud naiste liikumine ja hakkas nõudma oma meeste kojutoomist, märkisid Z-kanalite autorid, et tegelikult polnud 2022. aasta septembris mobiliseerituid kellegiga asendada. Avdiivka ja teiste linnade rünnakutes hukkub tuhandeid sõdureid, lepingulisi sõdureid on vähe, nad on vanad, sageli terviseprobleemidega ja vabatahtlikke pole enam. Seetõttu on mobiliseerituid võimatu tagastada – pole kedagi, kes asendaks, kirjutasid nad Z-kanalites.

11. Vene Föderatsiooni kodanikud ja elanikud ei saa alates 31. jaanuarist Binance P2P platvormil kaubelda. Juurdepääs saidile jääb ainult väljaspool riiki elavatele venelastele, kes saavad seda dokumenteerida.

Nagu maailma suurima krüptobörsi ametlikul kanalil teatati, lõpetatakse seoses ettevõtte otsusega Venemaalt lahkuda, müües oma piirkondlik äri CommEX platvormile, ka Binance P2P-l vene rubla toetamine. Kasutajad saavad oma rublavarasid Binance’i fiat partnerite kaudu välja võtta kuni 31. jaanuarini Moskva aja järgi kella 03.00-ni või konverteerida need krüptovaluutaks.

Binance teatas Venemaal äritegevuse müügist 2023. aasta septembris, täpsustades samas, et Venemaa kasutajatel võtab kõigi tegevuste lõpetamine aega kuni ühe aasta. Kuu aega varem keelas krüptobörs venelastel p2p-tehingute tegemise mis tahes välisvaluutaga. Teistes riikides elavatel Vene Föderatsiooni kasutajatel oli lubatud kaubelda mis tahes valuutas, välja arvatud rubla, euro, dollar ja grivna. Piirangud kehtestati pärast seda, kui WSJ avaldas, et Binance aitab jätkuvalt venelastel raha välismaale üle kanda, hoolimata kohustusest järgida lääne sanktsioone.

P2P (peer-to-peer, »inimeselt inimesele”) on kasutajate otsekauplemine omavahel ilma börsi kui vahendaja osaluseta. Venelased hakkasid sanktsioonide tõttu sagedamini krüptovaluutateenuseid kasutama pärast Ukraina sõja algust, mis tõi kaasa suurte pankade lahtiühendamise SWIFTist ning rahvusvaheliste maksesüsteemide Visa ja Mastercard lahkumise.

12. Kõigis koolides ja kolledžites, sealhulgas ka õppeasutustes Ukraina Venemaa poolt okupeeritud aladel, on nüüdsest haridustöö direktori nõunike ametikohad. Haridusministeeriumi juht sergei kravtsov teatas sellest esmaspäeval kohtumisel putiniga.

„Igas koolis tutvustame direktorile haridusnõunikku. Üldiselt on loodud ühtne kasvatustöö süsteem, sealhulgas keskerihariduse nõunikud – see on väga oluline – kolledžites”“ rõhutas minister 15. jaanuaril kremlis toimunud töökoosolekul. Oma kõnes pööras ta erilist tähelepanu nn „uutele piirkondadele”, kus kravtsovi sõnul töötavad osakonna töötajad aktiivselt lõimumisplaanide ja graafikute järgi. Ministeeriumijuht rõhutas, et sealsed inimesed on „põlised”, nendega saab suhelda samas keeles.

„Mitu võtmevaldkonda: töö keskkooliõpilastega, sest Kiievi režiim on tegelikult moonutanud laste teadvust; töö õpetajate, pedagoogidega; infrastruktuuri arendamine. Need koolid, mis tegutsevad ilmselgetel turvakaalutlustel eemalt, kasutavad meie riigi infosüsteemi „Minu kool”,” vahendab kremli pressiteenistus kravtsovi sõnu.

2023. aasta detsembris võtsid riigiduuma saadikud kolmandal lugemisel vastu seaduseelnõu, mille eesmärk on määratleda riigis hariduse „humanistlik olemus”, võttes arvesse „traditsioonilisi vene vaimseid ja moraalseid väärtusi”. Vene Föderatsiooni hariduse seaduse muutmise aluseks oli putini vastav määrus 9. novembrist 2022. Muudatused kohustavad õpetajaid arendama õpilastes „patriootlikkust, austust isamaa kaitsjate mälestuse ja isamaa kangelaste vägitegude, seaduste ja korra, töörahva ja vanema põlvkonna vastu”.

2023. aastal suurendas valitsus riikliku projekti „Haridus” raames kuus korda eelarvekulutusi „patriotismi kasvatamiseks”. Nendeks eesmärkideks eraldati 39,7 miljardit rubla (397 miljonit eurot) võrreldes 6,47 miljardiga (64,7 miljonit eurot) aasta varem. 2024. aastal plaanitakse eraldiste mahtu suurendada veel 13%, 45,85 miljardi rublani (459 miljoni euroni).

Valitsuskabinet kavatseb igal aastal kulutada isamaalise kasvatuse peale summa, mis võrdub Venemaa vaese piirkonna, näiteks Karatšai-Tšerkessia (41 miljardit rubla) või Adõgea Vabariigi (43,4 miljardit rubla) eelarvega. Kulutused „patriotismile” on 3,5 korda suuremad kui koolide digitaliseerimise rahastamine (see väheneb 12,3 miljardilt 11,2 miljardile rublale) ja üle nelja korra rohkem kui föderaalprojektile „Iga lapse edu” (neid vähendatakse) 11,05 kuni 9,5 miljardit rubla).

Peaaegu pool kogusummast – 18 miljardit rubla – läheb uuele „pioneerile” (Venemaa laste ja noorte liikumine), mis peaks võimude sõnul ühendama 18 miljonit koolilast ja millel on filiaalid kõigis Vene Föderatsiooni piirkondades . Nad kulutavad sellele juba viis korda rohkem kui ravimite tootmisele.

Varem nõudis putin sõjalise propaganda tugevdamist õppeasutustes. Koolidesse viidi tagasi sõjaline algõpe ja tööõpetus ning klassitundide asemel käivitati „Vestlused olulistest asjadest” – propagandatunnid, mille eesmärk oli sisendada õpilastesse „armastust kodumaa vastu“ ja selgitada selle kaitsmise vajadust läbi kodumaa prisma. sõda Ukrainas.

13. S7 Airlines vähendab Moskvas lennumeeskondade ja kontoritöötajate arvu, kirjutab Kommersant. Otsus sündis pealinnast väljuvate lendude arvu vähenemise tõttu. Lennuprogrammi tuli kärpida, kuna lennuettevõtja ei saa sanktsioonide tõttu teenindada oma välismaiste Airbus A320 / A321 lennukiparki.

Vallandamine puudutab 13-15% Moskva kontori töötajatest, mis on 7% kõigist S7 töötajatest. Jutt käib müügiosakonnast, samuti kaubandus-, finants- ja majandusosakondadest. Kui paljusid piloote ja stjuardesse vähendamine puudutab, pole täpsustatud.

Mitmetele Moskva töötajatele tehti ettepanek jätkata tööd Novosibirski või Irkutski filiaalis. Selleks peavad piloodid läbima ümberõppe, eelkõige valdama Brasiilia lennuki Embraer 170 juhtimist. Lennuettevõtja otsustas tugevdada oma sõlmpunkti Novosibirskis, kuna seal on konkurents madal – eelmisel aastal lähenesid sellest linnast pärit lendude tulud Moskvast väljuvate lendude arvud.

Lisaks liiguvad mõned S7 meeskonnad teistesse, sealhulgas rahvusvahelistesse lennufirmadesse. Näiteks saatis lennuettevõtja varem umbes 20 oma pilooti AÜE-sse tähtajalise lepingu alusel AirArabiaga.

Aeroflot teatas oma valmisolekust võtta tööle koondatud S7 stjuardessid, kuid töölevõtmine toimub konkursi alusel. Samal ajal asus S7 Domodedovos ja valdav enamus Aerofloti tööle saanud töötajatest peab töölesõiduaja lühendamiseks elukohta vahetama.

2. detsembril teatas S7 Airlines oma lennuprogrammi vähendamisest mitmes suunas. Alates 15. jaanuarist on tühistatud lennud Moskvast Nižni Novgorodi ja Tšeljabinskisse. Lisaks on vähenenud lendude arv Volgogradi, Penzasse, Peterburi, Novosibirskisse, Kaliningradi ja mitmetesse teistesse linnadesse.

Varem oli lennufirmal probleeme lennukite hooldusega, eeskätt Airbus A320/ A321neo Ameerika P&W mootorite remondiga, millega Venemaa ja Iraani tehnilised organisatsioonid ei tööta.

FrequentFlyers.ru peatoimetaja Ilja Šatilin märgib, et Venemaa suurim eralennufirma on sanktsioonide tõttu kannatanud rohkem kui tema konkurendid. Tema sõnul vähenesid Airbus neo perekonna tegevuse peatamise tõttu Moskvas meeskonna lennutunnid 50%, mis põhjustas proportsionaalse sissetuleku languse ja tõi kaasa pilootide vallandamise.

Mitmed valdkonna vestluskaaslased märkisid, et 2024. aasta suvel, kõrghooajal, plaanib S7 jätkata lende praegu pargitud lennukitel. Šatilinil oli aga raske hinnata, kas lennufirmal on võimalik need lennukid õhku tagasi tuua.

14. 15. jaanuaril toimus kaks eriolukorda Venemaa lennukitel. Need juhtumid lisandusid 12. jaanuari intsidentidele, mil kuue tunni jooksul tekkis kolm riket.

Lääne-Siberi transpordiprokuratuur teatas päeva alguses, et Gorno-Altaiskist Salehardi suunduv Yamal Airlinesi lennuk tegi Novosibirski Tolmatševo lennujaamas hädamaandumise tehnilise rikke tõttu, mille olemust ei täpsustatud. Probleemi uurimise ajaks eemaldati lennuk kasutusest.

Õhtu poole sai teatavaks, et Ural Airlines üritas kahel korral rikkis Airbus A321-ga lennata Jekaterinburgist Sotši, kuid viimasel hetkel lennud tühistati. Nagu Aviatorschina kanal kirjutab, siis mõlemal korral, kui lennuk rajal kiirendas, ei jõudnud esimene mootor stardirežiimi ja töötas ebastabiilsetel kiirustel. Nüüd võib vedajat halvasti teostatud hooldusprotseduuri tõttu ees oodata Riikliku Lennuinspektsiooni kontroll. Hiljem teatas Ural Airlinesi pressiteenistus rikkest lennuki mootori kütusesüsteemis – kütusemõõteseade oli katki, täpsustab 66.RU.

12. jaanuaril toimus Pobeda Airlinesi lendudel kolm eriolukorda. Õhtul kõlas Tšeboksarõ lennujaamas häirekell – pärast maandumist teatasid Moskvast saabunud lennu piloodid, et süttinud on peatelik. Lennuk pukseeriti rajalt parkimisalale.

Samal õhtul Omski oblasti kohal lennates teatas Moskva-Barnauli lennu meeskond parema külje inertsiaalsüsteemi rikkest. Lisaks andis lennuk märku, et automaatmaandumist ei ole võimalik sooritada, ning lavarežissöör lõpetas töö kaaspiloodi ekraanil. Pärast konsulteerimist lennufirmaga otsustas laeva kapten maanduda Novosibirski lennuväljal.

Kolmas intsident oli Moskvast Ufasse suunduval Pobeda lennul. Tšuvaššia kohal teatasid piloodid tualetis põlenud juhtmestiku lõhnast ja palusid end suunata sihtlennuväljale. Lennukil õnnestus maanduda Ufaas.

Venemaa lennufirmadega juhtunud õnnetuste arv on alates aasta algusest jätkuvalt kasvanud. 8. jaanuaril sai teatavaks, et Tais on kinni jäänud 400 inimest, kes ei saanud lennuki tehnilise rikke tõttu Aerofloti lennuga Venemaale naasta. See oli Venemaa suurima lennuettevõtja jaoks kaheksas rike viie nädala jooksul.

Kokku registreerisid Venemaa lennuettevõtjad 2023. aasta jaanuaris-novembris 670 lennuintsidenti. Föderaalse õhutranspordiagentuuri andmetel on neist 400 (ehk 60%) seotud lennuki seadmete ja mootorite rikkega. Lennu ajal esines umbes 180 riket, mis on kolmekordne 2022. aasta keskmine (60) ja 2018-21 keskmine (55).

15. Islami revolutsiooniline kaardivägi (IRGC) teatas, et ründas Iraagi põhjaosas asuva Erbili linna lähedal ballistiliste rakettidega „spioonikeskusi” ja „Iraani-vastaseid terrorirühmitusi”. Selle tagajärjel tapeti kurdi multimiljonär Peshrav Dzeyi ja mitmed tema pereliikmed, vahendab Reuters.

Plahvatused toimusid poolautonoomses Kurdistanis Erbilist umbes 40 kilomeetrit kirdes USA konsulaadi ja tsiviilelanike kodude lähedal. Alguses levitati Internetis videot väidetavate kaadritega Ameerika konsulaati tabanud rakettidest, kuid hiljem kinnitasid USA ametnikud, et raketirünnakud ei mõjutanud ühtegi Ameerika rajatist. Samal ajal tabas rakett multimiljonärist ärimehe Peshrav Zeya kodu, keda seostatakse Iisraeli luureagentuuriga Mossad. Reutersi teatel surid tema ja mitu tema kodus viibinud pereliiget.

Ajakirjanike allikas ütles, et Zeyi oli Kurdistanis mõjukas ärimees, kes on lähedal piirkondlikele võimudele. Talle kuulus mitu suurt ettevõtet: Empire ja Falcon Group. Lisaks said raketilöögi kõrge kurdi luureohvitseri hoone ja ka kurdi luurekeskus.

„Hilisõhtul kasutati ballistiliste rakettide abil spioonikeskusi ja Iraani-vastaste terrorirühmituste koosolekuid piirkonnas,” seisis Iraani kaardiväe avalduses, viidates Mossadile. Iraani riiklik uudisteagentuur IRNA kirjutas IRGC-le viidates, et ballistiliste rakettide rünnakute sihtmärgiks olid ka Süüria „spioonikeskused ja terrorirühmitused”, eelkõige ISIS.

16. Lühiuudised

Saksamaa opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Friedrich Merz kutsus valitsust taas üles andma Ukrainale tiibrakette Taurus, mis võivad hävitada Venemaa ehitatud Krimmi silla.

Soome valmistab ette täielikku keeldu kinnisvara müümiseks venelastele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised