Sõja ülevaade: 690. päev – tugev vene poole surve jätkus
Avaldatud: 14 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. jaanuar 2024:
tugev vene poole surve jätkus (61 rünnakut) ja paaris kohas edenesid, eile vaid Kramatorsk (rindest kaugemal) tabamusi sai, Rostovi kandis (Venemaa) elektrikatkestused.
1. Kramatorsk ja Harkivi oblastis asuv Vovchanski linn tabamusi sai.
2. Rostov
3. Kupiansk-Kreminna: surve Kupianski ja Terny suunal jätkus kuid eile eduta.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: millegi pärast on vene poole surve tuntav langus.
6. Donetsk: karm rünnakute laine ümber Avdiivka ka Marinka kandis jätkus ja oli vene poole edenemisi.
7. Lõunarinne: vene poole surve on jätkuvalt tõusmas ja siingi vene pool edenes.
8. Herson: vene poole kaotuste arv jätkuvalt kõrge ning rindejoones muutusi ei tuvastanud.
9. Võimalikust võimuvõitlusest kremlis.
10. Pisu tõuseb rakettide arv, mis alles poolel teel Ukraina linnade poole juba Venemaal alla kukuvad.
11. Nato peasekretäri asetäitja hinnang sõja jätkumisele.
1. Peale eile öist ja hommikust suurt vene drooni ja raketirünnakut oli eile päev ja täna öö päris rahulik. Rindest ja piirist kaugemal oli vaid Kramatorsk tabamusi sai. Harkivi oblastis sai tabamusi vene piirist 5 km kaugusel asuv Vovtšanski linn. Piiriülene ja rindelähedaste asulate tihe pommisadu jätkus. Eriti karm oli see Hersoni suunal, kus vene lennundus jätkab enamasti liugpommidega valimatut pommitamist Dnepri läänekalda suunas.
Venemaa raketirünnakul 13. jaanuari hommikul ei jõudnud 40 vene raketist 20 sihtmärgini. Seda seletatakse vene rakettide järjest halveneva kvaliteediga, ütles õhuväe pressiesindaja Juri Ignat telesaates. „Nad ei saavutanud oma eesmärke – mida selle all mõeldakse. Nad kas kukkusid põllul või plahvatasid õhus või said mõju meie kaitseväe elektroonilistest sõjapidamissüsteemidest,” märkis ta. Samas näitab täna õhuväe statistika vaid kaheksat hävitatud vaenlase sihtmärki – just nende peal kasutati õhutõrjejõudude tulerelvi, rõhutas Ignat. „Näeme halvenemist ja luure peadirektoraadi juht Kirill Budanov rääkis ka sellest – et raketid on muutumas üha halvemaks ega jõua sihtmärgini,” ütles õhuväe pressiesindaja.
2. Venemaa elektrivõrgu operaator Rosseti kehtestas Rostovi oblastis elektrikatkestuste ajakava. Njah, elektrikatkestused mitmes Doni-äärse Rostovi ja Bataiski linnaosas algasid siiski varem, kui nn plaanilisest elektrikatkestusest teada anti.
3. Kupiansk-Kreminna: sarnane surve ngu varasematel päevadel nii Kupianski kui Ternõ suunal jätkus edu toomata. Pisu on tõusnud rinde erinevates kohtades vene poole torkimine ning jätkuvalt ootab suurema surve tõusu, väge (nii tehnikat kui isikkoosseisu) vene poolel jagub selleks piisavalt. Tundub, et seetõttu on tõusnud siin rindel veelgi nii vene lennunduse kui kaugtuleüksuste töö.
4. Siversk: vaid kaudtuli aga Ukraina mõned blogijad kinnitavad, et siiagi olla pisu vene üksusi rindele lähemale liikunud.
5. Bahmut: rinne, kus juba mitmes päev on vene poole surve ja rünnakute arv langenud. Eile vaid kaks neid oli ning muutusi need rindejoones ei toonud. Pisu enam on vene poole kurtmist, et Ukraina miine olla palju.
6. Donetsk: Avdiivka (15 rünnakut) ja Marinka kandis (17 rünnakut) väga tugev vene rünnakute laine jätkus. Kahjuks oli Avdiivkast nii loodes kui kirdes ka edenemisi. Kand on maha saadud Stepoves, mis siiani oli hallis alas ning jõuti edasi tiikide piirkonnas Avdiivkast kirdes. Huvitaval kombel tuleb sõnumeid, et hallist alast on hakanud üritama vene pool ära vedada pihta saanud soomustehnikat arvatavalt remontimiseks.
Marinka ümber tugev vene surve eile edenemisi neile ei toonud.
7. Lõunarinne: tõuseb vene poole surve ja üks edenemine saadi.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: siin suunal on vene rünnakute arv ja intensiivsus tõusmas ning seetõttu väidetavalt jätsid Ukraina omad mõned positsioonid Robotõnest lõuna pool Venemaa üksustele, et keskenduda Robotõne kaitse tugevdamisele. Viimane ei olevat ohus. Suurem osa loovutatud territooriumist kuulus juba mõnda aega halli tsooni.
Melitopoli suund: vaikne.
Pisu on tõusnud Ukraina poolelt suuremate vene logistikasõlmede ja üksuste paiknemiskohtade töötlus kuni Musta mereni.
8. Herson: tugev vene surve nii Krõnki kui Poima juures jätkus. Seni rindejoon muutusteta. Küll kuuleb vene poolelt kurtmist, et Ukraina droonidest olla õhk paks ning õhus liikuvaid vene droone ise alla lastakse, sest infot nende liikumisest vene üksustel pole ja suures hirmus üritatakse tabada kõike õhus liikuvat. Jätkuvalt üritab vene pool kõige käepärasega pommitada Dnepri läänekallast ning suure portsu igapäevaselt saab Hersoni linn.
9. USA Sõjauuringute Intituudi (ISW) lugu: Serbia palgasõduri hiljutine videopöördumine putinile on Venemaa presidendikampaania taustal vallandanud arutelud kremlis ja Venemaa inforuumis käimasolevast klannisõjast. Serbia snaiper Dejan Beric (tuntud ka kui „Deka”), kes on väidetavalt võidelnud vene vägedega Ukrainas alates Venemaa esialgsest sissetungist 2014. aastal, viib läbi Venemaa palgasõdurite värbamist Serbias ja sai putini valimismeeskonna liikmeks, avaldas jaanuaris videoüleskutse, kus ta süüdistas vene 119. kaardiväe õhudessantrügemendi (VDV) sõjaväekomandöre serbia palgasõdurite väärkohtlemises „Huntide” (Volki) üksuses. 119. kaardiväe VDV rügemendi elemendid tegutsevad praegu Bahmuti lõunatiival Klištšiivka lähedal. Beric väitis, et 119. VDV rügemendi komandörid sundisid Serbia palgasõdureid korraldama rünnakut ilma piisava relvastuseta, mistõttu kogu üksus keeldus rünnakute jätkamisest ja nõudis üleviimist lähedalasuvatele tšetšeeni „Ahmati” Spetsnazi üksuste juurde. Beric teatas, et Venemaa sõjaväeametnikud ja politsei kuulutasid Serbia palgasõdureid desertöörideks ja sõjakurjategijateks, desarmeerisid nad, tõrjusid kaevikutest välja ja sundisid tunnistama, et nad on spioonid.
Üks Venemaa poliitiline siseringi allikas, kes arutab regulaarselt Venemaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide muudatuste üksikasju, väitis, et Berici üleskutse on otsene viide sellele, et putini siseringkondades on mõnede Venemaa jõuametkondade (siloviki) seas puhkenud „klannisõda”. Allikas väitis, et Berici üleskutse on tõenäoliselt osa laialdaselt arutatud teaberünnakutest Venemaa sõjaväelaste rühma vastu, kes on sõltumatud ja Venemaa kaitseministeeriumi suhtes avalikult kriitilised ning et need teaberünnakud on osa organiseeritud kampaaniast VDV komandöride ja nende patroonid vastu. Allikas väitis, et Berici üleskutse oli osa vasturünnakust, mis viidi läbi Venemaa Julgeolekunõukogu sekretäri nikolai patruševi ja kaitseminister sergei šoigu kremlis asuvate fraktsioonide nimel putini „de facto asetäitja” ja tegevjuhi igor setšini fraktsiooni vastu. Allikas täpsustas, et Tuula oblasti kuberner aleksei djumin on setšini fraktsiooni aktiivne liige ja 106. VDV diviisi patroon ning hindas, et Berici avalik rünnak 119. VDV rügemendi juhtkonna vastu oli tõenäoliselt katse õõnestada VDV 106. diviisi komandöri kindralmajor djuminit. Allikas andis mõista, et setšini fraktsioon alustas avalikke rünnakuid patruševi fraktsiooni vastu, võimendades probleeme Venemaa munavarudega, millega Venemaa põllumajandusminister dmitri patrušev – kes on ka patruševi poeg – oli ebaadekvaatselt tegelenud. šoigu fraktsioon oli silmitsi samalaadsete avalike rünnakutega suutmatusele tulla toime Moskva oblasti kommunaalinfrastruktuuri kokkuvarisemisega ja probleemidega Isamaa Kaitsjate Fondiga. putin kritiseeris hiljuti dmitri patruševi ja šoigut nende ebaõnnestumiste pärast. Allikas andis mõista, et fraktsioonid üritavad üksteist putini silmis diskrediteerida, et tagada neile pärast presidendivalimisi kremlis uusi positsioone. Teine siseringi allikas väitis, et Venemaa kindralstaabi peadirektoraadi esimene asetäitja kindralleitnant Vladimir Aleksejev kiitis Aleksejevi vallandamist puudutavate kuulujuttude keskel heaks Berici üleskutse juhtida putini tähelepanu varude puudumisele sõjaväes.
Sisevõitlus ja fraktsioonide dünaamika kremlis ei ole uued nähtused ega viita putini režiimi peatsele kokkuvarisemisele, eriti kuna võimuvertikaalid on putini režiimi aluseks. ISW on rutiinselt hinnanud, et putin loob teadlikult keskkonna, kus tema siseringi kuuluvad ametnikud peavad tema poolehoiu pärast võistlema, et tagada tema leitnandite jäämine talle ja tema režiimile lojaalseks. ISW täheldas ka, et putinil on kalduvus vahetada ametnikke ja sõjaväeülemaid, selle asemel, et neid otse vallandada, et vältida ühegi üksikisiku liigset poliitilist mõjuvõimu ja säilitada konkureerivate fraktsioonide toetus. Tõenäoliselt ei muuda putin seda süsteemi ja ei kaota neid võimuvertikaale, kuna need on tema valitsemise aluseks. ISW on täheldanud ka arvukalt juhtumeid, kus Venemaa ametnikud ja komandörid kasutavad Venemaa inforuumi putini tähelepanu tõmbamiseks, vastasrühma diskrediteerimiseks ja muutuste mõjutamiseks putini siseringis. Sellistel fraktsioonilistel vaenudel on märkimisväärne, kuid mitte dispositiivne mõju lahinguväljale. Need võivad kahjustada ühtekuuluvust vene vägede vahel ja demoraliseerida Venemaa võitlejaid, kuid tõenäoliselt ei vii need massikonfliktini Venemaal või ühiskonnas laiemalt. Venemaa Storm-Z ründeüksuse instruktor märkis vastuseks Berici üleskutsele, et paljudel vene üksustel on probleeme, mis on sarnased Serbia palgasõduritega, ning andis mõista, et vene sõjaväel on süstemaatilised probleemid, mis on levinud väljaspool fraktsioonide dünaamikat. Püsiv hõõrdumine putini sõjas Ukrainas rolli mängivate erinevate fraktsioonide vahel võib aga takistada Venemaa otsuste langetamist ning piirata kremli võimet tuua Venemaa sõjaväkke ühtsust ja tõhusust.
10. Krasnodari territooriumil leiti Pavlovskaja ja Atamanskaja külade vahelt tõenäoliselt Venemaa raketi X-101 osi. Liiklus teelõigul on ohutuse huvides ajutiselt blokeeritud, teatas piirkondlik operatiivstaap RIA Novostile.
Kohalikud elanikud rääkisid Caution Newsile, et tõenäoliselt kukkus objekt ise öösel alla ning hommikul ilmus kohalikesse sotsiaalvõrgustikesse video sündmuskohalt. Kohalikud võimud teatasid „identifitseerimata seadme fragmentide” avastamisest. RIA Novosti märgib, et juhtunu paigast tehtud foto järgi otsustades on jutt raketist.
Krasnodari territooriumi juhtum on vähemalt viies kord, kui vene armee laskemoon on tabanud Venemaa territooriumi.
Veel 2. jaanuaril langes Voroneži oblastis Petropavlovka külale vene rakett. Seejärel sai vigastada 4 inimest.
Ka 20. aprillil 2023 toimus pommitaja Su-34 lennu ajal Belgorodi kohal „ebatavaline lennuki laskemoona vabastamine”, teatas Venemaa kaitseministeerium. Pomm kukkus kesklinnas – Vatutina ja Gubkini tänavate ristumiskohas, mille tagajärjel tekkis 20-meetrise raadiusega kraater. Plahvatus purustas naabermajades klaasi, lööklaine lükkas maha elektripostid ning üks autodest „lendas” poe katusele. Kolm inimest said vigastada.
24. ja 25. mail avastati Belgorodist ja selle piirkonnast kaks plahvatamata õhupommi FAB-500, mis kukkusid alla.
Tänavu jaanuaris leiti Belgorodi piirkonnast ka rakett X-101 ja õhupomm. Rakett kukkus alla rikke tõttu, teatas sõjaväekorrespondendi Boriss Rožini kanal. Rubežnoje linnas (Luhanski oblastis) langes ka pomm, sellest teatas LPR juht Leonid Pasetšnik.
11. Sõda Venemaa ja Ukraina vahel kestab veel kaua, kuna kumbki pool ei näita, et suudab nii või teisiti otsustavat võitu saada, ütles NATO peasekretäri asetäitja Mircea Geoana Digi24 vahendusel. „Minu üleskutse on valmistuda pikaks sõjaks. Sellel ei ole lõppu enne 2024. aastat ja võib-olla isegi mitte 2025. aastal. <…> Ootame pikalevenivat sõda väikeste pealetungidega, vasturünnakutega, territooriumide vallutamise ja kaotamisega,” ütles ta.
Joane märkis, et NATO „oli eelmisel kevadel Ukraina pealetungi alguses liiga entusiastlik ja optimistlik”, kuid kutsus üles mitte langema pessimismi – tema sõnul on Ukrainal piisavalt ressursse, et sõjale vastu seista ja edu saavutada.
„Lüüasaamise ohtu pole absoluutselt. <…> Venemaa kaotab 300 sõdurit päevas, tuhandeid soomusmasinaid, sadu lennukeid. Nad pole just kõige paremas olukorras,” selgitas Joane.
Ta meenutas ka, et ukrainlastel õnnestus pärast täiemahulist invasiooni tagasi vallutada 50% venelaste poolt okupeeritud territooriumist. „See pole väike asi. Me ei saa mitte mingil juhul lubada Venemaal Rumeenia piirile naasta. Meil on ellujäämiseks vaja Ukrainat,” rõhutas Joane.
Sellega seoses avaldas NATO peasekretäri asetäitja kindlustunnet, et USA Kongress kiidab lähiajal heaks uue finantsabi Kiievile. Üldiselt ei näe Joane probleemi niivõrd rahas, kuivõrd Ukrainat relvadega abistavate lääneriikide tööstuspotentsiaalis. Tema sõnul ei oodanud Euroopa pärast külma sõja lõppu sellise ulatusega konflikti.
Joana sõnul Venemaa sõjamajandus, vastupidi, „vastab tema praegustele vajadustele”, lisaks tarnivad Põhja-Korea ja Iraan relvi putinile. Selle tulemusena peavad NATO riigid kaitsetööstusega „äärmiselt energilisi” vestlusi, et veenda neid tootma „rohkem, kiiremini”. „Kuna me ei vaja ainult laskemoona ja suurtükimoona, vajame ka tehnoloogiat ja palju muud,” selgitas Joane.
Päev varem kinnitas USA ametlikult, et on lõpetanud relvade tarnimise Ukrainale. Valge Maja riikliku julgeoleku koordinaatori John Kirby sõnul oli selle põhjuseks selliste programmide eelarvevahendite ammendumine.
USA president Joe Biden palus oktoobris Kongressil eraldada Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile 106 miljardit dollarit. Kiiev pidi nendest vahenditest saama üle poole – 61,4 miljardit dollarit, kuid saadikud ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele ja lükkasid arutelu jaanuarisse.
USA parlamendi esindajatekoja spiiker vabariiklane Mike Johnson nõudis uuel aastal, et Bideni administratsioon sõnastaks selge Ukraina-strateegia ja visandaks sõja lõppeesmärgid, et alustada tööd rahastamislahenduse leidmisega. USA kõrged ametnikud ütlesid Bloombergile, et selles küsimuses võidakse kokkuleppele jõuda veebruariks.
Vahepeal ei suutnud Euroopa Liit Ungari positsiooni tõttu kokku leppida Ukrainale 50 miljardi euro väärtuses abi eraldamises.
Kiiev on juba asunud valmistuma USA EL-i abi hilinemiseks ja asuma kaitsepositsioonile. Ukraina relvajõud vähendasid pealetungioperatsioone ja alustasid kolme kindlustusliini ehitamist, samuti hakkas sõjavägi üha suureneva puuduse tõttu laskemoona kasutamist normeerima.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
