Sõja ülevaade: 675. päev – 56 vene poole rünnakut
Avaldatud: 30 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. detsember 2023:
56 vene poole rünnakut, üks väiksem vene poole ja üks Ukraina poole edenemine, veel jagus selleski ööks droone Ukraina taevas, aga palju drooni-kurtmist tuli kuni Moskvani välja. Zelenski käis Avdiivkas!
1. Enamus droone läks Hersoni kaela.
2. Mitmes vene oblastis kuni Moskvani välja tuli droonilugusid.
3. Kupiansk-Kreminna: vaatamata tugevale vene poole survele nad hoopis kaotasid possasid.
4. Siversk: Spirne juures jätkus vene surve ilma rindejoones muutusi toomata.
5. Bahmut: ikka Bohdanivka juures vene pool sammhaaval edeneb.
6. Donetsk: no ei saa vene pool Avdiivkale lähemale.
7. Lõunarinne: tugev vene surve Tokmaki suunalt jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
8. Herson: siingi tugev vene surve jätkus ja muutusi pole siingi.
9. Venemaal tõuseb loata teenistuskohast lahkumisega seotud kohtuasjade arv.
10. Hiina-vene kaubavahetusest.
11. Järjekordne vene miljardär sattus suurettevõtete vara natsionaliseerimise auriku alla.
12. Venemaa mobilisatsiooni numbritest.
13. Venemaa ja Hiina said Argentiinalt ei.
1. Eilse hullu vene öise Ukraina linnade pommitamise kokkuvõte:
Suurim raketi/droonirünnak Ukrainale alates sõja algusest, mille käigus Venemaa saatis teele 158 õhuelukat tiibrakettidest droonideni, hukkus vähemalt 30 ja sai vigastada üle 160 inimese.
Numbrid:
90 Kh-101/Kh-555/Kh-55
8 Kh-22/Kh-32
5 Kh-47M Kinzhal
5 K-31P/Kh-49
12 S-300
Peaaegu kõik Kh-101/Kh-555/Kh-55 tulistati alla. 36 Shahedi droonist tulistati alla 27.
Rünnaku alla sattusid Ukraina suuremad linnad: Kiiev, Harkov, Lviv, Dnepri ja Odessa. Rünnakud toimusid ka Odessa, Harkovi, Zaporožje ja Sumõ piirkonnas.
Kiievit ründasid kümned erinevat tüüpi raketid. Kokku hävitati linna kohal üle 30 õhusihtmärki. Ühe raketi rusud kahjustasid Ševtšenko rajoonis asuvaid ladusid. Rusude alt leidsid päästjad kolme hukkunu surnukehad. Samas piirkonnas toimus tulekahju mitteeluhoones ja pooleliolevas ärikeskuses.
Podolski oblastis jäid kümned inimesed rusude alla lõksu ladude territooriumil ja tulekahju tõttu, mis puhkes umbes 3 tuhande ruutmeetri suurusel alal ning suur hulk inimesi sai põletushaavu.
Svjatošinski linnaosas süttis mitmekorruseline hoone, kus ei elatud. Mujal haaras tuli kolm pargitud autot, üks inimene sai vigastada. Darnitski rajoonis said raketi rusudega kahjustada era- ja korterelamuid, kuid inimohvreid ei olnud.
Kiievi võimude viimastel andmetel sai Venemaa rünnaku tagajärjel vigastada 28 ja hukkus kolm inimest.
vene sõjaväelased tulistasid Harkovit ballistiliste rakettidega S-300 ja tiibrakettidega Kh-22. Kokku tulistati linna pihta umbes 20 raketti.
Selle tagajärjel hävisid või said kahjustada elumajad, koolid, laod, transpordibaasid ja ettevõtted. Kolm inimest sai surma ja 11 vigastada.
Dnepris tabas vene rakett kaubandus- ja meelelahutuskeskust. Põleng puhkes ka ühes linna sünnitusmajas, kuid kõik patsiendid ja meditsiinitöötajad said varju. Lisaks said kannatada elamu ja kuuekorruseline maja. Dnepropetrovski oblasti administratsiooni juhi Sergei Lõsaki sõnul hukkus viis ja sai vigastada 20 inimest.
Lvivi ründas üle 20 Shahed-136/131 tüüpi drooni. Droonide tõttu tekkis tulekahju kriitilise infrastruktuuri rajatises. Üks droonidest tabas Hotkevitši tänaval asuvat elumaja. Põleng sai alguse ka ühes linnalütseumist. Teiste droonide praht kahjustas kolme kooli ja lasteaeda. Lvivi rünnakus hukkus kokku üks ja sai vigastada 15 inimest.
Odessas kukkusid allatulistatud drooni killud mitmekorruselisele hoonele, milles puhkes tulekahju. Üks rünnakutest tabas linna kooli. Hukkus kokku kolm ja sai vigastada 23 inimest.
Plahvatused toimusid ka Zaporožjes, kus rakett tabas eramaja ning lööklaine purustas mitmekorruselistes majades klaasi. Regionaaladministratsiooni teatel sai neli inimest surma ja 10 vigastada. Ühe hoone rusude all võib olla inimesi.
Sumõ piirkonnas rünnati Konotopi linna. Kannatada said kortermaja ja autoteenindus. Kolm inimest sai vigastada, teatas piirkondlik administratsioon.
Ukraina president Vladimir Zelenski ütles, et Venemaa tabas sünnitushaiglaid, haridusasutusi, kaubanduskeskusi, mitmekorruselisi ja eramaju, kaubanduslikke ladusid ja parklaid peaaegu kõigi saadaolevate relvaliikidega. Ta lubas, et Kiiev „vastab kindlasti terroristidele nende rünnakute eest”.
Ukraina ja rohkem kui 30 riiki esitasid taotluse ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks. Peateema peaks olema Venemaa massiline rünnak, mis põhjustas suure hulga tsiviilohvreid ja tsiviilinfrastruktuuri hävingut.
USA president: putin üritab Ukrainat hävitada, ta tuleb peatada. „putini eesmärk jääb samaks: ta püüab hävitada Ukraina ja allutada selle inimesed. Ta tuleb peatada,” ütles Biden.
Njah, ikka mõte sinna mongoli-tatari ikke jäetud geneetilise koodi jäljest idanaabri rahvastikus koosmõjus KGB/NKVD maailmaga läheb… järjest enam hakkab Venemaa meenutama Põhja-Koread… eile öise Ukraina linnade pommitamise uudis Venemaal ikka tavapärane, sihikule olla võetud vaid sõjalised objektid…
Öösel ründas vene pool taas Ukrainat, kasutades 10-t „Shahed-136/131” mehitamata õhusõidukit. Õhutõrje hävitas 5 ründedrooni.Täna öösel oli peamiselt Herson droonirünnaku all ja päeval pidev kaudtule ja lennunduse töötlus. Nagu ikka, siis sihtmärgiks linn ehk suuremat täpsust ei vajata.
Poola välisministeerium andis Venemaa Föderatsiooni ajutisele asjurile noodi, milles nõuti selgitust Venemaa raketi poolt eile öise riigi õhuruumi rikkumise kohta. Tegemist võis olla Kh-101 või Kh-22 tüüpi Venemaa raketiga. Poolakate sõnul oli rakett Poola territooriumi kohal kolm minutit ja jõudis piirist umbes 30 km kaugusele.
2. Venelased kirjutavad, et eile oli plahvatusi oli kuulda Brjanski, Orjoli, Kurski ja Moskva oblastis. Venemaa kaitseministeerium teatas, et väidetavalt tulistasid nad alla 32 drooni.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool üritas ikka ja jälle Sinkivkasse siseneda ja seni ebaõnnestuvad. Pisu meeldiva üllatusena Ivanovka lähistel (Kupianskist idas) sai Ukraina tagasi varem kaotatud possad ja lükks vene poole siin lõigul kuni 500 m tagasi.
Rinde lõunalõigus: Ternist ida pool jätkab vene pool Ukraina positsioonide survestamist. Dibrovast läänes peatati vaenlase tankirünnak. Ukraina blogijate sõnul olla see tankikolonn hävitatud juba enne rindejooneni jõudmist. Kreminnast edelas/Dibrovast lõunas käivad metsa-alal possad käest kätte ning tundub, et suur vene surve kipub muutuma pisu tagasihoidlikumaks. Põhjust ei tea. Eks võib-olla on aastalõpu meeleolud pisu viinakuradi küüsis ning rünnakutuhinaks enam särtsu ei jagu. Miski pärast siiski ei usu, et 31.12. ja 01.01 tulevad väga rahulikud päevad.
Mõlema rünnakusuuna (põhi ja lõuna) vene lennunduse ja kaudtule toetus on päris tihe, sestap arvab tugeva surve jätkumist ka järgmistel päevadel.
4. Siversk: Spirne kandis seni vene poole rünnakud jätkusid ja nädal tagasi saadud edenemisele pole enam lisa tulnud. Võib-olla on Bilohorivka küla ründamine ootel, sest mudasel maastikul üles mäge ründamine on päris vaevaline. Eks selle küla (pigem kogu sealse kõrgustiku tõttu) on vene poolel Kreminna suunast ründamine suht vaevaline, sest ollakse heaks sihtmärgiks Ukraina kaudtulele ning seireseadmed kõrgemal on oluliselt efektiivsemad.
5. Bahmut: olukord Bohdanivka lähedal on keeruline ja vene pool jätkab kontrolltsooni laiendamist. Ikka sammhaaval. Ukraina vasturünnakuid siin lõigus tuvastanud pole ning pisu liigub Ukraina blogijatel juttu, et olla siin suunal pandud vastase tegevuse prognoosidega viltu ning kaitses asus pisu vähe üksusi ilma piisava toetuseta.
Kliisivka ja Andriivka juures pole vene pool juba nädal edasi saanud, kuigi pisu ikka proovivad. Osa põhjust võib olla soojas ilmas ja see vähenegi lumi on ära sulanud ning maa ja pinnasteed suht tümad. Suurt külma ka niipea uuesti tulemas pole.
6. Donetsk: eile oli Zelenski (kuratlikult julge tegu) Avdiivkas ja linna kaitsjad lubasid, et peavad vastu.
Iga uus päev Stepoves algab vene poole soomuse ja jalaväe rünnakuga. Juba vist üle pooleteise nädala pole vene pool Avdiivkale lähemale saanud. Ukrainalste sõnul on vene poole kaotused kolossaalsed. Osa vene poole rünnakute rõhuasetusest on nihkunud põhja poole, kus nad üritavad jõuda Berdõtšini. Võitlus käib iga possa ja metsatuka pärast ning siin (õnneks Avdiivkast kaugemale) mõnel päeva vene pool mõnesaja meetriste sammudega edasi saab. Ukraina blogijate sõnul olla siin suunal Ukraina kaotused kõige suuremad.
Vodjane ja Opõtne suunalt jätkab vene pool surumist ning siingi pole suuremaid edenemisi viimastel päevadel tuvastanud. Kõlakas u paarisaja meetrisest edenemisest põldudevahelisel metsaribal, mida siiski kaardil tuvastada ei suutnud.
Vene pool jätkab Marinkast edelas Georgievka suunas ründamist aga seni pole edeneda suutnud. Olukord Novomõhailivkas on lõpuks enam-vähem stabiilne, kuigi mitte rahulik.
7. Lõunarinne: ühes suunas vene tugevam surve jätkus muutusi rindejoones toomata.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: Verbove ja Robotine juures jätkuvad vene poole rünnakud ning ressurssi selleks peaks jaguma, sestap surve langust ei prognoosi. Pisu loodab, et nüüd on Ukraina kaitsjate käes olevad hästi kindlustatud vene endised possad tugavks abiks. Rindejoone muutusi ei tuvastanud siingi.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: asjade seis ei muutu, kõik on sama, mis eelmistes kokkuvõtetes. Vaenlane üritab Ukraina sillapeasid Dnepri idakaldal lihtsalt ära kurnata. Jätkuvalt Ukraina üritab droonide ja kaudtulega puhtaks saada Oleški asulat (asub Antonovski silla sillapeast mööda maanteed Melitopoli suunal). Kuskilt oleks vaja põhimaanteede läbilõikamist muutmaks olukorda tunduvalt paremaks ning tekitamaks võimalust, et miskit asisemat saaks üle jõe tuua.
9. Venemaa sõjaväelastele loata teenistuskohalt lahkumise eest algatatud kriminaalasjade arv on saavutanud ajaloolise maksimumi. Venemaa kohtud võtsid 2023. aastal arutamiseks 5024 sellist menetlust, arvutas Mediazona.
Võrdluseks: 2022. aastal said Venemaa võimud 1001 armeest põgenemise juhtumit ja 2021. aastal 615. Jutt käib kriminaalkoodeksi artiklist 337 – „Väljaüksuse või teenistuskoha loata hülgamine,” selgitasid ajakirjanikud. Samal ajal algatati pärast mobilisatsiooni algust 2022. aasta septembris tänavu kohtusse jõudnud asja 5006 – siis karmistati loata lahkumise eest kriminaalkaristust ja nüüd ulatub see kuni viie aasta vangistuseni.
Samal ajal saadeti kuni 10-aastast vangistust ette nähtud deserteerumist käsitleva artikli (338 kriminaalkoodeksi) alusel kohtusse 148 asja – seda on kuus korda rohkem kui eelmisel aastal. Samuti oli vaatluse all 421 korralduse täitmata jätmise juhtumit (kriminaalkoodeksi artikkel 332). Kõige sagedamini leidub neid Venemaa kaugemates piirkondades: Kamtšatka, Primorski krais, Murmanski ja Kaliningradi oblastis.
Aasta lõpuks hakkasid kohtud iga kuu järjekindlalt välja mõistma 500 karistust omavolilise lahkumise eest. Väljaanne märgib, et paljudel juhtudel määratakse süüdistatavatele tingimisi karistus, et nad saaks Ukraina sõtta tagasi saata. Mobilisatsioonimääruse kohaselt kuuluvad kriminaalkaristusega sõjaväelased teenistusest vabastamisele.
Kõige sagedamini on loata lahkumise eest ette nähtud 4,5-aastane katseaeg või 5-aastane vangistus või 5-aastane vangistus, kui sõdur on eemal viibinud kauem kui kuu, teatas varem infokanal Sibir.Realii, kes viis läbi ka uuringu kohtulahendite kohta. Ajakirjanikud tõid välja, et kriminaalkoodeksi artikli 337 alusel juhtumite arv kasvab iga kuuga ning see võib viidata sõjaväelaste vastumeelsusele Ukrainas sõdida.
10. Venemaa naftavoogude pöördumine itta pärast lääne sanktsioone ja Euroopa embargot tõi naftafirmadele kaasa mitme miljardi dollari suuruse kahju. Sunnitud allahindlused, mida naftafirmad tegid oma barrelite Hiinale müümiseks, läksid neile maksma 9 miljardit dollarit saamata jäänud tulu. 2022. aasta märtsist detsembrini ulatus Hiina Venemaa nafta ostjatele tehtud allahindlus kokku 5,3 miljardi dollarini ja 2023. aasta jaanuarist septembrini veel 3,7 miljardi dollarini, arvutasid Gaidari Instituudi eksperdid.
Nafta müük Hiinasse soodushinnaga algas pärast Ukraina sissetungi. „Kuni aprillini 2022 ei olnud Venemaa nafta keskmistes hindades süstemaatiliselt stabiilseid kõrvalekaldeid võrreldes teiste riikide tarnetega,” märgib Gaidari Instituut aruandes.
Hiina sai maksimaalse allahindluse 2022. aasta suvel: see ulatus teiste tarnijate suhtes 16%-ni. Allahindlus kahanes 2022. aasta lõpus 4-9%ni ja hakkas seejärel taas tõusma pärast seda, kui EL kehtestas Venemaa barrelitele embargo, sulgedes kodumaistele ettevõtetele kunagise suurima ekspordituru. 2023. aasta mais ulatus Hiina allahindlus Gaidari Instituudi arvutuste kohaselt 11%-ni. Ja juunist hakkas see uuesti langema ja on septembri-oktoobri andmetel umbes 4%.
Nafta on peamine kaup, mida Hiina Venemaalt ostab: see moodustab peaaegu poole ekspordist ehk 49,2 miljardit dollarit 106 miljardist dollarist. Füüsiline tarnemaht ulatus 2023. aasta jaanuarist oktoobrini 88,5 miljoni tonnini, mis on 23% suurem kui eelmisel aastal. 35% – sõjaeelne.
Kuigi Venemaa ametnikud on putini nimel öelnud, et Venemaa pole enam „bensiinijaamamajandus”, moodustab kütus 70% Hiinaga toimuvast kaubavahetusest. Lisaks naftale müüs Venemaa Hiinale 2023. aasta 10 kuuga 86 miljonit tonni kivisütt (2021. aastaks +93%), 7,11 miljonit tonni LNG-d (2021. aastaks +87%) ning üle 11 miljoni tonni naftatoodetest (kasv olenevalt tüübist 5–7 korda).
Ka söetarned Hiinasse 2022. aastal toimusid allahindlustega, meenutab Gaidar Institute, kuid alates 2023. aasta teisest kvartalist kadusid allahindlused ja hinnad olid samad, mis teistel tarnijatel.
Hiina ei osta Venemaalt peale tooraine praktiliselt midagi. Peale süsivesinike on suurimateks kaubaartikliteks ka mustmetallid, vask, nikkel, alumiinium ja puit. Kogu kaubavahetuse käive Hiinaga on võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga kasvanud 60% ja võib aasta lõpuks ulatuda 225 miljardi dollarini, prognoosib Gaidar Institute.
„Vene-Hiina laiaulatusliku ja strateegilise partnerluse suhted on enneolematult kõrgel tasemel,” ütles putin novembris. Kuu aega varem kiitis ta Hiina presidenti Xi Jinpingi, nimetades teda „tunnustatud maailma liidriks”, kes „vaatab tulevikku”. Tegelikkuses tekkisid pärast sõja ja sanktsioonide algust raskused Hiina ettevõtetega: hiinlased kinnitasid taas oma karmide ja kompromissitute läbirääkijate mainet, ütlesid valitsusallikad Kommersandile. „Hiinlased tahavad kõike, eelistatavalt tasuta,” selgitas üks allikas.
11. Järjekordne vene miljardär sattus suurettevõtete vara natsionaliseerimise auriku alla, mille riik käivitas pärast sõja algust Ukrainaga.
Kinnisvaraga rikkaks saanud Aleksander Kljatšin, kelle varanduse suuruseks Forbes hindab 1,2 miljardit dollarit, kaotas oma arendusäri võtmevarad – Danilovskaja manufaktuuri, ärikeskused Vernadski ja Aviator, aga ka häärberi Smolenski puiesteel. RBC teatel muudeti Kljatšini vara riigituluks peaprokuratuuri palvel, kes nõudis ärimehelt Rus-Oili ettevõttelt 192 miljardi rubla maksuvõlgade sissenõudmist. Otsuse Kljatšini varad konfiskeerida tegi Moskva Zamoskvoretski ringkonnakohus 27. detsembril.
2023. aasta kevadel tunnistati Kljatšin kaaskohtualuseks peaprokuratuuri hagis naftafirma Rus-Oil ja ärimees Aleksei Khotini vastu maksudest kõrvalehoidumises. Esimese astme kohus leidis, et Kljatšin „ei pannud toime mitte ainult riigile kahju tekitamise, vaid ka Rus-Oil kontserni kui terviku tegevusega seotud tegusid,” ütles Kljatšini esindaja RBC-le. Eelnevalt nentis ta, et ärimees pole kunagi olnud ega ole Rus-Oili kontserni kasusaaja.
Lisaks arendusvaradele sai riik Kljatšini KR Propertiesi „mitu arendusprojekte”, selgitas tema esindaja. RBC allika sõnul on jutt Moskvas Red Rose ärikvartalis ehitatavast elamukompleksist.
Alates 2022. aasta algusest on peaprokuratuur esitanud 22 hagi eraomanikelt ettevõtete arestimiseks, arvas Transparency Internationali Venemaa direktor Ilja Šumanov. Neist suurimate hulka kuuluvad Novorossiiski ja Vladivostoki sadamavarade arestimise juhtumid vendadelt Magomedovitelt (väärtuses üle 100 miljardi rubla), samuti energiaettevõtte TKG-2 ebaseadusliku erastamise nõuded endise senaatori Leonid Lebedevi ja JSC Kuzbassenergo aktsiate arestimine miljardär Andrei Melnitšenko käest.
Šumanovi arvutuste kohaselt 14 nõuet aastatel 2022–23 puudutas ettevõtete arestimist ärimeestelt, kellest kolme võib liigitada oligarhideks (Andrei Melnitšenko, Boriss Mints ja Zijavudin Magomedov). Veel 9 juhtumit algatati eesmärgiga arestida endistelt ja praegustelt saadikutelt ja ametnikelt vara. Nende hulgas on endised senaatorid Leonid Lebedev ja Magomed Magomedov, endine asetäitja Malik Gaisin, Lõuna föderaalringkonna saatkonna endine ametnik Andrei Korovaiko, Peterburi äriombudsman Abrosimov, endine Nižni Novgorodi linnapea Oleg Sorokin. Natsionaliseeritud vara kogusumma võib ulatuda 5 miljardi dollarini.
Peaprokuratuur taotleb kohtu kaudu oluliste ettevõtete ja kaotatud riigivara tagastamist riigi kontrolli alla, teatas osakonnajuhataja Igor Krasnov septembris kohtumisel putiniga. Tema sõnul tegutsevad prokurörid „geopoliitilist olukorda arvestades” ning reageerimismeetmed on suunatud riigi majandusarengule.
12. 834 224 venelast said õiguse mobilisatsiooni edasilükkamisele, teatas Venemaa kaitseministeerium kogumikus „Armee arvudes – 2023”, vahendab RBC. Neist kolmandiku moodustavad IT-spetsialistid (256,1 tuhat inimest). Järgnevad pangatöötajad (170 tuhat inimest) ja energiaettevõtete töötajad (103,1 tuhat inimest). Lisaks tehti reserveerimine neile, kes töötavad põllumajandustööstuses (54,5 tuhat inimest) ja meedias (43,7 tuhat inimest). Muudelt tegevusaladelt sai edasilükkamise veel 206,9 tuhat kodanikku.
Pärast seda, kui putin teatas 21. septembril 2022 mobilisatsioonist, teatas kaitseminister šoigu, et riigi mobilisatsiooniressurss on peaaegu 25 miljonit inimest. Jutt käib neist kodanikest, kes teenisid sõjaväes, omavad lahingukogemust või sõjaväelist eriala. Nii andis kaitseministeerium edasilükkamise ainult 3,3%-le reservist pärit venelastele rindele saatmiseks.
Osakond selgitas, et mobilisatsiooni tulemusena võeti sõjaväkke 302 503 inimest, moodustati 281 väeosa ja üksust. Reservväelaste keskmine vanus oli 35 aastat. Enamikul neist on kesk- (63%) ja keskeriharidus (30%). Üle poole kutsututest olid abielus, 56,3%-l olid lapsed.
Mobilisatsioon toimus 21. septembrist 28. oktoobrini 2022, kuid putin ei kirjutanud kunagi alla määrusele selle lõpuleviimise kohta, mistõttu võib vajadusel mobilisatsiooni igal ajal jätkata. Detsembris „Otseliini” ajal ütles president, et hetkel sellist vajadust pole. Ta märkis ka, et praegu on Ukrainas sõtta mobiliseerituid 244 tuhat ja 41 tuhat on teenistusest vallandatud vanusepiirangu täitumise tõttu, tervislikel või muudel põhjustel. Arvestades, et rindele kutsuti kokku 300 tuhat reservväelast, jääb 15 tuhande saatus teadmata.
Kuna mobiliseeritutel oli sõja lõpuni keelatud lahingutsoonist lahkuda, jättes neile õiguse lahkuda vaid kord poole aasta jooksul, hakkasid selliste sõjaväelaste naised massiliselt nõudma nende koju naasmist. Naised üritasid korraldada miitinguid Moskvas, Peterburis, Novosibirskis, Krasnojarskis ja Tšeljabinskis, kuid võimud keeldusid neid kõikjal heaks kiitmast, viidates „Covidi-vastastele” piirangutele. Lisaks hakati FSB-sse ülekuulamisele kutsuma eriti silmapaistvate aktivistide abikaasasid.
13. Argentiina president Javier Miley keeldus ametlikult BRICS-iga ühinemast. Ta teavitas sellest kirjalikult Venemaa liidrit putinit ja Hiina presidenti Xi Jinpingi, edastab Argentiina telekanal TN. Oma allika sõnul märkis Miley kirjas, et ei pea Argentiina ühinemises osalemist praegu sobivaks.
Argentiina välisministeeriumi allikas täpsustas, et kirjad saadeti mitte ainult putinile ja Xile, vaid ka kõikidele BRICS-riikide juhtidele, sealhulgas Indiale, Hiinale ja Lõuna-Aafrikale. Samal ajal märkisid Argentiina ametivõimud igas pöördumises soovi „intensiivistada kahepoolseid sidemeid”, samuti suurendada kaubandus- ja investeeringuvooge.
Kirjade väljasaatmisega kiitis Miley keeldumise heaks, millest tema meeskond rääkis vahetult pärast valimiste võitu novembri lõpus, märkisid allikad. Eelkõige ütles hiljem välisministeeriumi juhtinud riigi uue presidendi vanemmajandusnõunik Diana Mondino, et ta ei mõista, miks BRICSile nii palju tähelepanu pööratakse. „Me ei saa aru, milline eelis Argentiinal hetkel on. Kui hiljem selgub, et eelis on olemas, siis ilmselgelt analüüsime seda,” märkis Mondino. Ta märkis ka, et Argentiina koostöö Hiina ja Brasiiliaga katkeb hoolimata sellest, et nad on riigi peamised kaubanduspartnerid. Kuid Buenos Aires jääb Lõuna-Ameerika kaubandusbloki Mercosuri koosseisu.
Juba enne presidendiks valimist oli Miley vastu BRICS-iga liitumisele ja teatas oma vastumeelsusest Hiina ja Brasiiliaga äri teha. Tema sõnul peaks Argentina püüdlema majandusliku lähenemise poole USA ja Iisraeliga. Siiski lubas Miley mitte sekkuda BRICS-riikidega äri ajavatesse ettevõtetesse. „Ma ei kavatse sellesse sekkuda, see on vaba turg,” märkis ta.
Riigi valitsus esitas sel suvel Argentiina nimel avalduse BRICS-iga liitumiseks. Venemaa saatkond „õnnitles südamest” Buenos Airest taotluse rahuldamise puhul ja märkis Moskva „tugevat toetust” Lõuna-Ameerika riigi integreerimisele organisatsiooni. Venemaa suursaadik Argentiinas Dmitri Feoktistov avaldas pärast Miley võitu presidendivalimistel lootust, et jätkatakse seniste võimude kursil, sealhulgas BRICS-i küsimuses.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
