Sõja ülevaade: 673. päev – „vaid” 56 vene poole rünnakut
Avaldatud: 28 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. detsember 2023:
„vaid” 56 vene poole rünnakut ning suurem rünnakutelaine ikka samades kohtades, kus varemgi. Paar väiksemat rindejoone muutust vene poole kasuks. Jälle „vaid” 7 öist drooni.
1. 7 drooni.
2. Sevastoopol.
3. Kupiansk-Kreminna: vaatamata vene poole eduteadetele ei suuda seni nende edu tuvastada.
4. Siversk: vene poole paralleelne Kreminna suunaga surve jätkus ja üks väiksem edenemine siiski oli.
5. Bahmut: ikka veel suudab vene pool Bahmutist loodes/läänes edeneda.
6. Donetsk: no ei suuda vene pool Ukraina kaitsjaid Avdiikas taganema sundida.
7. Lõunarinne: vene poole surve Tokmaki suunalt jätkus ja ikka sammhaaval.
8. Herson: siingi tugev vene poole rünnakutelaine jätkus ning olla siingi kahes kohas vene pool pisu edenenud.
9. Venemaal levib kampaania: teata oma migrandist naabrist.
10. Tundub, et Põhja-Korea on tõstnud relvastuse tarneid Venemaale.
11. Venemaa jätkab nafta ja gaasi importi samas mahus, mis enne sõda… aga õnneks päris odavalt.
12. Moskva linnapea Sergei Sobjanin on loonud oma erasõjaväelise ettevõtte.
13. Esimene video, millel vene okupandid kasutasid Ukraina sõjavange „inimkilbina”.
14. Lühiuudised
1. Ainult 7 öist drooni kolme Ukraina oblasti kohal ja kõik alla lasti. Piiriäärsete Ukraina asulate tavapärane pommitamine.
Venemaa kasutab vange poliitilise relvana. Märgitakse, et kinni võetud Ukraina sõjaväelased helistasid oma sugulastele. Enamik neist ütleb, et Venemaa on vahetusteks valmis, kuid Ukraina ei taha seda teha. Selge umbusalduse kampaania Ukraina võimude vastu. Vangide vahetused siiski kohati toimuvad ja tehakse seda rindel olevate üksuste vahel ilma täiendava kooskõlastamiseta.
2. Okupeeritud Sevastoopolis kõlas rida plahvatusi, mis täpsemalt, pole veel teada.
Ukraina Tavriiski vägede rühma ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavski kirjeldas 27. detsembril BBC-le avaldatud intervjuus Ukraina lahinguvälja väljakutseid ja tulevasi territoriaalseid edusamme. Tarnavski väitis, et Venemaa hästi ette valmistatud kaitsemehhanismid, sealhulgas vene miiniväljad on üks peamisi tegurid, mis mõjutasid Ukraina vastupealetungi tulemusi, kuid märkis, et ta ei usu, et rinne on ummikseisus. Tarnavski kordas, et Ukraina vägedel on puudus laskemoonast, eriti 122 mm ja 152 mm mürskudest ning et Ukraina väed vajavad täiendavaid õhutõrjerakette ja elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteeme, et kaitsta Venemaa droonide eest. Tarnavski kordas ka vajadust Ukraina õhuüleoleku järele. Tarnavski märkis, et nii Venemaa kui ka Ukraina väed kohandavad oma taktikat, et hõlmata üha enam raadioelektroonilisi operatsioone, droonioperatsioone ja seiret.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole rünnakutelaine nii rinde põhja- kui lõunalõigus jätkus. Sinkivka külla õnnestub vene poolel päevas isegi mitu kord sisse saada ja siis kaotustega sealt minema lüüakse. Siin suunal suudab vene pool pisu karistamatult oma kaudtuleüksustega pommitada nii Kupianski linna, jõe ületuskohti kui Sinkivka küla. Njah, julgevad tuua oma kaudtuleüksusi järjest lähemale rindele. Oma osa annab ka vene lennundus ja järjest kogub „populaarsust” liugpommide heitmine. Rindejoone muutusi siiski ei tuvastanud.
Kreminnast läänes jätkub juba vähemalt kolmas päev tugev vene poole rünnakutelaine ja vaatamata vene poole kiitlemisele, ei suuda siin nende edenemist tuvastada. Küll ringleb Ukraina blogijatel uudis, et vene soldatite laipu olla Kreminnast edelas olevas metsaalas „hunnikute viis”. Lisaks tunnistasid samad blogijad, et ilma kaotusteta polevat ka Ukraina omad.
4. Siversk: paralleelselt Kreminna suunale jätkusid siingi vene poole rünnakud nii Bilohorivka kui Spirne suunal. Hetkel üks kõlakas on, et võib-olla sai Spirne lähistel vene pool mitusada meetrit edasi.
5. Bahmut: ikka suudab sammhaaval Bohdanivka juures vene pool edeneda. Siin suunal toimetab nii vene merejalaväe, dessantnike, vabatahtlike üksusi jne. Hetkel veel murelikuks ei muutu. Võimalik, et siin võib olla tegu sellega, et piisavalt ei jagu ei droone ega kaudtulemoona.
Klisiivka suunal hetkel pole juba mitu päeva vene pool edasi saanud, kuigi üritab.
6. Donetsk: siin rindel 32 vene poole rünnakut. Tugev rünnakutelaine Avdiivkast loodes jätkus ning surutakse igas suunas (põhja-, loode-, lääne- ja lõunapoole). Kipuvad rünnakud enamasti olema ikka kuni kompanii soomust korraga. Tuleb õnneks järjest enam kõlakaid, et vene jalavägi ei taha väga enam rünnakule minna. Rindejoone muutused ümber Avdiivka (ikka linna poole) pigem hallis alas ja Ukraina taganemist siin pole täheldanud juba vist üheksas päev. Siin suunal seni Ukrainal kaudtulemoona ja droone jagub
vene pool vallutas Marinka viimased Ukraina kontrolli all olevad hooned ja üritab sealt edasi liikuda. Eks kõlakaid on, et siin suunal on paar Ukrainlaste kaitseliini edasi tulemas.
Novomõhailivka ründamine on seni toonud vene poolele tõsiseid soomuse kaotamisi ja nii jätkus see eilegi. Ukraina Tavriiski vägede rühma ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavski teatas, et vene väed korraldavad Avdiivka lähedal soomusmasinate toetusega pealetungi ning Ukraina väed hävitasid möödunud ööpäeva jooksul 60 protsenti rünnakutes osalenud Venemaa soomusmasinatest. Njah, see tankide ja soomukite kompott vene poolel on üllatavalt kirju ning annab pisu aimu, et vene üksuste komplekteeritus on pisu kaootiline ehk siis üksustele on antud kätte saadavaid täiendusi. Küll ei soodusta selline suur tehnika segu tagalatoetust, sest iga masinaliik kipub miskit erinevat tahtma jne.
Hetkel veel vene surve langust tulemas ei näe ja sarnaselt Zalužnõiga (Ukraina relvajõudude ülem) olen mitu korda näppu lõiganud ja ei arvestanud, et putinil on kaotuste suurtest numbritest suht kama kaks. Pisu ikka loodan kasvava vene üksuste rahulolematuse peale.
7. Lõunarinne: Tokmaki suund teeb pisu ärevaks.
Berdjanski suund: vaid drooni- ja kaudtuleduell.
Tokmaki suund: Ukraina väed kaotasid hiljuti Robotõne ümbruses maad, tõenäoliselt pärast seda, kui tõmbusid talveks Robotõne lähedal kaitsvamatele liinidele. Vene allikad väitsid, et vihm ja lumi vähendavad Robotõne ümber toimuvate lahingute intensiivsust, kuna tihe muda takistab maapealset manöövrit. Siiski ei ole täheldanud, et tugev vene poole surve siin oleks lõppenud.
Järjekordne sõjakuritegu vene soldatite poolt Verbove ja Robotõne vahel. Videos laseb vene soldat maha kolm Ukraina kaitseväe sõdurit. Kaadritest on näha, et Ukraina sõdurid võeti juba varem vangi ja vastupanu nad ei osutanud.
Lisaks on tõusnud siin suunal vene kaudtuleüksuste töö ja olla vene pool ühe mehhaniseeritud brigaadi positsioonile visanud keemilisi aineid, mis kutsus esile oksendamise, pearingluse ja hingamisraskused. Arvatakse, et tõenäoliselt oli see kloorpikriin, mida vene pool on kasutanud täismahulise sissetungi esimestest päevadest peale.
Melitopoli suund: vaikne
8. Herson: vene väed saavutasid hiljuti Dnepri jõe idakaldal väikseid edusamme. Olla saadud pisu edasi Krõnki lääneosas idakaldal ja Bilohrudovest põhja pool (Hersoni linnast 9,5 km edelas). Nii Venemaa kui ka Ukraina allikad kurtsid droonide tõhusa kasutamise üle teisel pool idakaldal. Ukraina merejalaväelane väitis, et tingimused Ukraina positsioonidel idakaldal on „põrgulikud” tingitud vene suurtükitulest, mis on suunatud kaevikutele ja varustuspaatidele ning veetaseme tõusu tõttu randumine keerukam. Siiski on kõik neli Ukraina sillapead alles.
9. Moskva oblasti teadetetahvlitele ilmusid plakatid, mis kutsusid sõjaväekomissariaatidele teatama naabruses elavatest migrantidest. Sellest teatas pealtnägijatele viidates mobiliseeritud inimeste abistamisprojekt „Kõnni läbi metsa”.
Reklaami aluseks on Suure Isamaasõja plakat „Isamaa kutsub!”, mille kangelanna annab sõjaväevande. Uues versioonis on vande asemel tekst üleskutsega rääkida sõjaväelaste registreerimis- ja värbamisametitele „äsjastest Vene Föderatsiooni kodanikest” ja loosung „Kui teie naaber on migrant, helistage sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse”. Otsustades näidatud sõjaväekomissariaadi numbri järgi, ilmusid sellised teated vähemalt Moskva lähedal Krasnogorskis.
Sama plakat ilmus 2023. aasta sügisel vestlusringis „Siberi tagala”, kus koondusid Irkutski oblastist mobiliseeritute naised. Selle osalejad tegid ettepaneku saata erioperatsioonile hiljuti Venemaa kodakondsuse saanud välismaalased.
Vestluses osalejate sõnul on „värsked” Venemaa kodanikud „rõõmsad, et saavad nautida kodumaahüvesid, kuid unustasid kogemata ajateenistusse registreeruda”. Üks vestluses osaleja soovitas isegi „normi”: „10 migrandi puhul läheb abikaasa koju”.
Alates 2023. aasta suve algusest on Venemaa julgeolekujõududele antud korraldus korraldada haaranguid migrantide ja hiljuti Venemaa kodakondsuse saanud isikute seas, et saata nad registreerimis- ja värbamisbüroodesse sõjaväelise registreeringu tegemiseks. Reidid toimusid Hiina turul Tšeljabinskis, Hilokski turul Novosibirskis, Sofia köögiviljalaos Peterburis, Sverdlovski oblastis ja Tšuvaššias, samuti Moskva oblasti mošeedes ja Wildberry ladudes. Mobilisaaerimiskutse anti ka välismaalastele, kes peeti kinni Vene-Soome piiri ületamisel. Sageli toimub mobiliseerimiskutse kättetoimetamine otse Venemaa kodakondsuse vastuvõtmise tseremoonia ajal. Ainuüksi viimase kuu jooksul on Kesk sõjaväeringkonna sõjaväeuurijad aidanud ajateenistusse registreerida enam kui 1500 naturaliseeritud venelast.
10. Põhja-Korea võib olla laskemoona tarneid hoopis suurendanud pärast seda, kui USA ja Lõuna-Korea luureagentuurid teatasid sügisel, et Põhja-Korra on alustanud Venemaale Ukraina-vastases sõjas kasutatavate relvade tarnimist. Sellest annavad tunnistust satelliidipildid, millel on jäädvustatud konteinerite vedu Korea Rajini sadama ja Primorski territooriumil asuva Doonau küla vahel, vahendab Bloomberg.
Valge Maja avaldas pildid algselt augustist oktoobrini; selle järgi saatis Põhja-Korea siis laevaga Venemaale umbes 1 miljon mürsku. Lisaks teavitas Lõuna-Korea riiklik luureteenistus 1. novembril parlamendiliikmeid, et kümne lennuga toimetati Venemaale üle 1 miljoni mürsu.
„Umbes poolteist kuud hiljem ei näe ma tarnetempot üldse aeglustumas, nii et meie teadmiste põhjal on see veel pool miljonit mürsku,” ütles sõjaekspert Joost Oleemans, raamatu „Põhja-Korea relvajõud” kaasautor tuginedes Oryxi veebisaidile, mis dokumenteerib eelkõige varustuse kaotust Vene-Ukraina sõja ajal. Põhja-Koreal on üks maailma suurimaid laskemoonavarusid; need on ette nähtud Nõukogude tüüpi relvadele, mida Venemaa relvajõud aktiivselt kasutavad, peamiselt 152 mm mürsud.
Viinis asuva Open Nuclear Networki satelliidipiltide analüüsi kohaselt näib, et Rajini ja Doonau vaheline kaubakäive on alates oktoobrist elavnenud. Selle analüütiku Javo Schini sõnul „edasi-tagasi lennud jätkuvad vaatamata USA täiendavatele sanktsioonidele ja selle probleemi intensiivsele kajastamisele viimastel kuudel”. Kuigi on võimatu täpselt öelda, millist lasti veetakse, viitab ta edasi-tagasi reiside ja sadade tarnitud konteinerite arvule suures koguses laskemoona ja muude relvadega, ütleb ta.
Üks laevadest, mis toimetab regulaarselt kaupa Venemaalt Põhja-Koreasse ja laadib konteinereid Rajinis, kuhu need Põhja-Korea piirkondadest raudteed mööda toimetatakse, on konteinerlaev Angara. Eelkõige viibis laev 9. detsembril Korea sadamas, näitavad satelliidipildid. Sealt Doonau külani (kus asub laevaremonditehas ja nõukogude ajal oli allveelaevade baas) – on ainult 180 km.
Angara kuulub Moskva firmale M-Leasing, mille vastu on USA, Suurbritannia ja Ukraina kehtestanud sanktsioonid „relvade ja sõjavarustuse transportimise eest Venemaa valitsuse huvides”. Laeva opereerib Astrahanis asuv Marine Trans Shipping, mida karistati ka relvaveo eest.
Doonaust toimetatakse konteinerid raudteel Krasnodari territooriumil asuvasse Tihhoretskisse, selgitasid varem Kuningliku Ühendatud Kaitseuuringute Instituudi (RUSI) eksperdid. Seda kinnitasid Ameerika ametnikud. Tihhoretsk asub Aasovi mere idakaldast umbes 200 km kaugusel. Sellest saab lasti toimetada nii Doni-äärse Rostovi kaudu Donetski oblastisse kui ka Krasnodari ja Kertši väina kaudu – Krimmi ja edasi – Ukraina okupeeritud lõunapiirkondadesse.
11. Venemaa naftatööstus, mis koos gaasiga annab üle 20% riigi SKT-st ja üle poole majanduse ekspordituludest, on sattunud oma ajaloos enneolematusse sõltuvusse kahest ostjariigist. Kuni 90% Venemaa nafta ja naftasaaduste ekspordist läheb nüüd Indiasse ja Hiinasse, ütles energeetikat jälgiv asepeaminister Aleksandr Novak intervjuus telekanalile Venemaa 24. Enne sõda ostsid kümned riigid Venemaa naftat. Peaaegu pool ekspordist läks Euroopasse, meenutas Novak. Kuid 2022. aasta lõpus jõustunud EL-i embargo on Venemaa naftafirmad ilma jätnud peaaegu kõigist nende suurimatest klientidest.
Selle aasta tulemuste kohaselt tarnitakse Euroopasse „mitte rohkem kui 4-5%” Venemaa naftast, ütles Novak: „Ja siin räägime ainult nendest ülejäänud kogustest, mis tarnitakse erandite tõttu, Euroopa Liit andis mõnele riigile, näiteks Ungarile, Slovakkiale, Tšehhile, naftatarneteks Družba kaudu.”
Bloombergi andmetel ostsid India ja Hiina Venemaalt novembri lõpus umbes 3 miljonit barrelit päevas ning suvel ulatusid tarned 3,5 miljoni barrelini – ajalooline rekord, kuigi enne sõda läks Hiinasse vaid 500-600 tuhat barrelit iga päev ja eksport Indiasse puudus täielikult.
Lisaks nendele kahele riigile tarnitakse Vene Föderatsiooni naftat meritsi veel vaid kahte riiki – Türki, kes ostab ligikaudu 400 tuhat barrelit päevas ja Bulgaariasse, kes impordib toorainet Burgase Lukoili rafineerimistehase jaoks. Need vood peatuvad 2024. aasta märtsis – vastava seaduse võttis vastu Bulgaaria parlament.
Vastupidiselt süngetele prognoosidele on naftatoodang Venemaal püsinud pärast Ukraina sissetungi ja lääneriikide sanktsioone praktiliselt muutumatuna: Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel toodavad naftatootjad tänavu 10,95 miljonit barrelit päevas, järgmisel aastal 10,84 miljonit. Reutersi analüütikud ennustavad, et ka ekspordimahud jäävad stabiilseks: umbes pool kogu toodetud naftast ehk ligikaudu 250 miljonit tonni eksporditakse välismaale.
Venemaale ei tule naftaturul uusi suuri kliente. „Vene Föderatsiooni peamisteks ekspordi sihtkohtadeks jäävad Hiina ja India, mis annavad 85% kõigist Venemaalt pärit naftatarnetest,” ütleb energeetika- ja rahandusinstituudi juht Marcel Salihov.
BCS-i analüütiku Ronald Smithi sõnul jääb põhiprobleemiks logistika: nafta transport Aasiasse võtab kauem aega ja on kallim ning sanktsioonide ja „hinnalagede” tõttu nõuavad vedajad lisatasu ning selleks, et ostjale hind säiliks. naftafirmad peavad tegema allahindlusi.
See on „Vene tootjate jaoks tohutu alternatiivkulu,” ütleb Smith. Pealegi suurenevad need pärast uut sanktsioonide lainet „varilaevastiku” vastu: Uurali klassi allahindlus ulatus 17 dollarini barreli kohta, kuigi veel oktoobris oli see 10 dollari ringis.
12. Venemaa siseringi allikas väitis, et Moskva linnapea Sergei Sobjanin on loonud oma erasõjaväelise ettevõtte. Siseringi allikas väitis 2. detsembril, et Sobjanin alustas jõupingutusi oma erasõjaväelise ettevõtte loomiseks Moskva pealinna julgeolekuteenistuse baasil vahetult pärast Wagneri grupi mässu 2023. aasta juunis. Siseringi allikas väitis, et Venemaa riigiduuma võttis vastu muudatused, mis lubasid Sobjaninil luua osakondade julgeolekuorganisatsiooni pärast seda, kui kohalikud Moskva julgeolekujõud keeldusid kaitsmast Moskvat wagneri vägede eest. Väidetavalt registreeris Sobjanin 16. novembril 2023 autonoomse mittetulundusühingu nimega „Moskva valitsuse osakonna julgeolek”.
Siseringi allikas võrdles „Moskva valitsuse osakonna julgeolekut” eraturvastruktuuridega, mida kasutavad Venemaa riiklikud korporatsioonid Rostec ja Rosatom. Väidetavalt juhib Sobjanin isiklikult organisatsiooni, kus väidetavalt töötavad wagneri, Venemaa eriteenistuste ja õiguskaitseorganisatsioonide instruktorid. Siseringi allikas väitis, et „Moskva valitsuse osakonna julgeolekul” oli 2. detsembri seisuga peaaegu 5000 töötajat ja plaanis oli värvata kokku 15 000 töötajat. Väidetavalt varustab Rosgvardia sõjavarustust „Moskva valitsuse osakonna julgeolekuteenistusega”. Siseringi allikas väitis 27. detsembril, et „Moskva valitsuse osakonna julgeolek” ei suutnud värvata piisavalt kvalifitseeritud töötajaid, mistõttu oli ta sunnitud personali standardeid alandama.
13. Video, millel vene okupandid kasutasid Ukraina sõjavange „inimkilbina”, on juba kontrollitud ja sellele on sissetungijate kohta salvestatud esialgne informatsioon. Rahvusvaheline Punase Risti komitee ja ÜRO aga sellele faktile ei reageerinud. Ülemraada inimõiguste volinik Dmitri Lubinets ütles seda teletonile antud intervjuus.
„Suutsime tuvastada, et see video ei olnud kindlasti monteeritud, et see oli päris. Saame aru, kus see on salvestatud, kelle poolt täpselt. Ja eelnevalt on meil isegi oletus, kes vene relvajõudude sõjaväelastest selle kuriteo toime pani,” ütles Lubinets.
Tema sõnul ei ole venelaste sõjapidamise seaduste ja tavade rikkumine kahjuks üksikjuhtum. Kui aga rääkida konkreetselt videole jäädvustatud meetodist, siis ombudsmani sõnul täheldas ta seda esimest korda. „Meil oli teavet, et venelased tegid seda (kasutades vange „inimkilbina” – toim.), kuid fakt, et see salvestati videole, on midagi sellist, mida meil pole kunagi varem olnud,” ütles ta. Lubinets märkis, et ta fikseeris selle Genfi konventsioonide rikkumisena Venemaa poolt ja tõenäolise sõjakuriteo toimepanemise. Ta teavitas sellest Punast Risti ja ÜRO-d, kuid nad ei reageerinud. „Jälle teatame sõjakuritegudest ja jälle ei reageerita,” ütles ombudsman.
13. detsembril avaldas Raadio Vabadus video kaitseväe kaasa antud droonist, mis jäädvustas, kuidas okupandid juhivad relvastamata vangistatud Ukraina relvajõudude sõdureid relva ähvardusel Ukraina positsioonide poole ja peitsid end nende taha.
Ukraina relvajõud teatasid, et see juhtus Zaporožje suunal. Peaprokuratuur alustas uurimist sõjaseaduste ja -tavade rikkumise kohta.
16. USA teatas järjekordsest 250 miljoni dollari suurusest sõjalisest abist Ukrainale, viimane pakett sel aastal. Uus pakett sisaldab laskemoona NASAMS-i ja HIMARS-i jaoks, suurtükimürske, Javeline, Stingereid ja palju muud.
EL valmistab ette varuplaani Ukrainale kuni 20 miljardi euro suuruse abi andmiseks, mis ei sõltu ungarlase Viktor Orbani nõusolekust. Seda plaani arutatakse 1. veebruari tippkohtumisel, kui Orbán jätkab abi andmisest keeldumist Ukrainale.
putin ütles oma Hiina kolleegile Xi Jinpingile märtsis, et Venemaa sõda/invasioon Ukrainasse võib kesta vähemalt viis aastat. Ta kinnitas Xi Jinpingile, et Venemaa võidab.
Venemaa välisministeeriumi (väär)informatsiooni ja pressidirektor maria zahharova ütles, et Venemaa ei välista, et Ukraina valmistab ette Venemaa-vastast provokatsiooni „läänes toodetud mürgiste ainetega”.
putin ja lavrov kohtusid 27. detsembril India välisministri Subrahmanyam Jaishankariga, et tõenäoliselt säilitada Venemaa kriitilised kaubandussuhted Indiaga. putin ütles Jaishankarile, et Venemaa teab India peaministri Narendra Modi seisukohta Venemaa-India suhetes ning suhtumist keerulistesse protsessidesse ja „olukorda Ukrainas”. Jaishankar teatas, et Modi kavatseb külastada Venemaad 2024. aastal. lavrov teatas, et tema ja Jaishankar arutas vene-India sõjalis-tehnilist koostööd ja Põhja-Lõuna rahvusvahelise transpordikoridori käivitamist. lavrov teatas ka, et Venemaa on valmis aitama Indial toota sõjavarustust programmi Make India raames.
Venemaa peaministri asetäitja ning kaubandus- ja tööstusminister Denis Manturov teatas 27. detsembril, et Venemaa Komsomolski Amuuri-äärne lennutehas (osa Venemaa riiklikust kaitsekonglomeraadist Rostec) tarnis viimase partii viienda põlvkonna hävitajaid Su-57 Venemaa kaitseministeeriumile 2023. aasta tootmisprogrammi raames. Rosteci peadirektor Sergei Tšemezov väitis, et Rosteci Venemaa kaitseministeeriumile tarnitavate hävitajate Su-57 arv peaaegu kahekordistub igal aastal ja märkis, et Rostec kavatseb 2024. aastal tarnida lahingumasinaid Venemaa lennundusjõududele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
