Sõja ülevaade: 669. päev – rindel jõule ei peeta
Avaldatud: 24 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. detsember 2023:
rindel jõule ei peeta, 80 vene poole rünnakut, ikka droone Ukraina linnade suunas ja ühtki vene poole edenemist ei tuvastanud. Venemaal ja Krimmis pisu palavust ning Punase mere piirkonnast kipub mure mujalegi.
1. 16 drooni ja üks rakett ning väga tihe Hersoni pommitamine.
2. Venemaal ja Krimmis muret kurdeti.
3. Kupiansk-Kreminna: rinde põhjaosas tugev vene poole surve jätkus muutusi rindejoones toomata.
4. Siversk: pisu Ukraina edenemist tuvastas.
5. Bahmut: siingi tugev vene poole surve neile edu ei toonud.
6. Donetsk: 5 päev pole suutnud tuvastada vene poole edenemist Avdiivka suunal.
7. Lõunarinne: surve langes veelgi.
8. Herson: vene poole rünnakute arv jätkuvalt kõrge, aga edutu.
9. Punasel merel toimuv tsiviillaevade ründamine jõudis ka Araabia merele.
10. Njah, alkohoolik poe ukse taga raha küsimas viimase õlle jaoks tundub ka veenvam, kui putini lubadused…
11. Jälle üks Venemaa Euroopa rünnaku plaani kõmu ringleb.
12. putin ei soovi vist endast nooremaid kandidaate valimistel näha.
13. Lühiuudised
1. Täna öise rünnaku ajal lasti 16-st Shahed-136/131 droonist alla 15. Starokonstantinovist (Lääne-Ukraina) kostus plahvatusi.
Dnipropetrovski oblastis tulistati päeval alla üks Kh-59.
Venemaa tabas Hersonis kahte kriitilise tähtsusega infrastruktuurirajatist, teatas Hersoni oblasti kuberner Oleksandr Prokudin. Rünnakud kahjustasid tsiviilelamuid, gaasitoru ja meditsiiniasutust. 7 inimest on teadaolevalt vigastatud. Jätkuvalt murelik, et kohalikud elanikud ei taha linnast lahkuda, kuigi linn on igapäevase kaudtule, drooni ja lennuki sihtmärk nr 1 siin rindel. Sellega seatakse ohtu ka nende elus püsimist toetava infra ja avalike teenuste inimeste elud.
Tavapärane piiriülene Ukraina asulate pommitamine.
2. Igapäevane vene poole uudis: Ukraina relvajõud jätkavad tsiviilisikute terroriseerimist Venemaa piirialadel. Eile olla tabatud drooniga Belgorodi oblastis (Harkivist loodes) piiri lähistel juba remondis olevat silda. Lisaks teatati, et pommitati mitmeid külasid ning olla muresid elektriga. Njah, teatati ka, et üks piiriäärne küla vene poolel olla saanud ühega päevaga lausa 40 mürsku kaela, pole küll Ukraina poolelt sellist raiskamist näinud…
Pärast õhurünnakut Donetskist kagus asuva raudteejaama lähedal Ilovaiskis. põles maha kütusehoidla.
HIMARS-i löögi tagajärgedest okupeeritud Hersoni oblastis Kalantšatski rajoonis Krimmi piiri lähedal veel täpsemat infot pole. Tavaliselt kipuvad suuremaid vene soldatite majutusalasid seal kandis tabama.
Teatati plahvatustest okupeeritud Krimmis Tšornomors’kes. See konkreetne piirkond on tuntud varasematest rünnakutest Venemaa S-300/400 seadmete vastu.
3. Kupiansk-Kreminna: Sinkivka küla jätkuvalt tugeva surve all (eile kokku 17 rünnakut), aga rindejoone muutusi ei suutnud tuvastada ka seekord. Venelased on väidetavalt suurendanud UR-77 miinitõrjemasinate kasutamist, et luua turvalisem marsruut Sinkivka põhjaosa ründamiseks. Uut suuremat mehhaniseeritud rünnakut on oodata lähipäevil/nädalal.
Rinde kesk- ja lõunaosas ühtki vene poole rünnakut ei tuvastanud. Siingi suunal ootab juba järgmisel nädalal tugeva surve jätkumist.
4. Siversk: selgus täpsem hetkeseis Bilohorivka küla juures ja vene poole eesmised possad külast kirde-idasuunal löödi kaugemale u 500m. Kuna see juhtus on siiski teadmata.
5. Bahmut: siin rindel kokku 11 vene poole rünnakut ehk siis siingi rünnakute arv pisu langes. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: siin rindel 25 vene poole rünnakut ja neist 15 Avdiivka ümber. Juba viies päev pole vene pool suutnud vaatamata tugevatele rünnakutele ja jätkuvatele kõrgetele kaotuste numbritele linnale lähemale saada. Avdiivkast loodes on küll pool Stepove küla hallis alas, aga seni pole külast idas asuva raudteejaama juures vene pool püsivaid possasid rajada suutnud. Eks vene rünnakukolonnid jõuavadki Stepovesse sisse ja kogu nende teekond raudteeäärest kuni küla keskuseni on tiheda Ukraina kaudtule ja drooni mõju all ning seni, kuni Ukrainal moona jätkub, pole suuremat vene poole edenemist vähemalt siin suunal tulemas.
Marinka ümber 10 rünnakut, aga tunda oli surve langust. Põhjust ei tea, jõulude „süüks” küll seda ei paneks.
7. Lõunarinne: suht rahulik.
Berdjanski suund: vaid kaudtule- ja drooniduell
Tokmaki suund: Robotine ümber siiski kummagi poole pisu tugevamad rünnakud jätkusid muutusi rindejoones toomata aga siingi kompimiste arv langes.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: eile 17 vene poole rünnakut Ukriana sillapeade suunal ja ikka ilma eduta. Tundub üha enam, et siinse vene väejuhatuse ülem teplensk üritab käepäraste vahenditega (ikka mis armee suurusel üksusel kasutada on) häbi maha pesta, et ei suudeta Ukraina sillapeasid likvideerida. Puudub kujutlusvõime, mis sinna ettekannetesse vene pool igapäevaselt kirja paneb.
Eile lennukitelt rünnakuid ei tuvastanud, ju vist uurivad, kuidas nii läks, et korraga kolm nende lennukit alla lasti. See ei takistanud tihedat Krõnki ümbruse ründamist kaudtule ja maapealsete üksustega. Rindejoone muutusi ei tuvastanud ja kõik 4 Ukraina sillapead Dnepri idakaldal olemas. Pisu mõtteid tekitas Oleshis (Antonovski sillast idapool olev esimene suurem asula), kust juba ammu kohalik okupatsioonivõim lahkus, hakkas Ukraina droonidega jahtima possadel olevaid soldateid, ka ühekaupa. Kas plaanivad siit suuremat survet hakata avaldama. Jätkuvalt ootel, et läbi lõigataks kaks suurt maanteed löömaks läbi siinse vene logistikaahela.
9. Rünnakud tsiviillaevadele Punaselt merelt levisid Araabia merele. USA süüdistas Iraani, et see ründas eile Araabia merel kamikaze drooniga tankerit Chem Pluto, mis vedas Saudi Araabiast naftat. USA kaitseministeerium usub, et droon lasti välja Iraanist, kirjutab CNN viidates USA sõjaväe avaldusele.
Rünnak ei toimunud mitte Punasel merel, kus kommertslaevandust häirivad Jeemeni huthi võitlejad, vaid Araabia meres, umbes 370 km kaugusel India rannikust. Mõjutatud tanker sõidab Libeeria lipu all, kuulub Jaapani ettevõttele ja seda haldab Hollandi ettevõte. Laeva pardal puhkes tulekahju, kuid see kustutati ja inimohvreid ei olnud. India rannavalve teatas, et tankeri pardal oli 21 meeskonnaliiget ja ta hakkas pärast rünnakut Mumbai poole liikuma.
USA teatas veel mitmest rünnakust tsiviillaevade vastu Jeemeni lähedal. Jeemeni Houthi kontrolli all olevatest piirkondadest tulistati Punase mere lõunaosas rahvusvahelistele laevateedele kaks laevavastast ballistilist raketti. Ükski laev ei saanud kannatada. Lisaks tulistas piirkonnas patrullinud USA sõjalaev alla neli tema suunas liikunud mehitamata õhusõidukit. Droonirünnakutest teatasid ka kaks tankerit: üks neist, M/V Blaamen, ei saanud drooniga pihta ja teine, M/V Saibaba, ei saanud tõsiselt kannatada.
Alates 17. oktoobrist, mil huthid asusid ründama tsiviillaevu, on rünnakute arv jõudnud juba pooleteise tosinani.
10. Vaatamata sõjakale retoorikale ja kavatsustele jätkata sõda Ukrainas, väljendab putin diplomaatiliste kanalite kaudu valmisolekut relvarahuks ja läbirääkimisteks. New York Timesile ütlesid seda kremlile lähedased allikad, samuti kremli suhtlust tundvad Ameerika ja rahvusvahelised ametnikud.
Väljaande vestluskaaslaste sõnul on putin juba septembrist saati vihjanud oma valmisolekule vaherahuks, mis peataks võitluse praegustel positsioonidel. Veel aasta tagasi, 2022. aasta sügisel, lisavad USA ametnikud, avaldas putin huvi relvarahuleppe vastu pärast seda, kui Ukraina alistas riigi kirdeosas vene armee. putin andis mõista, et on vallutatud territooriumiga rahul ja on valmis vaherahuks.
Ajalehe allikad märgivad, et putini sõjakäsitlust iseloomustab oportunism ja improvisatsioon. Venemaa president manööverdab vähendamaks riske ja valikuvõimalusi lahti hoida sõjas, mis on kestnud kauem kui ta eeldas. Signaalid tulevad erinevate kanalite kaudu, sealhulgas USA ja Venemaaga seotud kolmandate riikide valitsuste kaudu.
„Nad ütlevad: „Oleme valmis pidama läbirääkimisi relvarahu üle”. Nad tahavad lahinguväljal jääda sinna, kus nad on,” ütles sel sügisel Moskva ametnikega kohtunud kõrge välisametnik. „Ta on tõesti valmis jääma sinna, kus ta on,” kinnitas üks endine Venemaa kõrge ametnik. putin lisas, et samal ajal „ei ole valmis vallutatud positsioonidelt meetritki taganema”.
NYT-i vestluspartnerid väidavad, et putin näeb leppe sõlmimiseks õiget hetke: võitlused on ummikseisus, Ukraina vasturünnak on ebaõnnestunud ja alates oktoobrist Gaza sõja tõttu häiritud Lääne toetus on hääbumas.
Arvatakse, et putinile on pikast sõjast kasu ja ta soovib kõik läbirääkimised edasi lükata kuni Donald Trumpi võimaliku naasmiseni USA-s võimule. Kuid Venemaa endised ametnikud väidavad, et putin eelistaks tehingu varem sõlmida: ühe allika sõnul oleks ideaalne aeg enne märtsis toimuvaid Venemaa presidendivalimisi.
Ameerika ametiisikud märgivad, et putin ei nõua enam Zelenski valitsuse eemaldamist Ukrainas võimult. Nad ütlevad, et Moskva pakutud vaherahu tähendaks suveräänse Ukraina säilitamist pealinnaga Kiievis, kuid jätaks peaaegu 20% Ukraina territooriumist Venemaa kontrolli alla. Nad lisavad, et kuigi putin on oma valmisolekust tehinguks märku andnud, ootab ta konkreetsemat ettepanekut.
Kiiev aga tõenäoliselt ei ole valmis sellist pakkumist vastu võtma. Mõned USA ametnikud usuvad, et see võib olla kremli katse juhtida tähelepanu kõrvale ega peegelda putini tõelist valmisolekut kompromissidele. Endised vene ametnikud lisavad, et putin võib oma otsust muuta, kui vene väed haaravad lahinguväljal initsiatiivi enda kätte.
11. Venemaa võib püüda Euroopat rünnata tuleval talvel 2024-2025. Sellest kirjutab Saksa kõmuleht Bild, viidates oma allikale ühes Euroopa luureteenistuses. „Olukorraga kursis olev inimene” ütles Saksa väljaandele, et Venemaa võib väidetavalt anda löögi just sel hetkel, kui USA leiab end ilma juhita ja saab seetõttu Euroopa riikidele appi tulla vaid hilinemisega.
Nagu väljaandes väidetakse, võib see juhtuda perioodil, mis jääb USA praeguse presidendi Joe Bideni võimaliku ametist lahkumise vahele 2024. aasta novembri alguses ja tema potentsiaalse järglase ametisse asumiseni 2025. aasta jaanuaris.
Luureametniku sõnul loodavad venelased, et USA-d hakkab taas juhtima 45. president Donald Trump ja tema alluvuses võib „kõike juhtuda”.
Hetkel teemat väga ei kommenteeriks. Njah, on tavapärane, et analüütikud teevad kogu aeg jooksvaid analüüse ja üritavad leida tundlike punkte, mis võivad anda vastaspoolele eelise isegi siis, kui selle reaalsuses kasutamine on üliväikse tõenäosusega…
12. Venemaa keskvalimiskomisjon (KVK) ei lubanud ajakirjanik Jekaterina Duntsoval 2024. aasta valimistel presidendikandidaadina allkirju koguda. Nagu Sota märgib, leidis komisjon kandidaadi ülesseadmiseks esitatud dokumentides mitmeid tõsiseid vigu. KVK avalduse kohaselt tegi dokumente kinnitanud notar vigu, sealhulgas märkis algatusrühma koosoleku korraldajale vale passinumbri.
„Tutvusime dokumentidega väga hoolikalt, jäi mulje, et dokumendid on tehtud kiirustades, menetlusnorme rikkudes,” ütles KVK esinaine Ella Panfilova.
Komisjoni liikmed juhtisid tähelepanu sellele, et Duntsova antud protokollis puuduvad andmed allkirjade kogumise kohta. Dokument koostati CEC hinnangul pärast koosolekut, mistõttu on grupis osalejate täpse arvu kindlakstegemine keeruline. Komisjoni koosolekul tõstatati küsimus: „Kuidas tuvastada nende inimeste identiteeti? Kas nad on üle 18 aasta vanad? Kas nad on Venemaa kodanikud?”
Samuti ei leidnud KVK esindaja initsiatiivgrupi registreerimise kohta kinnitatud protokolli, millest sai järjekordne rikkumiste tuvastamist soodustav tegur. Lisaks süüdistati Duntsovat selles, et tal pole hääletamiseks piisavalt flaiereid. Sellega seoses soovitas keskvalimiskomisjon kandidaat tagasi lükata.
Algatusrühm toetas Jekaterina Duntsova kandidatuuri esitamist 17. detsembril toimuvateks presidendivalimisteks. Kolm päeva hiljem esitas ta dokumendid KVK-le. Järgmisel päeval ütles Duntsova, et initsiatiivrühma registreerimisprotokolli kinnitanud notar on surve all.
Ainus end üles seadnud kandidaat, kellel on lubatud allkirju koguda on praegune president putin, kes kandideerib oma viiendaks ametiajaks.
16. USA president Biden allkirjastas iga-aastaste kaitsekulutuste eelnõu, mis näeb Pentagonile ette rekordsumma, 886 miljardit dollarit. See viitab ka Ukrainale antavale abile.
Taiwan lõi koos „Poola metropolide liiduga” fondi Ukraina põgenike abistamiseks Poolas ja panustas miljon dollarit. Vahendid suunatakse pagulaste elutingimuste parandamiseks Poolas, Ukraina laste ja noorte hariduse parandamiseks, samuti pagulaste tulevaseks sõjajärgseks tagasipöördumiseks Ukrainasse.
Kahepoolsed läbirääkimised on alanud 8 riigiga, veel 15 riiki on kinnitanud kavatsust sõlmida kahepoolsed dokumendid Ukraina julgeolekugarantiide G7 deklaratsiooni raames, ütles presidendi kantselei juhataja asetäitja Andri Sõbiha.
Itaalia kaitseminister Guido Crosetto ütles, et Ukraina toetamise kõrval on aeg hakata otsima poliitilist lahendust Venemaa Föderatsiooni invasioonist põhjustatud sõja lõpetamiseks.
Londoni linnapea Sadiq Khan on meelt muutnud ja ütles, et toetab skeemi nelikveoliste sõidukite saatmiseks Ukrainasse, mis muidu ULEZ-i taaskasutusprogrammi raames vanarauaks jäetakse.
Poola põllumajandusministeerium teatas, et homme hommikul alates kella kaheksast peatavad Ukraina piiril Medõka kontrollpunkti lähedal meelt avaldanud põllumehed oma streigi. Veokite juhid siiski jätkavad.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
