Sõja ülevaade: 668. päev – 75 vene poole rünnakut
Avaldatud: 23 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. detsember 2023:
75 vene poole rünnakut, kaks vene poole u 1,5 km edenemist, kolm nende lennukit alla lasti, ikka öised droonid Ukraina taevas ja egas Moskvas, Krasnodaris ja Krimmiski rahulik polnud.
1. Kesk-Ukraina ja Odessa piirkond.
2. Moskva, Krasnodar ja Krimmi.
3. Kupiansk-Kreminna:
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut:
6. Donetsk:
7. Lõunarinne:
8. Herson:
9. geassimov jätkab retoorikat, et Lible tegi.
10. Külmkapp võitis putinit ehk siis veel üks küsitlus Venemaal.
11. Biden allkirjastas dekreedi, mis lubab kehtestada teisesed sanktsioonid erinevates riikides asuvatele pankadele, kelle kaudu toetatakse Venemaa sõjaväge.
12. Jaapan tõstab kaitsekulutusi.
13. Lühiuudised.
1. Ukraina õhutõrje tulistas alla 9 Shahedi droonist 9, neist 7 Odessa piirkonna kohal ja 2 Kesk-Ukrainas. Tihe piiriülene Ukraina asulate pommitamise päev.
2. Õhutõrje tulistas Moskva oblastis Podolski rajoonis alla drooni. Armyanskis, okupeeritud Krimmis, teatatakse plahvatustest. Okupeeritud Berdjanskis (Musta mere äärne sadamalinn) toimusid plahvatused. Paanika Rostovis, Venemaal, sest linna kohal lendas tundmatuid droone.
Venemaa võtab kasutusele vastumeetmed, kui Ukraina kasutab Ukrainasse üle viidud lääne hävitajate lendudeks NATO õhuväebaase, ütles Venemaa delegatsiooni juht Viinis sõjalise julgeoleku ja relvastuskontrolli läbirääkimistel Konstantin Gavrilov.
3. Kupiansk-Kreminna: jätkusid vene poole jõupingutused Synkivkast põhja pool edenemiseks, kuid tulutult. Vähem kui nädalaga tõrjuti mitu suurt mehhaniseeritud rünnakut, mille tulemuseks olid suured kaotused Venemaa poolel. Mitme rünnakuga on jõutud ka küla piirini ja hõivatud esimesed hooned aga see järel on need tagasi löödud ja tavaliselt u pool tehnikast vähemalt maha jääb. Lisandub ka vange, sest lahkuv soomuseports jätab jalaväelased maha.
Nii hästi kahjuks ei lähe Ternõ juures, kus eile suutis vene pool hõivata põllulappe liikudes mõne kilomeetri laiuselt u 1,5 km edasi. Zerebetsi jõeni veel jõutud pole aga tunda on vene poole soovi sinna jõuda. Vist mõned päevad tagasi kirjutasin, et siia suunale on toodud motolaskurüksusi rindejoonele lähemale ja pisu värskemat ründeressurssi peaks kahjuks veel jaguma. Hetkel ei oska arvata, kuidas logistikavõrk on Ukrainal seal rajatud ning kui palju kasutatakse jõest idapool asuvat suurt maanteed, mis võib peatselt sattuda ohtu.
4. Siversk: Spirne küla ümber juba nädal vene poole rrünnakuid on toonud hallis alas ka neile ühe edenemise. Mõni possa seal käest kätte käivat ja sarnaselt Kupianski suunale jääb siingi soomuskolonni tagasilöömisel maha ports vene soldateid, kes siis vangi võetakse. Egas seal eriti valikuid pole, kas saada surma või alla anda, sest elusalt neil üle põldude taganeda ei lasta. Eks esmapilgul tundub küll halastamatusena aga kui neil lasta põgeneda, siis on nad järgmine päev rünnakul tagasi.
5. Bahmut: tugev vene poole surve tervel rindelõigul jätkus. Bahmutist loodes Bohdanivka küla võis poolenisti langeda vene kontrolli alla ja kokku oli seal vene poole edenemine u 1,5 km. Järjest murelikumaks see suund muutub aga seni, kuni Tšasiv Jar on oma liigendatud maastiku ja tugevate kaitserajatistega Ukraina kontrolli all siit suunalt suurt edenemise pikka jätkumist vene poolelt ei usu. Linnast lõuna pool eile vaatamata vene poole tugevatele rünnakutele edenemisi ei tuvastanud.
6. Donetsk: kogu rindel 40 vene poole rünnakut. Avdiivka lähedal muutusi pole ja juba neljas päev. Stepove juures raudtee serval käivad possad hallis alas käest kätte ning seni jätkub suur vene poole nii soomuse kui isikkoosseisu kaotuste jada. Pisu siiski hakkab lootma, et mitu kuud nii tugevat survet vene pool jätkata ei suuda, sest ikka arvamusel, et venne poole üksuste rahulolematuse kasv võib tekitada olukorra, kus relvad keeratakse teise suunda.
Marinkast edelas ühe põllulapi veel vene pool enda kontrolli sai. Marinka loodeserval teisel pool veekogu peaks veel u 6-7 tööstushoonet olema Ukraina kontrolli all.
Novomihailivka ümbrus on muutumas Vuhledar vol 3-ks. Üritatakse suuremate (kuni kompanii) soomuse kolonnidega külasse sisse saada aga kuna kogu rünnak on droonidel nagu peopesal, siis enne külani jõudmist harvendatakse neid piisavalt ja ellujääjad tagasi pöörduvad.
7. Lõunarinne: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: tugevamat vastistikku kompimist muutusi rindejoones ei toonud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: njah, kurtsin eilses loos, et Ukraina ei suuda piisavalt vene lennundust siin suunal maha suruda ja voilaa, kolm vene Su-34 lennukit alla lasti väidetavalt õhutõrjesüsteemiga Patriot. Seni pole vene rünnakut mitmelt suunalt Krõnki suunal aidanud. Jätkuvalt arvamusel, et vene poole üksustel on puudulik koordineerimine ja üksuste vaheline konkurents toitumisahelas ei lase ka sellel tekkida. Hetkel vaid kõlakas, et Poima suunal võis Ukraina edeneda ning olla tõusnud vene possade ja tehnika töötlemine teiste sillapeadegi läheduses.
9. Venemaa invasioon Ukrainasse on USA ja tema liitlaste algatatud hübriidsõda Moskva vastu. Seda ütles Venemaa relvajõudude peastaabi ülem armeekindral valeri gerassimov välisriikide sõjaväeatašeede briifingul. „Sõjalis-poliitilise olukorra kujundamisel nii regionaalsel kui ka globaalsel tasandil on võtmeteguriks Ukraina kriis, mis toimub USA ja tema liitlaste hübriidsõja vormis Venemaa Föderatsiooni vastu. Seda sõda peavad Ukraina rahva käed,” ütles gerassimov.
gerassimov süüdistas lääneriikide valitsusi selles, et nad keeldusid sõlmimast vastastikuse julgeoleku lepingut, varustasid Kiievit relvadega ja kutsusid Ukraina relvajõude üles lahendama jõuliselt Donbassi konflikti ja tungima Krimmi poolsaarele. Sellega seoses rõhutas gerasimov, et Venemaa oli sunnitud käivitama „sõjalise erioperatsiooni”.
gerassimov märkis, et sõjalis-poliitiline olukord on muutumas, moodustub uus multipolaarne maailm ning „USA ja tema liitlaste hegemoonia on saamas minevikku”: Venemaa jätkab strateegilise partnerluse arendamist Hiina ja Indiaga ning luuakse suhtlus KRDVga. Njah, Lible tegi, Lible tegi, rohkem ei kommenteerikski.
10. Vaatamata kõikidele propagandapüüdlustele pole putini „saavutused” ja isegi sõda venelaste jaoks sugugi peamine. Inimeste jaoks on peamine inflatsioon. Võib öelda, et võitluses elanike meeleolude pärast võitis külmkapp teleri.
Levada keskuse uuringus osalenud nimetasid lõppeva aasta põhisündmuseks hindade, tariifide ja valuutakursside tõusu. Ta juhib suure ülekaaluga – 38% kuni 25% teise koha kandidaadi putini kui presidendikandidaadi ees. Kolmandal kohal on sõja jätkamine, 22%. Lähis-Ida sõda on sama protsent ja tulistamine vene koolides – 21% (võis valida mitu vastust).
Majandusteadlased nimetavad inflatsiooni sageli „vaeste maksuks”, mistõttu on see venelaste jaoks eriti tundlik. Avaliku Arvamuse Fondi uuringud, mida keskpank kasutab, näitavad järjekindlalt, et veerand venelastest tuleb vaevu ots-otsaga kokku. Novembrikuu küsitluse tulemused: 6% rahast ei jätku isegi toiduks ja 20% toiduks, kuid mitte piisavalt riiete ja jalanõude ostmiseks. Veel 33%-l ei jätku raha suurte kodumasinate ostmiseks. Koos kahe esimese rühmaga on see näitaja peaaegu 60%.
Ametlikult oli inflatsioon alates aasta algusest 7,1% (18. detsembri seisuga), dollari kurss tõusis 30,8%. Kuid paljud markertooted, millele inimesed esimesena tähelepanu pööravad ja mis on nende jaoks eriti olulised, on kallinenud palju rohkem. Need on peamiselt tooted. Alates aasta algusest on munad kallinenud 53%, tomatid ja banaanid – 46%, kana – 29%, metrooreisid – 16%.
Seetõttu arvavad inimesed, et hinnad tõusevad palju rohkem. Elanikkonna vaadeldud inflatsioon (vastus küsimusele „Kuidas on hinnad viimase aasta jooksul üldiselt muutunud”) on tavaliselt tegelikust kõrgem, kuid Venemaal on vahe tohutu. Detsembris hüppas täheldatud inflatsioon ligi 2 protsendipunkti (pp) 17%ni, mis oli aasta kõrgeim näitaja. Ka elanike inflatsiooniootused tõusid detsembris järsult – 12,2%-lt 14,2%-le, see on maksimum alates 2022. aasta märtsist.
„Inimesed saavad raha juurde ja samas on nad kindlad, et hinnad tõusevad kiiresti. Seetõttu lähevad kodanikud raha kulutama enne, kui see amortiseerub. See tähendab, et võime ausalt öelda: inimesed EI usalda ametlikku inflatsioonistatistikat. Tegelikult on teatud populaarsete kaubagruppide ja veelgi enam teenuste hinnatõus põhimõtteliselt erinev,” märgib HSE professor Jevgeni Kogan.
Keskpank peab meeleheitlikku võitlust inflatsiooniga ning selleks tõstis ta kuue kuuga baasintressimäära enam kui poole võrra – 7,5%-lt 16%-le. Enamik eksperte eeldab, et see enam ei tõuse Juba praegu võib rääkida „devalveerimise-inflatsioonihoo” perioodi lõpust ja järkjärgulisest üleminekust olukorra normaliseerumisele, usub rahvusvaheliste suhete keskuse peadirektori asetäitja Dmitri Beloussov. Promsvjazbanki analüütik Denis Popov usub, et võetud meetmetest piisab inflatsiooni stabiliseerimiseks.
Kuid hinnatõusu probleemi olulisus inimeste jaoks võib üles kaaluda kõrge määra ja muud meetmed. Nad eeldavad, et inflatsioon on kõrge ja seetõttu on nad valmis võtma laenu 22 protsendiga, kuigi varem võtsid nad 15 protsendiga, ütleb Expert RA peaökonomist Anton Tabahh: „Kui kaevata, selgub, et nad ootavad et kas inflatsioon on kõik see odavneb või et palgad tõusevad. Peamine küsimus on selles, kuidas tarbijad käituvad: inimesed hakkavad rohkem säästma ja säästma, oodates inflatsiooni vähenemist või vastupidi, kulutavad palju ja pärast seda võtavad ettevõtted laenu ja selgub, et inflatsioon toetab ennast…”
Kõige märgatavamalt kasvavad kõige vähem jõukate rühmade sissetulekud, kellel on traditsiooniliselt suurem tarbimiskalduvus, märgivad Gazprombanki majandusprognooside keskuse analüütikud. Seega suurendab leibkondade sissetulekute kasv nõudlust ja tõstab hindu senisest enam. Kuid venelaste põhiprobleemi lahendamine on keerulisem.
„Kui müüdid ja propaganda kõrvale jätta, on venelased alati materiaalset heaolu esikohale seadnud. „Suurriik”, millest nii palju räägitakse ja milles paljud venelased tahavad elada, ei ole nende meelest sugugi riik, mis äratab teistes hirmu ja teeb, mida tahab. „Suurriigi” põhijooneks on inimeste heaolu, kes elavad samade standardite järgi nagu „normaalsetes riikides” (st nagu „läänes”). Ja see soov on viimase 20 aasta jooksul ainult süvenenud,” kirjutab sotsioloog ja endine Levada keskuse juhataja. Selle vastuse küsimusele, mida „suurriigi” kontseptsioon sisaldab, valis 2021. aastal enam kui 60%. Teisel kohal (umbes 50%) on tugev majandus ja alles kolmandal kohal on sõjaline jõud tuumarelvadega. Selle vastuse populaarsus on putini valitsemisajal kasvanud 30%-lt 1999. aastal 46%-ni, kuid siiski on külmkapp venelastele siiski tähtsam kui teler.
11. USA president Joe Biden allkirjastas dekreedi, mis lubab kehtestada teisesed sanktsioonid erinevates riikides asuvatele pankadele, kes teevad tehinguid, et tasuda kaupade eest, mida lääneriigid on keelanud Venemaale tarnida. „See teadaanne teeb selgeks, et need, kes rahastavad ja hõlbustavad tehinguid, mis hõlmavad (Ukrainas) lahinguväljale jõudvaid kaupu, seisavad silmitsi tõsiste tagajärgedega,” kirjutas rahandusministri asetäitja Wally Adeyemo reedel Financial Timesis avaldatud kolumnis.
Nüüd ähvardavad sanktsioonid panku, kes töötavad ettevõtete ja eraisikutega, kelle suhtes kehtivad sanktsioonid Venemaal ja teistes riikides. Samuti karistatakse tehinguid sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupadega. Need on sellised kaubad nagu mikrokiibid, masinad, relvade valmistamiseks kasutatavad kemikaalid, kuullaagrid, optilised süsteemid, selgitas Ameerika kõrge ametnik FT-le. Tema sõnul selgitab Bideni administratsioon Ameerika ja Euroopa pankadele uute reeglite iseärasusi, et nad saaksid teavitada nendega korrespondentsuhetes olevaid panku, kuidas vältida sanktsioonide alla sattumist. Vastasel juhul ähvardab institutsioone Ameerika finantssüsteemist välja arvamine.
Peamisteks Venemaale reekspordi keskusteks on saanud Hiina ja Hongkong, Türgi, AÜE, Maroko, Kesk-Aasia riigid ja Kaukaasia. Samal ajal üritatakse paralleelimpordi kaudu osta tsiviiltooteid, mis kadusid müügilt pärast seda, kui paljud välisfirmad keeldusid Venemaal ja sellega töötamast. FT allika sõnul on Venemaa luureteenistused kulutanud „märkimisväärseid jõupingutusi ja aega”, et leida viise, kuidas sanktsioonidest ja ekspordikontrollist mööda hiilida. Nendesse tehingutesse on kaasatud ka finantsvahendajad, „tahtlikult või tahtmatult”.
Venemaa ja Hiina kaubavahetuse käive ületas tänavu 200 miljardi dollari piiri ning selle kasvu tagamisse on järjest enam kaasatud Hiina juhtivad pangad – Industrial and Commercial Bank of China, Bank of China, China Construction Bank, Agricultural Bank of China. Samal ajal moodustasid Hiina ja Hongkong 85% 2022. aasta märtsist 2023. aasta septembrini Venemaale imporditud pooljuhtidest. (enne sõda – 27%), teatas Venemaa kaubavoogusid jälgiv mittetulundusühing Silverado Policy Accelerator. Nende hulgas on Inteli, Nvidia jne tooteid. Nende Venemaale tarnitavate kaupade eest peavad maksma Venemaa ostjad.
Euroopa Liidu hinnangul läheb Hiina kaudu umbes 70% Venemaale ekspordiks keelatud Euroopa kaupadest. USA on juba kehtestanud sanktsioonid mitmele ettevõttele, mis on leitud olevat aidanud Venemaal sanktsioonidest kõrvale hiilida, kuid lõppkokkuvõttes on nende ettevõtete nõrk koht ja Venemaa võime jätkuvalt püüda meie sanktsioonidest kõrvale hiilida, on finantssüsteem. USA administratsiooniametnik selgitas Reutersile.
Adeyemo ütles intervjuus CNBC-le, et uus kord lubab USA-l võidelda sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu just juhtudel, kui nende riikide valitsused, kus see tuvastati, ei soovi Washingtoniga koostööd teha. Keelatud toodete tarnimine Venemaale ei toimu neis riikides suurte ettevõtete kaudu, selgitas ta.
Nad käivad läbi väikefirmade, kuid kõik need ettevõtted peavad kasutama finantssüsteemi. See korraldus annab meile võimaluse võtta sihikule väiksemad institutsioonid, kes võivad tahtmatult või tahtlikult üritada meie sanktsioonidest mööda hiilida.
12. Jaapani valitsus kinnitas 2024. eelarveaastaks rekordilise kaitse-eelarve. Eelarvesse on eraldatud kulutusi 7,9 triljoni jeeni (56 miljardi dollari) ulatuses. Eelmine rekordkulu oli praegusel 2023. eelarveaastal 6,8 triljonit jeeni. Kulutuskava järgib valitsuse eelmise aasta lõpus vastu võetud otsust eraldada 43 triljonit jeeni kaitsekulutusteks eelarveaastatel 2023–2027 Hiina ja Moskva kasvavate julgeolekuprobleemide ning Põhja-Korea tuuma- ja raketiarenduse taustal. Samuti kavatseb Jaapani valitsus alustada 2025. eelarveaastal USA-st 400 Tomahawki ostmist, mille lennuulatus on umbes 1600 km, ning uuendada olemasolevaid hävitajaid, et need saaksid kanda neid tiibrakette.
Pisu aega tagasi toimusid ümber Jaapani ühised laevastikuõppused koos USA ja vist oli Austraaliaga ning Venemaa avaldas selle toimumise üle protesti, njah, neil on seni 4 Jaapani saart enda kontrolli all Jaapani põhjaosas, mille nad said Teise Maalilmasõja lõpus ning seetõttu pole ka Venemaa ja Jaapani vahel sõlmitud rahulepingut.
13. Lühiuudised
„Ei ole fakte, et Venemaa hävitab Ukraina kultuuripärandit,” ütles Venemaa välisminister lavrov UNESCO Venemaa asjade komisjoni üldkoosolekul. Njah, nii mõnigi sõber on öelnud, et lavrov sobiks pigem näitlejaks… rolle talle jaguks ja ikka pahade poolel.
Holland saadab Ukrainasse 18 lennukit F-16, et aidata sõjas Venemaa vastu. Valitsus oli varem lubanud Ukrainale anda hävitajaid, kuid seni polnud teada, kui palju neid tarnitakse. Ettevalmistused käivad.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
