Sõja ülevaade: 667. päev – Kiiev ja Krimm sihikul
Avaldatud: 22 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. detsember 2023:
Kiiev ja Krimm ikka sihikul, kaks Ukraina sammu ja üks vene oma edasi ning Ukraina kaitse püsib.
1. Jälle Kiiev.
2. Miskit Krimmis.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugev surve eile neile edu ei toonud.
4. Siversk: Spirne juures jätkab vene pool survet.
5. Bahmut: tugev vene poole rünnakutelaine tõi eile ühe väiksema edenemise.
6. Donetsk: juba kolmas päev ei suuda tuvastada vene poole edenemisi Avdiivka poole, kuig rünnakuid jagub palju.
7. Lõunarinne: eile väike Ukraina samm.
8. Herson: vene pool on tõstnud rünnakute arvu Krõnki kandis, aga muutusi see rindejoones pole toonud.
9. Venemaa keskpanga külmutatud 300 miljardit dollarit äkki siiski lähevad järgmise aasta algul Ukraina toetuseks.
10. putin lubas Venemaal vaesuse ära kaotada.
11. India lõpetas Venemaa naftaga tankerite vastuvõtmise pärast sanktsioone putini „varilaevastiku” vastu.
12. Venemaa ei suuda täita järgmiseks aastaks lubatud gaasi koguseid Hiina suunal.
13. Lühiuudised
1. Ukraina kohal lendab õhus mitu Shahedi droonigruppi, üks neist lendab Vinnõtsjast Hmelnitski oblasti suunas ja teine tuli Kiievi peale. Rünnak algas keskööl ja hetkel on teada vaid all lastud droonirusude tabamustest eluhoonete pihta. Piiriäärsete Ukraina asulate tavapärane pommitamine.
putin jätkab Ukraina laste väljasaatmise võimaluste vormistamist humanitaarteenuste varjus Venemaale. putin allkirjastas 21. detsembril dekreedi „Sotsiaalse toetuse meetmete kohta Ukraina agressioonist mõjutatud lastega peredele”, mis laiendab Venemaa kontrolli Ukraina okupeeritud alade üle rahalise sunni abil ja sisaldab olulist sätet, mis muudab olemasoleva väljasaatmise veelgi ametlikumaks (ikka meditsiinilistel ettekäänetel).
2024. aastal plaanivad vene sissetungijad toota ja tarnida 683 tiibraketti, üle 215 000 pommi ja juhitamata raketti. Vastavad andmed avaldas Ukraina erioperatsioonide vägede loodud Rahvusliku Vastupanu Keskus.
2. Makiivka (Donetski lähistel) sai suurem gaasitoru pihta ja põleb siiani. Teatati, et ümbruskonna inimestel pole enam gaasi. Okupeeritud Kertšis, Krimmis on teatatud plahvatustest… liikluseks on suletud Kertši sild.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakuid jagus nii rinde põhja- kui lõunaosas aga edenemisi eile ei tuvastanud. Ukraina andmetel olla vene pool toonud täiendavaid reserve Kreminna kanti, siis peaks siit suunalt vene surve veelgi tõusma. Njah, kvantiteeti oli neil juba ennegi piisavalt. Eks peaeesmärk on siin vene poolel jõuda nüüd siis vist märtsiks Oskoli jõeni.
4. Siversk: Spirne lähedal jätkub vene tugev kompimine, kiitlesid küll, et edasi said, aga seda edu pole seni suutnud tuvastada.
5. Bahmut: veel ei näe vene rünnakute surve langust ja jagub neid ümber linna palju. Eile suutis vene pool suruda Klisiivkast kirdes asuvas raudteelõigus Ukraina üksused välja raudteest läänepool asuvast metsaribast u 500 m laiuselt.
6. Donetsk: eks juba mitmes päev pakub meeldivat üllatust, et vene pool massiga surub, aga Avdiivka ümber enam edeneda pole suudetud. Veel ei tahaks liialt optimistlik olla… jätkuvalt tuleb Ukraina võitlejatelt sõnumeid, et neile arusaamatu on, kuidas suudab vene pool soldateid zombidena või robotitena rünnakule saata.
Novomihailivkast lõunas on hakanud mõned possad käima käest kätte ja hetkel peaks seis olema selline, et vene poolel pole enam ühtki tööstushoonet külast väljas lõuna pool enda kontrolli all.
Seni pole siin suunal täheldanud Ukraina kaudtule ja drooni puudust, sestap rünnakule tulevaid vene üksusi jõutakse piisavalt hõrendada ja üldjuhul Ukraina possadeni ei jõutagi. Miine jagub ja eilegi mitu vene soomukit neile otsa sõitis.
7. Lõunarinne: eile siiski üks väike Ukraina edenemine.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: vene poole tugevad rünnakud jätkusid, kuid eelmiste päevade edule jätku ei tulnud. Küll suutsid väiksema edenemise saada Ukraina omad Robotinest läänes. Suuri muutusi siin rindel vist tulemas pole, sest päris tugevatel possadel kumbki pool on.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: tihe lahingutegevus ikka Krõnki kandis ja Ukraina teatas, et vene poole rünnakutearv küündis eile 30-neni. Proovitavat ikka igat moodi ja igasuguste üksustega. Rindejoone muutusi ei tuvastanud. Seni puudub Ukrainal võimekus suruda maha vastase lennuväge ja nii jätkavadki karistamatult liugpommide heitmist. Eks suurtüki toetusega on vene poolel siiani muresid, sest kõik, mis laskekaugusesse jõuab, see ära lastakse. Üks MLRS lasti ära juba siis, kui see oli esimesed raketid välja lasknud.
9. The New York Times (NYT): USA alustas liitlastega kiireloomulisi läbirääkimisi Venemaa külmutatud 300 miljardi dollari üle – NYT hinnangul on teema muutunud veelgi aktuaalsemaks, arvestades asjaolu, et Kongress ei ole heaks kiitnud Ukrainale lisaraha eraldamist. USA presidendi Joe Bideni valitsus annab „vaikselt märku” toetusest enam kui 300 miljardi dollari suuruse külmutatud Venemaa keskpanga varade konfiskeerimisele ning on alustanud „kiireloomulisi kõnelusi” liitlastega nende vahendite kasutamise üle Ukraina abistamiseks ajal, mil rahaline toetus väheneb. Sellest teatas Ameerika väljaanne NYT, viidates nimetamata USA ja ELi kõrgetele ametnikele.
Ajakirjanikud meenutasid, et kuni viimase ajani väitis USA rahandusminister Janet Yellen, et ilma Kongressi heakskiiduta ei ole raha väljavõtmine „USA-s seadusega lubatud”. Kuid nüüd, vastavalt NYT-le, on Bideni valitsus koostöös G7-ga hakanud „uue pilguga” vaatama, kas ta saab oma volitusi kasutada või peaks ta paluma Kongressil neid vahendeid kasutada.
Läbirääkimised rahandusministrite, keskpankurite, diplomaatide ja juristide vahel on viimastel nädalatel intensiivistunud, kuna Bideni valitsus „survestab” Suurbritanniat, Prantsusmaad, Saksamaad, Itaaliat, Kanadat ja Jaapanit küsimust lahendama enne 24. veebruari.
NYT teatel ei ole Biden strateegiat veel heaks kiitnud ja paljud üksikasjad on endiselt tulise arutelu objektiks. Poliitikakujundajad peavad otsustama, kas raha läheb otse Ukrainale või kasutatakse seda muul viisil kasu saamiseks. Samuti arutletakse ajakirjanike sõnul selle üle, kas raha saab kasutada ainult Ukraina majanduse ülesehitamiseks ja toetamiseks või saab seda kulutada otse sõjalisteks vajadusteks. NYT teatel on arutelud muutunud veelgi pakilisemaks pärast seda, kui Kongress ei jõudnud aasta lõpuks kokkuleppele Ukrainale sõjalise abi lisaraha eraldamises.
10. Venemaa vaesuse tase on jõudnud ajaloolise madalaima tasemeni ja tulevikus tuleb see viia nullini, ütles putin neljapäeval. „Üldiselt pole see sõna väga hea – vaesus. Kuid sellegipoolest on sellised näitajad olemas. 2023. aastal saabub ajalooline miinimum,” ütles putin strateegilise arengu ja riiklike projektide nõukogu koosolekul esinedes.
Rosstati andmetel oli 2023. aasta kolmanda kvartali lõpus alla ametliku vaesuspiiri 16 miljonit Venemaa kodanikku ehk nende sissetulek oli tööealise elanikkonna puhul alla 15 384 rubla (153 euro), pensionäride puhul 11 718 rubla (117 euro) ja laste puhul 13 964 rubla (139 euro). Jaanuaris-septembris oli vaesuse määr 11,1% ja kolmandas kvartalis 10,2%. „Peame selle arvu vähendama miinimumväärtusteni, peame püüdlema nulli poole,””ütles putin.
Ta lisas, et selleks peab Venemaa majandus muutuma „kõrgete palkade majanduseks”. „See on just võti kodanike sissetulekute suurendamiseks ja vaesusprobleemidest ülesaamiseks,” rõhutas ta (tsitaadid Kommersandist).
2018. aastal, alustades oma neljandat ametiaega, seadis putin eesmärgiks vähendada vaesuse määra Venemaal poole võrra – 2024. aastaks 6,6%-ni. Riiklike arengueesmärkide saavutamise kava kohaselt tuli 2020. aastal vähendada vaeste osakaalu 11,1%, 2021. aastal – 10,2%, 2022. aastal – 9,3%, 2023. aastal – 8 protsendini. Eesmärgid jäid igal aastal täitmata: eelmisel aastal hindas Rosstat vaesuse määraks 12,1%, 2021. aastal 11%, 2020. aastal 12,1%.
Praegused riiklikud projektid lõpevad 2024. aastal ja seetõttu tuleb planeerimishorisonti pikendada 2036. aastani, ütles putin neljapäeval. „Meil on nüüdseks kogunenud selline potentsiaal, mis võimaldab jõuda kogu riigi põhimõtteliselt erinevale tasemele ja arengudünaamikale,” sõnas ta. Njah….
11. Viimase nelja nädala jooksul ei ole India rafineerimistehastesse jõudnud ligi 5 miljonit barrelit Sokoli toornafta: Kaug-Idast regulaarselt Indiasse Venemaa naftat tarnivad tankerid triivivad selle ranniku lähedale või peatuvad teel riiki. Sellest teatas Bloomberg, viidates tankerite liikumise jälgimise andmetele.
Alates novembri keskpaigast on USA kehtestanud sanktsioonid kaheksa tankeri vastu, mis nende andmetel rikkusid vene nafta hinnalage. Neist kuus kuulub Sovcomflotile, kuigi nad on registreeritud ettevõtetele erinevates riikides, eelkõige AÜE-s.
USA sanktsioonid võivad olla üheks põhjuseks, miks Sokoli tarned Indiasse on aeglustunud, kirjutab agentuur. Üks laevadest, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, NS Century, mis vedas regulaarselt naftat Vadinari sadamasse, peatus Sri Lanka ranniku lähedal kaks päeva pärast USA teadet 16. novembril ja on sellest ajast peale seal triivinud. Viimase nädala jooksul liitusid sellega veel kaks Sovcomfloti tankerit, mis suundusid Sokoli naftaga samasse sadamasse.
Novembris teatas Reuters LSEG ja Kpleri andmetele tuginedes, et kolm Washingtoni sanktsioonide saanud tankerit tarnisid regulaarselt Indiasse Sokoli naftat.
G7 riigid jälgisid eelkõige Venemaa ekspordist põhiosa hõivava sordi Urals hindu, mida tarnitakse Läänemere ja Musta mere sadamatest. Urals on müünud üle 60 dollari barreli kohta alates juulist, kuid operatsioonid Kaug-Ida sortidega, nagu ESPO ja Sokol, pole pikka aega ülemmäära saavutanud.
Kolmapäeval teatas G7 karmimatest meetmetest sanktsioonide rakendamiseks. Nende eesmärk on langetada Venemaa nafta hindu lakke ja takistada tarnijaid Lääne kindlustus- ja finantsfirmasid petmast.
India Paradipi sadamasse pidi praeguseks saabuma veel kolm tankerit, kuid ka need peatusid enne sihtkohta jõudmist, kirjutab Bloomberg. Need on 4. detsembrist sadamast umbes 500 km kaugusel triiviv Krõmsk, Nellis ja Liteiny prospekt.
12. Venemaa suurim veeldatud maagaasi (LNG) tootja Novatek on saatnud klientidele vääramatu jõu teate seoses oma Arctic LNG 2 projekti tulevaste tarnetega, teatasid Reutersile neli allikat. Teade tuli pärast seda, kui USA kehtestas novembris sanktsioonid Gydani poolsaarel asuvale Arctic LNG projektile, mille tootmist loodeti alustada selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Esimene liin mahuga 6,6 miljonit tonni plaaniti täisvõimsusele viia 2024. aasta esimeses kvartalis.
Üks allikatest ütles, et teateid said sellised gaasiostjad nagu Hiina ettevõtted Shenergy Group ja Zheijang Energy ning Hispaania Repsol. Projektis osalevad lisaks 60% omavale Novatekile Prantsusmaa Total (10%), Hiina CNPC (10%), CNOOC (10%) ning Jaapani konsortsium Mitsui ja JOGMEC (10%).
Novembris kehtestas USA Arctic LNG 2 vastu sanktsioonid, mis lubasid kuni 31. jaanuarini 2024 viia lõpule teatud tehingud ettevõtte võõrandamise, võlgade ja varade üleandmise kohta. Varem kehtestati piiranguid Murmanskis ja Kamtšatkal LNG ümberlaadimisterminale omavale Arctic Transshipment LLC-le ning projekti töövõtjatele.
Novateki suurimad aktsionärid on Leonid Mihhelson (24,76%) ja Gennadi Timtšenko (23,49%). Viimane on putini sõber, nagu ta ise ajakirjanikele ütles. Timtšenko on Forbesi andmetel rikkaimate venelaste edetabelis 7. kohal 18,5 miljardi dollari suuruse varandusega.
16. Lühiuudised
Ungari peaminister Viktor Orban võttis vastu Ukraina liidri Zelenski kutse kahepoolseks kohtumiseks. See võib olla esimene ametlik kahepoolne kohtumine nende juhtide vahel pärast sõja algust.
Kanada soomukite tootja Roshel tähistas hiljuti olulist verstaposti, tähistades ametlikul tseremoonial 1000. soomuki Senator üleandmist Ukraina sõjaväele.
G7 riigid leppisid kokku Ukraina riigivõla tasumise edasilükkamises 2027. aastani, teatab Ukraina rahandusministeeriumi pressiteenistus.
55% (+1%) USA valijatest toetab USA-d Ukrainale sõjalise abi saatmist sõjas Venemaaga, 38% oli vastu (-3%). Enamik valijaid (69%) arvab, et Ukraina toetamine on Ameerika Ühendriikide riiklikes huvides.
Põhja-Korea on Venemaale tarninud üle tuhande ja viimasel ajal veelgi enam konteineri sõjavarustuse ja laskemoonaga, ütles USA alaline esindaja NATO juures Julianne Smith briifingul.
Venemaa muna hinnarallist pole eriti kirjutanud aga vene riigiduumas avaldati arvamust, et hinnad tõusevad seetõttu, et venelased on hakanud rohkem sööma…
Uue Kaitseliidu ülema esinemise (ERR-i saates) täielik ülevaade jõudis paljudesse Ukraina väljaannetesse ning enim tähelepanu sai teema, et kui Venemaa ründab NATO riiki, siis NATO viib kohe sõja Venemaa sügavustesse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
