Sõja ülevaade: 663. päev – droonilaine Ukraina linnade suunal
Avaldatud: 18 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. detsember 2023:
igaöine droonilaine Ukraina linnade suunal jätkus aga egas Venemaalgi väga rahulik ole, tugev vene poole rünnakutelaine (64 rünnakut) ei toonud rindejoones olulisi muutusi, kuid pingeline olukord siiski Kupiansk-Kreminna, Bahmuti ja Donetski rindel jätkub.
1. Tavaliselt ikka öösel neid droone tuleb.
2. Võimalik, et eile öösel kompis Ukraina oma droonidega vene õhutõrje paiknemist.
3. Kupiansk-Kreminna: jätkuv tugev vene poole surve eile neile jälle edu ei toonud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: initsiatiiv ümber Bahmuti on vene poole käes ning surve jätkus.
6. Donetsk: hull rünnakutelaine nii Avdiivka kui Marinka juures jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
7. Lõunarinne: tõuseb siingi vene poole surve Tokmaki suunalt.
8. Herson: lahingud jätkusid muutusi rindejoones toomata.
9. Veel kolm last saadi Venemaalt tagasi.
10. Budanov uuest võimalikust mobilisatsioonist Ukrainas.
11. Pisu varjundeid Venemaa demograafilisest kriisist.
12. Venemaa suurim autotootja AvtoVAZ vajab Hiina autotootjatega konkureerimiseks valitsuse toetust.
13. putin lubas luua Leningradi sõjaväeringkonna.
14. Lühiuudised
1. Eile päeval toimus Zaporižžis plahvatus, põhjust ei tea aga sinna ulatub ka S-200 ja S-300. Uus igaöine droonirünnak Ukraina linnade suunal. Nikolajevi, Dnepropetrovski, Vinnitsa ja Hmelnõtski oblastis need kõik olla alla lastud. Ukraina omade sõnul olla enamus droone alla lastud mobiilsete õhutõrje üksuste poolt.
Vene piiri äärest tuleb sõnumeid, et olla aktiveerunud kummaltki poolelt nn diversantide gruppide tegutsemine. Miskit suuremat siiski veel mitte. Küll kahanes eile oluliselt vene kaudtuletöötlus üle piiri. Võimalik, et kasvanud diversiooni oht tegi neid pisu ettevaatlikumaks.
2. Eile öine suurem Ukraina droonilaine (35 drooni) Venemaa ja Krimmi suunal, mis ründasid põhiliselt Rostovi, Volgogradi ja Lipetski piirkondi. Vaatamata vene poole kinnitusele, et miskit ei tabatud, pole päris õige. Morozovski lennuvälja rünnaku tagajärgel sai kahjustada vähemalt üks Su-34.
Eile lasid venelased ise alla oma Su-25 Tokmaki lähistel.
Donetskis oli eile suurem elektrikatkestus ning põhjust ei tea.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes ja läänes jätkusid vene poole rünnakud nii päevavalges kui pimedas, nii soomuse kui jalaväega. Eile need siin suunal edu ei toonud ja Ukraina olla pisu aktiivsemalt hakanud vastu torkima ning Sinkivka küla juures ei lase vene soldatitel rahulikult eesmistel possadel olla. Kuna vene pool tõi siia juurde mitu brigaadi motolaskurüksusi ja tuli info, et ka insenerivägede üksust arvatavalt sillatehnikaga sinna kanti lisandus siis eks võivad üritada sillapead üle Oskili jõe teha Kupianskit põhja pool.
Rinde lõunaosas tõusis ka pisu Ukraina vasturünnakute arv ja olla possade käest kätte käimist.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene pool üritab suruda ikka Bahmutist loodes Chasiv Yari poole ning tugevad lahingud käivad Bohdanivka ida- ja põhjaserva lähedal ning pisu on Ukraina omasid Bahmutist läänes linnast kaugemale surutud.
Klištšiivka taga asuva asuva kõrgustiku peal on olukord keeruline. Lahingud seal jätkuvad ja hetkel on selguseta täpne seis.
Tundub, et Andriivka suunal on Ukraina asunud kaitsele ja ise enam tihedalt survet ei avalda. Mõnedelt blogijate kaartidelt siiski leiab Ukraina sillapead Andriivka ja Kurdjumivka vahel raudteest idapool.
6. Donetsk: suuremaid rindejoone muutusi hull rünnakutelaine eilegi ei toonud. Avdiivkast loodes Stepove juures jätkuvad vene poole rünnakud ja järjest enam rünnakuid toimub pimedal ajal. Õnneks on seni Ukrainal piisavalt termovaatluse võimekust õhus ja egas Ukraina kaudtuleüksused ja õhus droonidega toimetavad meeskonnad väga magada ei saa, sestap nn puhkeaja reziimi korraldamine on paras pähkel. Juba paaril päeval on vene poole rünnakul osalevate üksuste arv läinud väiksemaks ja 3-5 ühikut soomust kas jalaväega või ilma või hoopis jagu või rühm ilma soomuseta.
Avdiivkast kagus olla lahingud käimas Avdiivka linna äärmiste hoonete pärast ning mõni neist juba käest-kätte käib kuid seni pole vene pool veel end üheski hoones paika saanud.
Surve pole langenud ka Avdiivkast loodes Opytne ja Pervomaiske kandis. Soomusega väga üle põllu ei suruta, sest tundub, et nii mõnigi on sinna lihtsalt sisse vajunud. Tugev surve jätkus ka Marinka juures ning siingi eile vene poole edenemisi ei tuvastanud.
Ka Ukraina luure kipub arvama, et väga pikaks ajaks selliste kaotuste jätkumine kurnab vene poole siiski välja ning just professionaalsemate vene soldatite kaotus olla mureks, sest nn värsket oskusteta ja kogumusteta soldateid ikka juurde tuleb. Seni pole tuvastanud, et siin suunal oleks Ukrainal suuremaid muresid kaudtulemoona ja droonidega.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunalt järjest vene poole surve tõuseb.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: mõned Ukraina blogijad kirjutavad, et vene poole tugevamad rünnakud on viinud selleni, et possad on hakanud käest kätte käima ning sellega põhjustavat ka pisu enam kaotusi Ukraina poolele.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: suurem madin ikka Krynky kandis ja Ukraina omad teatavad, et vene poole kaotuste arv jätkuvalt väga kõrge ning nopitakse ära enamus laske- või drooni ulatusse jõudev sõjatehnika.
9. Ülemraada inimõiguste volinik Dmitri Lubinets teatas kolme Hersoni piirkonnast röövitud lapse tagastamisest Ukrainasse. Lubinetsi sõnul saadi tagasi 12-aastane tüdruk ja 15-aastane poiss, samuti veel üks 12-aastane poiss, kelle ema Gruusiasse viis.
Ukraina ja Venemaa vahel saavutati humanitaarprogrammi Bring Kids Back UA raames leping röövitud laste üleandmises Katarist pärit vahendaja osalusel. „Iga tagasipöördumine on omaette lugu ja erioperatsioon, mille kallal inimesed tegelevad. Ja nende eesmärk on kõik lapsed kodumaale tagasi saata. Aitäh kõigile, kes selle teoks tegemisele kaasa aitavad. Me võitleme iga Ukraina lapse eest ja toome kõik tagasi,” kirjutas Lubinets.
15. detsembril teatas Venemaa Föderatsiooni laste õiguste volinik maria lvova-belova ka kahe lapse – 6. klassi tüdruku ja tema 10. klassi venna – üleviimisest. Lapsed saadeti Valgevene kaudu ema juurde Odessasse. Venemaa lubas varem tagastada kuus röövitud last, Katar oli selles küsimuses vahendajaks.
Varem, 5. detsembril, tagastas Venemaa Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja Katari vahendusel korraldatud tagasisaatmise teise etapi raames Ukrainas sugulastele kuus okupeeritud aladelt röövitud last. Oktoobris naasis Ukrainasse neli last. Katar osales läbirääkimistel ka okupeeritud Mariupolist ära viidud teismelise Bogdan Ermokhini tagasitoomise üle. Teise etapi läbirääkimised kestsid 2023. aasta aprillist.
Ukraina võimude ametlikel andmetel on 31. juuli 2023 seisuga alates sõja algusest Ukrainast Venemaale küüditatud 19 546 last. Venemaa aga väidab, et on välja saatnud umbes 700 000 last.
10. Ukraina relvajõudude praeguse personalitaseme juures ei kata ükski värbamine armee vajadusi, seega ei saa mobilisatsiooni vältida. Seda ütles kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juht Kirill Budanov. Budanov ütles arutelupaneelil „2024: väljakutsed ja väljavaated” peetud kõnes, et praegustes tingimustes on mobilisatsioonita peaaegu võimatu hakkama saada.
Tema sõnul on Ukraina relvajõudude komplekteeritus nii suur (luure peadirektoraadi juht hindas seda 1,1 miljonile inimesele, rõhutades, et nimetatud arv on tinglik, kuna tegelikud andmed on riigisaladus), et „sellist mahtu ei saa hõlmata ükski värbamine, ainult mobilisatsioon”.
Samas märkis ta, et vabatahtlikud, kes liitusid Ukraina kaitsjate ridadega esimese kuue kuu jooksul pärast täiemahulise Vene Föderatsiooni sissetungi algust või olid sel ajal juba ajateenistuses, siis „objektiivsetel põhjustel on neid inimesi vähe alles. See on fakt, seda tuleb mõista ja tunnustada,” ütles Budanov. Tema sõnul „ei saa lubada isegi arvamust, et mobilisatsioonita saab hakkama. See on võimatu.”
Põhiprobleemiks jääb motivatsiooni küsimus. Kui mobiliseeritutel seda ei ole, siis „ükskõik kui palju inimesi – sunniviisiliselt või mittesunnitult, mingite nippidega või seadusega kooskõlas – mobiliseerime, on efektiivsus peaaegu nullis,” märkis Budanov.
„Suurem osa meie rahvast pole kahjuks, hoolimata sellest, et nad karjuvad „mina olen ukrainlane” ja „Ukraina ennekõike”, end kunagi Ukraina kodanikena tundnud. Neil ei ole tunnet, et vaenlane on meie territooriumi vallutanud. ja et igaühel meist on püha kohustus seda riiki kaitsta,” ütles Budanov. Njah, eks meilgi selliseid suure suuga linna ehitajaid jagub…
„Paljudel inimestel ei ole tunnet, et see on nende sõda… Märkimisväärne hulk inimesi ei olnud valmis oma riiki kaitsma,” usub ta.
Tema arvates peaks riik selliste inimestega ausat dialoogi pidama. „Kui on sõda, tähendab see sõda ja seda pole vaja karta,” ütles Budanov.
11. Venelased peaksid kuulama president vladimir putini sõnu laste saamise kohta, pidades neid demograafiliste näitajate parandamise eesmärgiks. Seda ütles riigiduuma kaitsekomisjoni liige Andrei Guruljev saates „Otsesaade”. „Mida president ütles? Traditsioonilised väärtused – kodumaa, suured pered. Kuidas te ülesande täidate? <…> Kas täidate presidendi dekreeti? <…> Täitsin ülesande ja üheksa kuud hiljem raporteerisin tulemustest,” märkis Gurulev saates.
putin ütles novembris Venemaa Ülemaailmse Rahvanõukogu istungil esinedes, et Venemaa seisab silmitsi „kõige raskemate demograafiliste väljakutsetega” ning nendest ülesaamiseks on vaja taaselustada suurperede traditsioon. Paljud Venemaa rahvad „säilitavad tugeva, mitmest põlvkonnast koosneva perekonna traditsiooni, kus kasvab neli, viis või enam last,” ütles president. Ta meenutas, et mitu põlvkonda tagasi sündis vene peredes seitse-kaheksa last: „Hoidkem ja taaselustagem neid toredaid traditsioone. Paljude laste ja suure pere saamine peaks saama kõigi Venemaa rahvaste normiks, elustiiliks.”
Valitsus prognoosis oktoobris sotsiaalfondi eelarvet koostades, et sündide arv Venemaal jätkab järgmise kolme aasta jooksul kahanemist, langedes tasemele, mida riik pole näinud alates tsaariajast. Prognoosis sisalduvad arvud on minimaalsed alates 18.–19. sajandi vahetusest. Mobilisatsioon, mille tulemusena läks rindele 300 tuhat meest ja veel sajad tuhanded lahkusid riigist, vähendas sündide arvu umbes 5%.
12. Venemaa suurim autotootja AvtoVAZ vajab Hiina autotootjatega konkureerimiseks valitsuse toetust. Seda ütles ettevõtte juht Maxim Sokolov Lada Iževski tehases peetud pressikonverentsil, vahendab Motor. „Hiina turuga avalikult konkureerida on ebareaalne, kuna selle maht pole võrreldav Venemaa omaga,” ütles AvtoVAZi juht. Ta rõhutas valitsuse regulatiivsete meetmete tähtsust Venemaa autoturu arendamiseks aastaks 2030.
Tippjuht tõi Lada e-Larguse ehedaks näiteks autost, mis vajab valitsuse toetust. „Kui toetame Hiina autotööstust, suudame müüa vähe kodumaiseid, väga lokaliseeritud autosid,” lisas ta.
Septembris sattus AvtoVAZ USA sanktsioonide alla. Seejärel hoiatas Sokolov komponentide tarnimisega seotud probleemide eest. Venemaa Ukraina sissetungi majanduslike tagajärgede taustal on autode hinnad Venemaal tõusnud keskmiselt kolmandiku võrra.
putin tunnistas otseliini ajal, et kodumaiste autode hinnatõus oli tõsine – 40%, kuid ei nõustunud arvamusega, et AvtoVAZ-i autode hinnad „lendasid kosmosesse”. „Siin pole midagi kokku varisenud,” rõhutas president.
Sokolov tunnistas, et Lada autode hinnad on tõusnud alates 2022. aasta veebruarist. „Kui rääkida 2023. aasta lõpu kaalutud keskmisest kasvust, siis see näitaja on ca 11%. Kuid perioodi kohta alates veebruarist 2022 – jah, tõepoolest, see on 40%. Kuid selle perioodi jooksul on meie hinnapoliitikas ja maailmas laiemalt palju muutunud,” ütles Sokolov.
2022. aasta lõpus müüs AvtoVAZ 188,6 tuhat autot – peaaegu poole vähem kui aasta varem.
13. putin ähvardas Soomet ja NATO allianssi laiemalt avalduses, mille eesmärk oli näiliselt ümber lükata mure Venemaa ähvardava ohu pärast NATO-le. Ainuke oluline info selles pikas monoloogis on Leningradi sõjaväeringkonna loomine ehk siis tekitatakse sellele suunale täiendav juhtimiselement. Lubadus kohe sinna uusi üksusi viima on suht sisutühi, sest seni ikka reha hoopis sealt üle käib ning soldateid ja tehnikat Ukraina poole saadetakse. Njah, kahju kui paljud meediakanalid, analüütikud ja blogijad pühendavad väga palju aega ja leheruumi putini sõnavõttudele. 95% vähemalt tuleb sealt sarnane jutt ja pigem võiks vaid keskenduda sellele, et mis on uut või erinevat. Sestap enamus putini eilset bla-bla-blad jätab kajastamata. Eks mida lähemale järgmise aasta märtsile, seda enam putini avalike esinemisi tuleb.
14. Lühiuudised
Hävitaja USS Carney tulistas 16. detsembril Punase mere kohal alla 14 huthide poolt Jeemenist välja lastud drooni. Kuna sarnnased droonirünnakud toimuvad igapäevaselt, siis järjest suured laevafirmad loobuvad läbimast Punast merd. Sellega kallineb nii transpordi kulu (ümber Aafrika reisi tõttu) kui pikeneb tarneaeg. Lisaks jääb Egiptus ilma päris kopsakatest Suessi kanali läbimise tasudest, mida hädasti oleks niigi pingelisele riigieelarvele toetuseks vaja.
Venelased varastavad okupeeritud aladelt (Zaporožje oblast) tööstushoonetest kõike, mis sinna on jäänud ja saadavad selle Berdjanski sadama kaudu Venemaa Föderatsiooni. Kaubaks läheb ka vanametall, kui muud enam pole. Palju vargusi toimub vene soldatite järelvalve all.
Ukrainas on koristatud sel aastal üle 78 miljoni tonni uut vilja. 2023. aasta kevade alguses prognoositi käesoleva aasta saagiks 63,5 miljonit tonni.
Briti valitsus kehtestas 15. detsembril sanktsioonid Venemaa Novikombanki vastu. Sellest teatas Ühendkuningriigi finantssanktsioonide amet. Kommertspanga varad külmutatakse ja korrespondentpangatoimingud keelatakse. Novikombank on Venemaa riikliku korporatsiooni Rostec pank, mis on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogilise tööstuse, masinaehituse, autotööstuse ning nafta- ja gaasitööstuse ettevõtete rahastamisele. Pank on Venemaa 25 suurima panga hulgas.
Poola veoautojuhid on alates homsest teatanud uuest protestiaktsioonist Yagodin-Dorohuski kontrollpunktis Ukrainaga, mis vabastati nädal tagasi. Praegu on selles kontrollpunktis endiselt kinni 2000 Ukraina veokit.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
