Sõja ülevaade: 656. päev – järjest pingelisemaks läheb
Avaldatud: 11 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. detsember 2023:
82 vene poole rünnakut, raketid Kiievi suunal ja Odessaski rahulik polnud. Järjest pingelisemaks läheb Bahmuti ümber ning surve ei kahane ka Kupiansk-Kreminna ja Donetski rindel.
1. Kiiev ja Odessa.
2. Rahulik ja uus vene korvett Mustal merel.
3. Kupiansk-Kreminna:
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut:
6. Donetsk:
7. Lõunarinne:
8. Herson:
9. ISW lugu Venemaa jätkuvatest eesmärkidest Ukrainas, njah, ei miskit uut alates sõja esimesest päevast.
10. Püssirohtu kipub maailmas väheks jääma.
11. Venemaal toimus pikett abordikeelu kehtestamise vastu.
12. Venemaa arstide avalik kiri putinile.
13. Lühiuudised
1. Täna varahommikul (u kell 04.00) lasti alla Kiievi kandis 8 vene ballistilist raketti. Kas kõik, pole endale veel selge. Õhutõrje oli eile hilisõhtul aktiivne Odessa piirkonnas ja sealt hetkel tabamustest maapinnal info puudub. Ukraina piiriäärsete asulate pommitamine tavapärases mahus.
Talve saabudes alustas vene pool „kooskõlastatud rünnakut” Ukraina energiainfrastruktuuri hävitamiseks. Sellest teatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma igapäevases luurearuandes. Luureraport väidab, et Venemaa varus need raketid tõenäoliselt talviseks rünnakuks osana suuremast strateegiast, mille eesmärk on halvendada Ukraina energiataristut. Ühendkuningriigi kaitseministeerium märgib, et senine rünnakute kahju „paistab olevat minimaalne”, kuna Ukraina õhutõrje püüdis enamiku rakettidest edukalt kinni. London tunnistab, et Ukraina energiasüsteem on vaatamata teatud täiustustele endiselt haavatav.
Oktoobris ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina reageerib sel talvel Venemaa sagenenud rünnakutele riigi energiavõrgu vastu. Küsimusele, kas Zelenski „vastus” sisaldab võimalust, et Ukraina ründab Venemaa nafta- ja gaasitaristut, vastati: „See oleks õiglane.”
2. Mõned Ukraina vastused Kurski ja Belgorodi oblasti suunal.
Venemaa vedas sisemaal Musta mere äärde projekti 22800 „Karakurt” uue raketikorveti, mis on tiibrakettide Kalibr kandja.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole rünnakutelaine rinde põhja- ja lõunalõigus jätkus. Ikka üritatakse mitmel moel, nii ainult soomusega, soomus koos jalaväega või ainult jalaväega. Lisaks tugevale kaudtuletöötlusele enamuse Ukraina asulate pihta rindejoonest lääne pool on aktiivne ka vene poole lennundus ja lisaks liugpommidele ka S-300 raketid käigus on. Eile suutis vene pool edeneda üle põllu Perotravnevoi lähedal (Kupianski suunal külast idas). Suuri muutusi see veel ei põhjusta. Eks vene poole kurtmist tuleb, et Sinkivka küla päris tugevalt kindlustatud. Lisaks on hakanud kasvama vene soldatite kurtmised, et putinile hea meele tegemiseks kantakse suuri kaotusi.
Rinde lõunalõigus Kreminnast loodes, läänes ja edelas vene poole edenemisi eile ei tuvastanud. Küll on suudetud hoida eelmine nädal saadud uusi possasid ja jätkavad surumist Oskili jõe poole.
4. Siversk: siin rünnakutesurve jälle pisu vaibus, kipub ülepäevane olema. Rindejoone muutusi pole tuvastanud.
5. Bahmut: vene poole rünnakute arv vaid tõuseb. Eelmine nädal teadmata päeval suutis vene pool Soledarist kirdes tagasi saada u kuu tagasi kaotatud possad kahes lõigus ja rindejoon sirgemaks seal muutus. Bahmutist loodes ja idas (nii Hromovoi kui Bohdanivka lähedal) sai vene pool kahes lõigus kuni kilomeeter edasi ja jätkab surumist. Loodetavasti on sealt edasi üle suurte põldude pisu keerulisem edeneda. Klisiivka juures jätkas vene pool rünnakuid nii külale kui piki külast läänes asuvat kõrgustikku pidi ja Andriivkale, eile need muutusi rindejoones ei toonud aga tuntavalt on suudetud hakata domineerima.
Sarnaselt teistele rinnetele vene pool kaotustest ei hooli, kaudtulemoona siiski jagub ja „käega osutatud suunas” rünnakuid jätkatakse.
6. Donetsk: tugev vene poole rünnakutelaine jätkus ümber Avdiivka ja Marinka. Tundub, et Avdiivkast põhjas pisu eile surve langes ja kipub arvama, et suuri kaotusi kandnud üksusi välja vahetati ja täna või homme uue hooga jätkatakse. Puruks lastud vene soomuse hulk põldudel ja teedel on väga tihedaks läinud. Jätkuvalt tõuseb ka Ukraina nn koduste droonide rünnakute arv vene jalaväe suunal ja juba ühe soldati leidmisel droon oma töö ära teeb. Ühe vene soldati sõnul on nende 70-liikmelises rühmas ellu jäänud 14 inimest. Nad (vist kõrgemad komandörid) on mõelnud „katla sulgemise” kingituse teha putini ametisse astumiseks. Njah, hoida nii kõvasti kahanenud üksust rindel (video järgi eesliinil) näitab siiski pisu nii juhtimise halba kvaliteeti kui muresid inimressursiga.
Avdiivka kagunurgas Promka juures võis eile vene pool peaaegu jõuda linna esimeste hooneteni. Rünnakud Vodjane suunalt ja Pervomaiske ümber eile vene poolele edu ei toonud.
Marinkas sai vene pool jälle ühele asula läänepoolsele purustatud hoonele lippu lehvima panna, aga kogu asulat seni veel siiski ei kontrollita. Novomihalivka juures (Marinkast lõunas) sai vene pool pisu rinnet sirgemaks. Prooviti ka Vuhledari poole, aga ei miskit.
7. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: ainuke lõik, kus seni pisu tugevamate rünnakute jätkab kumbki pool. Üleeilsele vene poole edenemisele eile lisa ei tulnud.
Melitopoli suund: muutusteta.
Venelased püüavad täiustada oma kaevikuvõrke metallraamide ja lagedega, et kaitsta peamiselt FPV droonide eest, selgub piltidelt, varjates samas ka igasugust liikumist kaevikute sees. Hetkel on teadmata, kus pildid täpselt tehtud on, sest tänase seisuga peaks pildid teinud Ukraina üksus asuma Hersoni kandis ja toimetama Krõnki ümber, aga olid varasemalt ka lõunarindel.
8. Herson: tihedam tegevus jätkub Krõnki ümber ja asulas. Jätkuvalt kasvab hall ala Ukraina kasuks. Vene pool kasutab rasketehnikat ja FAB-sid. Ukraina peamiselt tankitõrjerelvasid, droone ja suurtükiväge.
Vene pool kurdab, et põhimõtteliselt kõik, mis üritab Krõnki poole liikuda, on droonide poolt märgatud ja kohe sihikule suunatud. Venelased kurdavad EW (elektroonilise sõja vahendid) puudumise üle nende poolel ja droonide pideva surisemise üle nende peade kohal. Üks vene blogija kaebab, et kindral teplinski püüab kõvasti olukorda Dnipro jõel parandada, kuid seisab silmitsi „valedega kõikidel teadete tasanditel”. Teplinski asendas senise kindral Makarevitši, kellel oli tema soorituse kohta ainult negatiivne tagasiside. Blogija ütleb, et venelasi saadavad kamikaze-rünnakutesse kõrgemad juhid, keda eksitavad samad inimesed, kes sooritasid varasemaid rünnakuid. Olla tavaline, et tuleb soldatilt ettekanne, et objekt vallutatud, kuigi see pole ja sinna saadetud uus üksus oma osta leiab. Valetavat siis kõik sõjalised tasemed ja selliselt pole ka parimal juhil võimalik efektiivselt ja tulemuslikult sõdida…
Tuli ka vene poole kurtmist (vist sealt lõunalõigust, kus vene pool üritab saarte üle kontrolli saada), et kui Ukraina nende paadi jõel ära laseb, siis elusalt kaldale tänu alajahtumisele enam ükski soldat ei jõudvat.
9. USA Sõja Instituudi lugu: Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova rõhutas, et Venemaa maksimalistlikud eesmärgid Ukrainas ei ole muutunud, korrates pigem kremli nõuet Ukraina täielikuks poliitiliseks kapitulatsiooniks ja Kiievi nõustumist Venemaa sõjaliste ja territoriaalsete nõudmistega, mitte vihjata valmisolekule tõsiselt läbi rääkida. 9. detsembril AFP-le antud kirjalikus intervjuus väitis Zahharova, et „kõikehõlmav, jätkusuutlik ja õiglane lahendus” saab Ukrainas sündida ainult siis, kui Lääs lõpetab „Ukraina relvajõudude relvadega varustamise” ja et Ukraina loovutab Venemaale territooriumi (Njah, vist juba Venemaa pool annekteeritud alad) ja tõmbab väed välja (vist mõeldakse, et juba varasemalt suuremas osas annekteeritud oblastitest loobub Ukraina ka sellest osast, mis on veel vallutamata). Zahharova rõhutas kremli kauaaegset väidet, et Venemaa tungis Ukrainasse „demilitariseerimiseks”, „denatsifitseerimiseks” ja „venekeelsete kodanike õiguste tagamiseks” Ukrainas. kreml on järjekindlalt kasutanud terminit „denatsifitseerimine” koodina Ukraina valitud valitsuse tagandamiseks ja selle asendamiseks mõne valitsusega, mida kreml peab vastuvõetavaks – st režiimimuutus. „Demilitariseerimine” jätaks Ukraina ilmselgelt jäädavalt Venemaa meelevalda. Zahharova kommentaarid toovad selgelt esile tõsiasja, et putini 24. veebruaril 2022 püstitatud Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse esialgsed eesmärgid ei ole muutunud ja putin ei kavatse sõda lõpetada enne, kui tema maksimaalsed eesmärgid pole täidetud. ISW hindab jätkuvalt, et Venemaa ei kavatse Ukrainaga heas usus tõsiseid läbirääkimisi pidada ning läbirääkimised Venemaa tingimustel on võrdväärsed Ukraina ja Lääne täieliku alistumisega.
10. Maailmas tunda andma hakanud püssirohupuudus toob järgmisel aastal kaasa laskemoona ülemaailmse hinnatõusu. Ameerika ettevõte Vista Outdoor, mis omab relva- ja laskemoonatootjaid, teatas sellest Newsweeki tsiteeritud kirjas klientidele. „Seoses maailma sündmustega on meie tarnijad meid teavitanud enneolematust nõudlusest ja eeldatavast ülemaailmsest püssirohu puudusest, mille tulemusena on meie hinnad oluliselt tõusnud. Oleme sunnitud hindu tõstma, et neid kulusid tasandada,” seisis ettevõtte asepresidendi Brett Nelsoni kirjas. Hindu tõstvate ettevõtete hulgas on Remington, Alliant Powder, CCI, Federal, SEVI-Shot ja Speer.
Vista Outdoor ei tuvastanud konkreetseid sündmusi, mis hinnatõusule kaasa aitasid. Newsweek märgib, et laskemoona hind hakkas tõusma 2020. aastal: COVID-19 pandeemia tõttu oli tarneahel häiritud. Praegune hinnatõus toimub Ukraina ja Gaza sõdade ajal.
Samas lubas Vista Outdoor jätkata Ukraina relvajõudude toetamist. 2024. aasta märtsis saadab ettevõte Kiievisse miljon ühikut laskemoona. „See rõhutab, kui oluline on teine muudatus Ameerikas ja näitab Ameerika tootjate võimet varustada meie liitlasi laskemoonaga. Oleme pikka aega toetanud Ukraina sõjaväge ja jätkame seda selles ülemaailmses jõupingutuses ühineda demokraatia nimel,” seisis ettevõtte avalduses.
Novembri lõpus esitas Ukraina relvajõudude peastaap Pentagoni juhile Lloyd Austinile plaani, mille kohaselt Venemaa poolt vallutatud territooriumide vabastamiseks ja 1991. aasta piirideni jõudmiseks on Ukraina relvajõududel vaja 350–400 miljardi dollari väärtuses erinevaid relvi ja laskemoona, eelkõige vajavad Ukraina relvajõud Venemaa üle võiduks 17 miljonit mürsku.
11. Kaasanis Tintšurini pargis toimus koordineeritud pikett abordikeelu kehtestamise vastu. Nagu teatas kanal Sota Telegram, lubasid võimud piketil viibida mitte rohkem kui 20 inimesel. Meeleavaldajad hoidsid käes plakateid loosungitega: „Ei aborti, ei seksi” ja „Lapsi tuleb taga otsida”. Samal ajal öeldi Kaasani linnapea kabinetist Kommersandile, et pikett oli pühendatud „demograafia suurendamisele ja abordi keelustamisele”.
2023. aasta sügisel keeldusid paljud erakliinikud Kurski oblastis, Tatarstanis, Krimmis ja teistes piirkondades meditsiiniliste abortide tegemisest. Novembris kehtestati Mordva, Kaliningradi ja Tveri oblastis trahvid abordi esilekutsumise eest. Kurski võimud tegid ettepaneku laiendada seda normi kogu Venemaale.
Tänapäeval on Venemaal vastavalt seadusele „Kodanike tervise kaitse aluste kohta” naisel õigus abordile omal soovil. Raseduse katkestamine on lubatud kuni 12 rasedusnädalal ja vägistamise korral kuni 22 rasedusnädalal.
Sotsioloogilised ja ajaloolised uuringud, sealhulgas ÜRO andmed näitavad, et abordipiirangud kas ei mõjuta viljakust või avaldavad lühiajalist mõju. Keelud toovad aga kaasa ebaseaduslike abortide sagenemise, mis on naistele ohtlik ja võib tulevikus põhjustada viljatust. Eksperdid märgivad, et abordivastase võitluse eskaleerumist seostatakse võimude katsetega luua sõja ja demograafiliste probleemide taustal aktiivsuse illusioon.
12. Venemaa arstid saatsid putinile avaliku kirja nõudega osutada erakorralist arstiabi munitsipaalsaadikule Aleksei Gorinovile, kes mõisteti süüdi vene armee teemaliste „võltsuudiste” levitamise artikli alusel. Pöördumise autorid rõhutavad, et olukord kujutab tõsist ohtu süüdimõistetu elule ja võib kiiresti halveneda. Gorinovi advokaat ütles, et tema kroonilisi kopsuhaigusi põdeva kliendi tervis on koloonias oluliselt halvenenud. Tal ilmnesid „ägeda hingamispuudulikkuse ja raske nakkushaiguse tunnused”. Gorinov ise ütles, et „tal on bronhiit aktiivses staadiumis, palavik, pidevad külmavärinad, tal on raske hingata”. Arstid rõhutavad vajadust haiglaravi ja „laia valiku diagnostiliste ja ravimeetmete järele”. Kirja toetas üle saja erinevate erialade Venemaa arsti. Gorinov ise püüdis koloonia juhtkonnalt arstiabi otsida, kuid sellest keelduti.
Gorinov sai esimesena reaalse karistuse vene armee „võltsingute” levitamist käsitleva artikli alusel. Tema vastu algatati kriminaalasi pärast kohtumise salvestamist Krasnoselski rajooni kanalil 15. märtsil 2022. Seejärel tegi Gorinov ettepaneku kuulutada vaikuseminut „Ukrainas käimasoleva sõjalise agressiooni ohvrite mälestuseks”. Alates 2023. aasta septembrist on saadik mitu korda kartserisse saadetud.
Novembris sai teatavaks, et Gorinovi süüdistati terrorismi õigustamises kambrikaaslastega peetud vestluste tõttu Ukraina Azovi pataljoni teemal. Uurimine väidab, et 2023. aasta jaanuaris tegi Gorinov Vladimiris IK-3-s viibides „isiklikult avaldusi, mille eesmärk oli õigustada terroristlikku tegevust teiste vangide juuresolekul”.
13. Lühiuudised
Ungari peaministri Viktor Orbáni liitlased peavad Washingtonis vabariiklastega kinniste uste kohtumise, et nõuda USA sõjalise toetuse lõpetamist Ukrainale, kirjutab Guardian.
Zelenski läheb homme USA-sse ja kohtub USA presidendi Joe Bideniga. Tuleb just Argentiinast sealse uue presidendi inauguratsioonilt.
Zelenski kohtus Argentiina parlamendi külalistemajas Ungari peaministri Viktor Orbaniga ja vestles temaga lühidalt. Nende vestluse hetk jäädvustati videole Argentiina senati ametlikul YouTube’i kanalil. Zelenski ja Orbani vestluse sisu pole teada, presidendi kantselei ametlikes andmetes mainitakse vaid, et president „suhtles mitteametlikult välisriikide riigi- ja valitsusjuhtidega”.
Veokijuhtide streigid jätkuvad Poola-Ukraina piiril, takistades praegu juba 3500 veokil Ukrainasse sisenemast.
Rootsi relvajõudude ülemjuhataja kindral Micael Bydén külastas Ukraina armee positsioone idasuunal ja kohtus 45. suurtükiväebrigaadi suurtükiväelastega.
USA suursaadik NATO juures: NATO ei kavatse oodata ja ei vaata tegevusetult, kuni Venemaa oma armee uuesti üles ehitab ja taastab oma jõu uueks agressiooniks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
