Sõja ülevaade: 655. päev – vene poole surve püsib
Avaldatud: 10 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. detsember 2023:
miskit Izevskis (Venemaa), rasked ilmastikuolud ei ole vähendanud vene poole survet ja on ka mõningaid edenemisi, lähiajal suuremat vene läbimurret siiski ei prognoosi ja kui Ukraina ei suuda üllatada, siis ka mitte nemad.
1. Krõvõi Rih.
2. Makiivka ja Izevsk.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev surve arvatavalt ilma muutusi rindejoones toomata jätkus.
4. Siversk: siingi rünnakud vene poolelt ilma muutusi rindejoones toomata.
5. Bahmut: kaks vene poole edenemist ja üks neist pisu murelikumas suunas.
6. Donetsk: kumbki pool astus sammu.
7. Lõunarinne: üks pisu tavapärasest suurem vene poole edenemine
8. Herson: vene pool proovib nii ja naa, aga edasi ei saa.
9. Põhja-Korea moon pole sugugi kvaliteetne.
10. Murenoodid, sest Ukrainal ei jätku rindele piisavalt võitlejaid.
11. Venemaa ravimifirmad ei tegele piisavalt uuenduslike ravimite arendamisega.
12. Peterburi kohustusliku ravikindlustussüsteemis tekkisid rahalised raskused.
13. Bulgaaria parlament pidi Ukrainale sõjalise abi andmiseks ületama nende presidendi veto.
14. Minnakse edasi külmutatud Venemaa varade ja sellest saadava tulu andmisega Ukrainale.
15. Jätkuvalt ei taha vene kaitseministeerium lubada soldatitel kasutada rindel eraautosid.
16. Lühiuudised
1. Eilsest info vaid ühest alla lastud vene raketist Krõvõi Rihi lähistel. Piiräärsete Ukraina asulate pommitamine u ½ mahus.
2. Okupeeritud Makiivkas toimus suur plahvatus. Mis plahvatuse põhjustas, pole selge. Esialgsete teadete kohaselt põleb naftabaas. Ka ulatus eile Ukraina Skadovskini (Musta mere ääres).
Anonüümse kanali „Oblava” autorid võtsid vastutuse ööl vastu 9. detsembrit Iževskis Maiskaja elektrialajaama põlengu eest. Juhtum põhjustas elektrikatkestuse Iževski elektromehaanilises tehases ja Oktjabrski rajooni majades, märgib 7×7. Vahetult enne tulekahju hakkasid kanali autorid avaldama fotosid autodest, mis kuulusid sõjaväedroone kokku panevate ettevõtete töötajatele. Nende autode omanikud said pommiähvardusi. Tundmatud inimesed põhjendasid oma tegevust sõjavastase seisukohaga.
Alates 2023. aasta algusest on Iževskis ostetud kolm kaubandus- ja meelelahutuskeskust droonide tootmiseks. Kohalikud aktivistid pooldasid sanktsioonide kehtestamist droonitootjate vastu. Põlengu tagajärjel lülitus välja kaks elektrialajaama.
Kell 3.30 kohaliku aja järgi teatas Iževski juht Dmitri Tšistjakov, et Oktjabrski rajoonis on taastatud elekter ja soojus. Ta soovitas elanikel kütteprobleemide korral võtta ühendust haldusfirmadega. Tulekahju tekkepõhjustest ja võimalikest kahjudest ei teatatud.
Venemaa Udmurtia eriolukordade ministeeriumi peadirektoraadi pressiteenistus kinnitas tulekahju Iževski kesklinnas Severnõi Lane alajaamas. Laupäeva öösel langes temperatuur piirkonnas -42 kraadini.
3. Kupiansk-Kreminna: vaatamata kehvadele ilmastiku tingimustele (vihm, lörts, jäine vihm tugeva tuulega ja lumi) pole seni vene poole rünnakute survet vähendanud. Rünnakuid jagus nii rinde põhja-, kesk- kui lõunaosas. Täna hommikuks vene poole kiitlemistele mitmes lõigus, et edasi said pole seni kinnitust leidnud. Küll vähemalt üks vene blogija kurtis, et nii põhja- kui lõunaosas olla Ukrainal päris tugev kaitserajatiste võrk. Kehv ilm takistab sihtmärkide leidmist vaatlusega nii võitlejate kui droonide poolt ning selle võrra suurem on signaalluure tähtsus selle kompenseerimiseks. vene poole kaudtuletöötlust pole ilm vähendanud ja jätkatakse nii Oskili sildade, Kupianski linna kui rindelähedaste külade ja teadaolevate Ukraina possade pommitamist. On küll teadmata (vähemalt endal), kuidas nii keerulistes oludes vene üksuste moraali ja varustamise hetkeseis on, aga pisu loodab, et järjest enam tõrkeid ja muresid tulema hakkab ning ilma mõjul järjest enam soldateid lahingutegevusest eemale jääma hakkab. Egas kõrge palavikuga nohuse/köhase soldati suremine külmas kaitsekraavis teiste moraali tõsta. Eks on ka pisu lootust, et kuivade riietega võib olla vene soldatitel rindel keeruline…
4. Siversk: siingi eile vene poole rünnakuid jälle jagus, aga edenemisi siiski ei tuvastanud.
5. Bahmut: siingi vaatamata kehvade ilmastikuoludele vene tugev rünnakute surve jätkus. Bahmutist loodes Bohdanivka juures iganädalaselt 200-500 m edasi saadakse ja eilegi selle nädala edenemine ära toimus. Pisu murelikumaks teeb vene poole sammhaaval edenemine Klišiivkast lääne pool (edela-loode suunaline) kõrgustikuliini pidi edenemine. Ikka seetõttu, et kes kontrollib kõrgustiku, see kontrollib ka suurt ala idapool kuhu mahub sisse nii Klišiivka kui Andriivka küla. Läbimurret siiski tulevat ei arva, sest Siverski Donetsi kanali lääneküljel peaks olema seni vastupidanud tugevam Ukraina kaitseliin ja mida vist praegugi tugevalt kindlustatakse.
6. Donetsk: siingi jätkuvat tihedad ja intensiivsed vene poole rünnakud nii Avdiivka kui Marinka juures. Küll on sekka mõni Ukraina vasturünnak ja pisu rinne seetõttu lainetab.
Avdiivkast põhja pool vallutas eile vene pool tuhamäest kagus asuva veepuhastusjaama. Stepoves äärmistest majadest vist jälle korraks vene pool välja suruti. Videode järgi tundub, et siin suunal kasutab Ukraina kas üht tanki, soomukit või jalaväe soomusmasinat (kiirlaskekahuriga varustatud) hoonetes peituvate vene soldatite väljalöömiseks ja see töötab. Ukraina väed saavutasid Promka loodeosas taas kontrolli ühe hoone üle ning üritavad vastusuruda.
Marinka lähistel rindejoone muutusi vaatamata vähemalt 10-le vene poole rünnakule ei tuvastanud.
Avdejevski suunal on Vene armee koondanud üle 40 000 sissetungija ning lisab oluliste kaotuste taustal pidevalt reserve Storm-Z üksuste ja äsja mobiliseeritute hulgast. Käsk jätab nad mõnikord isegi ilma lubatud rünnakupreemiata, kuid nad jätkavad siiski lahingut. Sellest rääkis üleeile telefonis siinse Ukraina kaitseväe kõneisik Alexander Štupun.
„Vaenlane kannab väga suuri kaotusi. Kui umbkaudu arvutada, siis umbes 300-400 inimest päevas. Vene terroristid ei vähenda praegu oma jalaväe aktiivsust. Avdiivkas ja Marinkas on kõige rohkem kokkupõrkeid, kuumimad kõigist,” ütles Štupun ja märkis, et vaenlane tegutseb nüüd soomukite toel ning on viimase ööpäeva jooksul aktiivselt kaasanud ka lennundust.
Ukraina relvajõudude spiiker rõhutas, et vaatamata „väga märkimisväärsetele” kaotustele jätkab Venemaa Föderatsiooni reservide – Storm-Z ja „äsja mobiliseeritud vähekoolitatud inimeste” abil isikkoosseisu kasvatamist.
„Komandörid suhtuvad neisse kui loomadesse. On jäädvustatud, et nad jäävad mõnikord isegi ilma toiduta ja veeta ning on sunnitud lihtsalt lund sööma. Praegu on palju külmakahjustusi. Aga millegipärast nad liiguvad edasi – nad kardavad oma juhte rohkem kui surma,” ütles Shtupun. Ta lisas, et Ukraina õhuluureohvitseride edastatud vastavaid videoid on „isegi kuidagi metsik” vaadata.
Jätkuvalt arvamusel, et ükskõik mis hinna eest peavad vene väed Avdiivka vallutama vähemalt järgmise aasta märtsiks, veel parem kui aastavahetuseks, sest putinil on rõõmusõnumeid vaja…
7. Lõunarinne: eile siiski ühes lõigus vene pool edasi sai.
Berdjanski suund: mõned väiksemad vene poole torkimised, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Tokmaki suund: Robotõnest lõuna pool võtsid venelased tagasi mõne ala mööda maanteed T0408. Mõlemad pooled kül paaris suunas tugevamaid rünnakuid jätkavad aga suuremaid läbimurdeid vist tulema ei hakka. Vähemalt niipea.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Eile tegi vene pool tõsiseid pingutusi Krõnki enda kontrolli alla saamiseks. Kaks suurt Venemaa mehhaniseeritud rünnakut tõrjuti, hävitades palju rasketehnikat (tanke ja soomukeid). Üks rünnak toimus läänepoolses äärelinnas ja üks Krõnkist lõuna pool asuval metsaalal.
Vene poole uuest taktikast Krõnkis: õhuluurerühma „Birds of Madyar” värsked videod näitavad mitmeid kahjustusi BMP-dele Krõnki piirkonnas või naaberkülades. Need tabamused on seotud vene poole uue taktikaga – jalaväe viskamisega Ukraina positsioonide taha. Viimasel kahel päeval tehti sellist soomusdessantide viskamist ilma lahingusse sekkumata. Enne rünnaku algust toimub suur suurtükiväe ettevalmistus ja õhurünnakud. Pärast seda sõidab sisse soomuskolonn ja ei peatu ka Ukraina kontakti peale vaid üritab jõuda läbi possade, et panna masinatest maha vene jalavägi ning seejärel soomusega taanduda. Seni pole see veel neile edu toonud, kuigi arvatavalt pisu segadust siiski Ukrainale põhjustab, sest metsaalal peaks olema päris keeruline juba tuvastada, kes on kes.
Seni ootel, mis on Ukraina edasised plaanid ja hetkel puudub ka info, mis toimub Kinpurni säärel. Mõni kõlakas lipsab läbi, et siin üritab vene pool siiski Dnepri deltas asuvatel saartel kanda maha saada ja käib vastatikune võitlus nende saarte kontrolli pärast. Kaudutle tegevuses ning drooninduses muutusi pole ja kumbki pool jätkab varasemaid tegevusi sama mustriga.
9. vene soldatid kurdavad, et Põhja-Korea varustab neid defektse suurtükimoonaga. Kuna kogused on suured ja arvatavalt tõuseb kartus seda moona kasutada, siis võib mingil ajal olla vene poole suurtükimoona tarnetes auke. Njah, suured kogused suurtükimoona rindelähedastes ladudes on siiski paras peavalu vene poolele, sest kui vana on ees, siis kuhu panna uus ja veelgi kasvab selliste ladude tabamisel kahju ulatus.
10. Lääne sõjaliste hinnangute kohaselt kaotas Ukraina armee lahingutes vene armeega üle 200 000 hukkunu ja haavatu. Sõja teise aasta lõpus muutub inimeste rindele meelitamine üha raskemaks. Ametivõimud karmistavad oma otsinguid sõjaväeteenistusest eemalehoidjate leidmiseks ja eemalehoidjad otsivad uusi viise riigist lahkumiseks, vahendab Washington Post.
Pärast sõja algust keelas Kiiev 18-60-aastastel meestel riigist lahkumise. Ent nagu BBC Eurostati andmete põhjal arvutas, lahkus Ukrainast siiski üle 650 000 sõjaväeealise mehe.
Eriti tugev oli voog pärast Venemaa sissetungi, kui piirivalvurid Karpaatides pidasid päevas kinni 50 inimest, kes üritasid ebaseaduslikult ületada piiri Rumeeniasse, ütles seal paiknenud piirisalga esindaja Lesja Fedorova. Nüüd ütleb ta, et see on kaheksa inimest päevas.
Kuid vajadus sõdurite järele on Ukrainas praegu suurem kui sõja alguses, kui sõjaväelise registreerimis- ja värbamisbüroode juurde tekkisid vabatahtlike järjekorrad. Eesliini üksused on alamehitatud 20–40%, paljud ei saa taha puhkama minna, kuna rotatsiooni ei saa asendajate puudumise tõttu läbi viia.
Võimud otsivad üha enam neid, keda saab rindele saata, kontrollides tänavatel ja teedel. „Isegi kui teil pole jalga, öeldakse, et saate droone lennutada,” rääkisüks noor ukrainlane, kes ületas koos sõbraga Rumeenia piiri. Ta kurtis ka korruptsiooni üle, öeldes, et samal ajal kui tavalised ukrainlased võitlevad ja surevad, sõidavad Mercedesega ringi „parlamendiliikmed” ja teised eliidi esindajad. (Mõned Ülemraada liikmed teenivad endiselt lahingus.)
Kuigi mõned üritavad piiri ületada omal käel või giidide abiga, jääb populaarseimaks põgenemisteeks piiriületus piiripunktis. Mõned kasutavad võltsdokumente, teised aga, nagu ütles Ukraina piiriteenistuse esindaja Andrei Demtšenko, peidavad end autode peidikutesse, esinevad vaimulikuna või riietavad end naiseks. Piiriüleste transpordifirmade töötajad organiseerisid raha eest põgenikke veoautojuhtideks.
Demtšenko sõnul on piiriteenistus sõja algusest saadik kinni pidanud üle 16 500 sõjaväeeas mehe, kes üritasid riigist ebaseaduslikult lahkuda, sealhulgas tänavu ligi 2500.
Suvel võttis parlament Rada vastu seaduseelnõu, mis alandab sõjaväelise kogemuseta ajateenistusse värbamise vanust 27-lt 25-le. Ukraina relvajõudude väejuhatuse kohaselt võimaldaks see värvata sõjaväkke umbes 140 000 inimest. Vladimir Zelenski pole aga seadusele veel alla kirjutanud.
11. Venemaa patsientideni ei jõua uuenduslikud ravimid kodumaise ravimituru mahajäämuse tõttu. Sellele järeldusele jõudsid Ülemineku ja Majandusarengu Agentuuri (ATRE) teadlased, vahendab Kommersant. Uuringu kohaselt teatas 88% 2023. aasta augustis-septembris küsitletud 40 Venemaa ravimifirmast, et nende prioriteediks on uute ravimite loomine, mitte impordi asendamine, mis muutus vajalikuks pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja mõnede Lääne firmade lahkumist turult.
Samal ajal suudab vaid veerand küsitletud ettevõtetest suunata rohkem kui 15% tuludest teadusuuringutele ja uusarendustele. Selle tulemusena ei pruugi patsiendid saada mitmeid läbimurdelisi ravimeetodeid, järeldab ATRE. Uuring näitas, et 33% ettevõtetest ei ole uuenduslikke ravimeid portfellis üldse, 13% ei oma neid tootevalikust rohkem kui 5%. 83% Venemaa ettevõtetest kasutab ühte või kahte tehnoloogiaplatvormi, globaalses praktikas aga rohkem kui kolm. 54% ettevõtetest arendavad ravimeid, mis põhinevad väikestel keemilistel struktuuridel, kuigi välismaal läksid nad mitu aastat tagasi üle keerukamatele tehnoloogiatele.
Ettevõtted ise selgitasid, et neid takistavad uute ravimite registreerimise keerulised reeglid, valitsuse toetuse puudumine ja rahastamise puudumine.
12. Peterburi kohustusliku ravikindlustussüsteemis tekkisid rahalised raskused, mille tõttu võtsid raviasutused juba 2022. aasta septembris kasutusele range säästurežiimi. 2023. aasta lõpuks ootavad arstid, et neil on tasumata arveid kogunenud 200–300 miljoni rubla (2-3 miljoni euro) ulatuses. Fontanka viidatud kohustusliku ravikindlustusfondi andmetel ületas koguvõlg raviasutustele 4 miljardit rubla (40 miljardit eurot).
30. novembril toimunud seadusandliku assamblee sotsiaalpoliitika ja tervishoiu komisjoni koosolekul kinnitas asekuberner Oleg Ergašev, et 2023. aastal ei esinenud juhtumeid, kus patsientidele on keeldutud plaanilisest arstiabist või vähendatud osutatavate teenuste mahtu. Kliiniku esindajad teatavad aga raskustest. „Tänavu ületame pidevalt plaani, kuid hoiatati, et me ei saa sentigi juurde. Aga meie planeeritud ülesanne saab otsa kolme päeva pärast. Teeme detsembris tööd, aga nad ei maksa meile enam,” rääkisid nad ühes linnakliinikus Fontankale.
Peterburi tervisekomisjoni esimehe Dmitri Lisovetsi sõnul oli rahapuuduse põhjuseks linna tervishoiusüsteemi võimekuse kasv 2023. aastal. Uute perearstikabinettide ja täiendavate ambulatoorsete osakondade kasutuselevõtt on toonud kaasa tervishoiutöötajate arvu kasvu ja vastavalt ka kulude kasvu. Lisaks kasvavatele palga- ja kommunaalkuludele seisavad linnahaiglad silmitsi väljakutsetega ravimite, seadmete ja hoolduse rahastamisel.
2024. aastal plaanib Venemaa valitsus veelgi vähendada kulutusi kõikidele olulistele meditsiini arendusprojektidele. 2018. aastal putini valimislubaduste nimekirja kantud riikliku tervishoiuprojekti föderaalkassa kulutusi kärbitakse 10% – 321,3 miljardilt 289,9 miljardile rublale 3,2 miljardilt eurolt 2,9 miljardi euroni). Eelarves on ette nähtud kokku hoida vähivastase võitluse ja piirkondlike kliinikute uuendamise, laste tervishoiu arendamise ja meditsiini digitaliseerimise, südame-veresoonkonnahaiguste vastu võitlemise programmi ja riiklike meditsiinikeskuste arvelt. Narkootikumide tootmise toetamise riiklik programm kaotab 2024. aastast täielikult rahastamise.
13. Bulgaaria parlament sai reedel üle riigi presidendi Rumen Radevi vetost sadade vanade soomustransportööride (BTR) andmiseks Ukrainale ning toetas ka kantavate õhutõrjesüsteemide ja erinevat tüüpi õhutõrjerakettide andmist Kiievile, teatas Sofia Globe.
Bulgaaria parlamendiliikmed hääletasid 161 poolt- ja 55 vastuhäälega, et tühistada Radevi veto Bulgaaria siseministeeriumi ja Ukraina kaitseministeeriumi vanade soomustransportööride tarnimise lepingule.
Bulgaaria parlament ratifitseeris soomustransportööride üleandmise lepingu eelmisel kuul. Radev pani aga veto – ta nentis, et soomusmasinaid saab kasutada Bulgaaria piiri kaitsmiseks ning elanikkonna abistamiseks katastroofide ja õnnetuste korral. Radev, kes on regulaarselt Ukrainale sõjalise abi andmise vastu, väitis, et parlamendiliikmed „ei kaalunud piisavalt varustuse alternatiivseid kasutusvõimalusi”.
Eile toetas Bulgaaria parlament 145 poolt-, 55 vastu- ja seitsme erapooletuga kaitsekomisjoni heaks kiidetud otsust anda Ukrainale erinevat tüüpi vigased, korrast ära või vananenud MANPADS-i ja õhutõrjeraketid.
Käesolevas dokumendis tehakse ettepanek tuvastada sõjaaegsete koosseisude varustamiseks vajalikke relvi ja varustust ning koostada ettepanek nende relvade ja varustuse tarnimiseks Ukrainale.
Lisaks öeldakse tekstis, et Bulgaaria kaitseministeerium võtab meetmeid F-16 koalitsiooniga liitumiseks, sealhulgas pilootide ühiseks väljaõppeks ja riigi õhuruumi kasutamiseks.
Samuti lubab dokument Bulgaariasse saabuda ja seal elama kuni nelja jalaväe/mehhaniseeritud kompanii õppuste läbiviimiseks aastas, kus osaleb kuni 160 Ukraina relvajõudude inimest.
Euractivi andmeil saatis Bulgaaria aasta jooksul vahendajate kaudu Ukrainale miljardi dollari väärtuses relvi. NYT teatab, et Bulgaaria on jätkanud Ukrainale Nõukogude-tüüpi mürskude tootmist.
14. Reuters teatas EL-i ametnikele ja diplomaatilistele allikatele viidates, et järgmisel nädalal peaks Euroopa Komisjon kiitma heaks seadusliku ettepaneku kasutada sanktsioonide alusel külmutatud Venemaa varadest saadud tulu seoses Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse. Samal ajal takistavad mitmed riigid nende vahendite kiiret laekumist Ukrainale. Allikate sõnul võetakse eelnõu eeldatavasti vastu 12. detsembril, kaks päeva enne EL-i 27 liidri viimast tippkohtumist.
Agentuuri hinnangul ei tohiks Ukraina aga oodata koheseid häid uudiseid külmutatud Venemaa varadest raha laekumise kohta, kuna kolmes võtmeriigis – Belgias, Saksamaal ja Prantsusmaal – on kahtlused tekkinud. EL teatab, et on külmutanud umbes 21,5 miljardi euro väärtuses Venemaa varasid ja veel 300 miljardit eurot Venemaa keskpanga vahendeid on EL-is ja G7-s külmutatud. Umbes 125 miljardit eurot sellest summast hoiab Belgia ettevõte Euroclear.
Agentuuri teatel on Euroopa Komisjoni järgmise nädala ettepanek suunatud nende varade käitlemise standardreeglite kehtestamisele kõigis EL-i riikides. Selle vastuvõtmiseks on vaja ELi 27 liikmesriigi ühehäälset toetust. Kõnealuse ettepanekuga selgitatakse allikate hinnangul kaasatud institutsioonide juriidilisi kohustusi.
Ametnikud ütlesid, viidates juriidilistele riskidele, valitsemisprobleemidele ja Euroopa Keskpanga kriitikale, et ettepanek ei sisalda selgesõnalist ettepanekut nendest varadest saadavate uute tulude ülekandmiseks EL-i eelarvesse. Ajakirjanike sõnul ei eeldata, et EL-i liidrid annavad tippkohtumisel ettepanekule lõplikku heakskiitu, kuid võivad anda oma valitsustele korralduse sellega rohkem tööd teha. „Liikmesriikide rühma jaoks on endiselt juriidilisi muresid,” ütles kõrge EL-i diplomaat ja lisas, et rahaliste vahendite ülekandmine EL-i keskkassasse „ei ole midagi, mis võib juhtuda lähitulevikus”.
EL-i liidrid kiitsid 28. oktoobril 2023 Brüsselis toimunud tippkohtumisel heaks plaani suunata miljardeid eurosid külmutatud Venemaa varadest raha Ukraina abistamiseks.
15. novembril otsustas Tšehhi valitsus külmutada kogu Venemaa riigivara.
1. detsembril külmutas Šveits osana Ukraina-vastase sõjalise agressiooni sanktsioonidest Venemaa kodanikele ja ettevõtetele kuulunud finantsvarad väärtuses 7,7 miljardit Šveitsi franki (8,81 miljardit dollarit).
7. detsembril ütles Briti välisminister lord Cameron, et toetab ideed kasutada Venemaa varasid Ukraina taastamiseks.
15. Venemaa sõjavägi on väidetavalt keelanud tsiviilautode kasutamise sõjalistel eesmärkidel, mis on tõenäoliselt osa käimasolevatest vormistamispüüdlustest, tekitades vene milblogijate kriitikat. Venemaa miliblogijad ja Donetski rahvavabariigi (DNR) teabeministri asetäitja daniil bezsonov levitasid pildi oletatavast Venemaa sõjaväekäsust, mille kohaselt keelas vene väejuhatus vene vägedel kasutada isiklikke ja humanitaarsõidukeid ning kõik tsiviilvalitsuse üksuste sõidukid tuleb enne arvele võtta väeosa bilanssi. Samuti keelab määrus väidetavalt sõidukite juhtimise vene sõduritel, kes pole mehaanikud või kellel puuduvad juhiload. Kui aruanded on täpsed, toetab see meede tõenäoliselt Venemaa jõupingutusi formaliseerida, et tsentraliseerida halduskontroll Venemaa sõjaliste tarnete üle, eriti nende üle, mida Venemaa kaitseministeerium ise ei paku. See meede mõjutab ka Venemaa rohujuuretasandi jõupingutusi varustada Venemaa rindesõdureid varustusega, sealhulgas tsiviil- või kahesuguse kasutusega sõidukitega.
Venemaa inforuum kritiseeris neid väidetavaid reforme suuresti kui tarbetuid ja kahjulikke. Bezsonov ja Venemaa milblogijad väitsid, et see korraldus takistab Venemaa sõjaväe liikumist, varustuse ja laskemoona tarnimist ning hukkunute evakueerimist ning demoraliseerib seega sõjaväelasi. Bezsonov väitis, et see korraldus on ebamõistlik, sest osa DNR-i töötajaid on püüdnud oma autosid Venemaa kaitseministeeriumis registreerida juba aasta ja kutsus selle asemel üles Venemaa sõjaväge bürokraatiat kaotama, et muuta sõdurite elu lihtsamaks. Milblogija väitis, et vene sõjaväelased ei taha oma autosid vene sõjaväes registreerida, kuna väejuhatus ei luba sõduril autot registrist kustutada ja seejärel autot kaitseministeeriumi omandisse. Vene ajaveebipidajad on seisnud vastu Venemaa varasematele vormistamispüüdlustele, mis kehtestavad Venemaa sõjaväelastele rangemad reeglid, sealhulgas nõudes sõduritelt isiklike autode registreerimist oma üksuste juures ja kehtestades neile hooldusstandardid.
16. Lühiuudised
Ameerika armeel ei ole veel raskusi relvade ja laskemoona tarnimisega nii Iisraeli kui ka Ukrainasse, ütles Pentagonis hangete eest vastutav asekaitseminister Douglas Bush. Kui aga konfliktid kestavad kaua, võib olukord muutuda, hoiatas ta.
Ungari vedajad, sarnaselt Poola ja Slovakkia veoautojuhtidega, kuulutasid Ukraina piiril välja protesti, nõudes transpordi viisavabaduse tühistamist. Takistatakse poolakatest autojuhtidel rekkadega piiri ületada. Poola suunal liigus juba osa rekkasid raudteel blokaadi murdmiseks.
Ukraina esitab uue taotluse Austraalias kasutusest eemaldatud F/A-18 hävitajatele pärast seda, kui leping nende üleandmiseks Ameerika ettevõttele aegus. „USA ja Ukraina on huvitatud nende ostmisest Ukraina õhujõududele,” ütles sõjaline ekspert Robert Potter.
Kantsler Scholz ütles oma sotsiaaldemokraatliku partei kongressil, et tuleb olla valmis Ukraina pikaajaliseks toetuseks. Tema sõnul peaks Saksamaa olema valmis tegema veelgi rohkem, kui teised teevad vähem.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
