Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 07. detsember 2023:

8 last tagasi, Herson ja Dnipro linn tugevama pommisaju käes, Krimmis uus plahvatuste seeria ja paar reeturit olla oma palga saanud. Karm vene poole rünnakutelaine kasvab Kupiansk-Kreminna, Bahmuti ja Avdiivka rindel ning pisu mures USA Senatis toimuva pärast.

1. 8 last tagasi ja Herson ning Dnpro.

2. Päris kirju pilt.

3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene surve kogu rindel tõusis ja kipub vist suurem pealetung algavat.

4. Siversk: siingi rindel tõusis vene rünnakute arv paralleelselt eelmisele rindele.

5. Bahmut: no jagub siingi vene survet.

6. Donetsk: ikka üle laipade ja jätkab vene pool rünnakuid.

7. Lõunarinne: üks pisu suurem rinde muutus Ukraina kasuks.

8. Herson: sillapead alles ja pisu edenes Krõnkis vene pool.

9. Venemaa naftatulud kasvavad.

10. OSINT.

11. Küsimused putinile „otseliini” ajaks.

12. Euroopa Liit plaanib tugevdada kontrolli Ukraina relvatarnete üle.

13. putin Araabias.

14. Ukrainale ja Iisraelile täiendava abi andmise seaduseelnõu ei läbinud USA senatis protseduurilist hääletust.

15. Lühiuudised

1. „Ukraina sai tagasi Venemaalt 8 last: 4 tüdrukut ja 4 poissi,” teatas Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets. Peale eilset Hersoni pommitamist kadus linnas vool ning Dnipro linn sai tabamusi. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine suures mahus Brjanski oblasti suunalt ning paar küla oli tabamuste all ka Harkivi oblastis.

2. Endine Ukraina parlamendi Rada saadik ja Ukraina rahva reetur Ilja Kiva leiti Moskvast surnuna. Pärast Venemaa sissetungi algust vahetas Kiva poolt. Esialgse teabe kohaselt on tegemist Ukraina luure operatsiooniga. Luganskis teatatakse plahvatusest (vist autopomm). Mõnedel andmetel sai vigastada üks inimene – nn LPR Rahvanõukogu saadik Oleg Popov.

Belgorodi oblastis ulatus jälle Ukraina käsi kuni Belgorodi linnani.

Okupeeritud Krimmis Džankoi ja Nižnegorski rajoonis toimusid plahvatused.

Väidetavalt üritavad Venemaa ametnikud suunata migrante, kes on Venemaa ebaõnnestunud hübriidsõja taktika tõttu Venemaa-Soome piiril Venemaale sattunud, Ukrainasse. BBC Russia Service teatas 6. detsembril, et Venemaa sõjaväeametnikud üritavad värvata Lähis-Idast ja Aafrikast pärit migrante, keda Venemaa võimud pidasid vene-Soome piiril massiliselt kinni novembri keskel pärast vene-Soome piiripunktide sulgemist. Väidetavalt pakuvad Venemaa ametnikud nende migrantide väljasaatmise jätkamist, kui migrandid Ukrainas võitlevad. Üks migrant väitis, et vene ametnikud viisid sõjaväelepingud sõlminud migrandid viivitamatult üle Vene-Ukraina piirile.

3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute arv tõusuteel ning seda terve rinde ulatuses. Kupianski suunal on vene poole hetke peaülesanne vallutada Sinkivka küla, kuna seal asub kõige tugevam Ukraina kindlustuste süsteem, mis domineerib u 5×5 km avatud ala üle ning kaitseb maanteed Kupiansk-Svatove. Eile olla 8 vene poole rünnakut ja vene pool kiitles, et jõudis külla sisse, aga Ukraina seda ei kinnita ning pole ka ühtki kiitlemist tõendavat fakti. Rinde keskmises osas on vene pool asunud aktiivsemalt otsima Ukraina kaitses nõrkusi, mis on siiski päris ohtlikud ja seovad tuntavalt Ukraina reservide liigutamist siin rindel laskmata neid kasutada kahel peamisel vene rünnakusuunal.

Pingelisemaks läheb olukord Kreminnast läänes. Siin suunal tõusis vene poole rünnakute arv u 10 kanti ja surutakse nii Ternõ poole (Kreminnast loodes) kui linnast edelas asuvas metsaalas. Mõnede blogijate hinnangul on vene pool nädala jooksul saanud Ternõ suunal enda kontrolli alla mitmeid Ukraina possasid ning üritatakse rinde lõunapoolses sektoris saada enda kontrolli alla domineerivaid kõrgustikke. Tundub, et käib pisu suurema pealetungi ettevalmistamine. Tuli ka vene poolelt infot, et oma vasturünnakuid Kreminnast edelas asuvas metsaalas teeb ka Ukraina ning päris rahulikult seal vene poolel siiski toimetada ei lasta.

Kõigil vene rünnaku suundadel on tihe Ukraina rindejoone taguste külade pommitamine nii kaudtule kui lennukitega. Tundub, et suurem surve võib lausa kolmelt suunalt korraga tulla. Tänasest lumesadu kohal ja vähemalt nädalaks seda jagub. Njah, annab võimalusi mõlemale poolele, aga massiga surudes ilma õhutoetuseta ja suurte kaotuste hinnaga on seni põhiliselt vene poole taktika, sestap võib ilm pisu nende esialgset edenemist soosida, aga mureks jääb edasi jõudvate üksuste tagamine sellises ilmaoludes ning selle puudumine võib tuua kaasa kiire lumepalliefekti ehk siis algab paaniline taandumine ning suur segadus…

4. Siversk: sarnaselt Kupiansk-Kreminna rindele algasid siingi vähemalt kolmel suunal vene poole tugevad rünnakud (Bilohorivka, Spirne ja Rozdolivka suunal). Tundub olevat koordineeritud tegevus Kupiansk-Kreminna rindel toimuvaga. Eile veel rindejoone muutusi ei tuvastanud.

5. Bahmut: siingi rindel ümber linna jätkub tugev vene poole rünnakute laine nii põhja, loode kui edela suunal. Kuskilt lipsas läbi Ukraina kaitsjate kurtmine, et Soledari suunal on üksuste suhe 1:5-le vene poole kasuks ning tugev surve on teinud võimatuks Ukraina üksuste roteerumiskava ning paljud üksused rindel on ilma puhkuseta. Ka olla kohati pisu muresid reservide piisava kogusega mõnes rindelõigus. Vaatamata sellele põhjasuunal vene poole edenemist eile ei tuvastanud.

Eile olla vene pool jõudnud tugevate rünnakute tagajärjel Bohdanivka külani (Bahmutist loodes), aga külasse pole veel sisse saanud.

Klištšiivka küla suunal olla vene pool jõudnud uuesti üle raudtee ja olla saanud enda kontrolli alla küla idapoolsed hooned. Andriivka ründamisega vene pool siiski püsivat edu ei saavutanud.

Njah, kui tõesti putini otseliin 14. detsembril toimub, siis edu-uudist kuskiltki on ju vaja…

6. Donetsk: kõige keerulisem olukord jätkub Avdiivka põhjaküljel. Vaenlane jätkab rünnakut Novokalõnovo suunas ja Stepovo lähedal. Eile suutis vene pool pisu veelgi edeneda Stepove ja koksitehase vahel ning laiendada enda kontrollitavat ala tuhakünkast lõunas. Avdiivka piiramisrõnga ava on veel u 6 km. Põhiliselt surutakse jalaväega ja kaotustest ei hoolita. Njah, isegi laipade vahel rünnak jätkub.

Avdiivkast kagus Promka juures võis Ukraina mõne varem kaotatud possa tagasi saada (kõlakas). Lisaks jätkub tugev surve Avdiivkale edela poolt, kus Vodjane juures vene pool sammhaaval pisu edenevat.

Marinkast lõuna pool asuvatelt põldudelt said Ukraina omad tänu vasturünnakule osa varem kaotatud possasid tagasi.

7. Lõunarinne: võimalik üks muutus Ukraina kasuks.

Berdjanski suund: väiksem kompimine, aga seda tihedam drooni- ja kaudtuleduell.

Tokmaki suund: kahe rünnakusuuna vahel (Berdjansk ja Tokmak) suutis eile Ukraina edeneda u kilomeeter-poolteist. Täpsemat infot veel pole. Kummagi poole rünnakud Robotine ja Verbove juures jätkusid ilma muutusi toomata.

Melitopoli suund: muutusteta.

8. Herson: Krõnkis käivad karmid lahingud ning vene pool surub põhiliselt põhja poolt, aga ka ida poolt peale ning olla saanud uuesti enda kontrolli alla osa asula keskusest. Kuna maa peal siiski asjad ei edene, siis on vene pool hakanud põhjalikumalt nii kaudtule kui lennuväega töötlema Dnepri paremat kallast lõhkumaks Ukraina logistikakanaleid. Eks tänu sellele leiab ka Ukraina päris tihedalt üles vene kaudtuleüksusi ja seireseadmeid ning neid vastu töötleb.

9. Venemaa naftatulud kasvavad jätkuvalt tänu Venemaa kooskõlastatud jõupingutustele ületada Venemaa toornafta ja naftatoodete G7 hinnalagi. Bloomberg teatas 6. detsembril, et Venemaa teenis 2023. aasta oktoobris toornafta ja naftasaaduste müügist 11,3 miljardit dollarit tulu, mis on kõrgeim Venemaa nafta- ja naftatulu alates 2022. aasta maist ning suurem kui Venemaa igakuised nafta- ja naftatulud eelmisel aastal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. 2023. aasta oktoobri tulud naftast ja naftast moodustasid väidetavalt 31 protsenti Venemaa föderaaleelarve kuu tuludest.

10. Pisu ühest paljudest luurevormidest, kuhu ka vabatahtlikud panustavad: avaandmed kui relv vaenlase vastu – OSINT-i luureplatvormi testimine rakendusega Brave1 (njah, erinevaid rakendusi sarnase info töötlemiseks jagub ja neid kasutavad nii luurajad kui erinevad blogijate keskkonnad).

Iga päev avaldab vaenlane internetis kümneid fotosid ja videoid, milles nad paljastavad oma positsioone, asukohti ja varustust. Need on sõjaväe jaoks kasulikud andmed. Kuid nende leidmiseks peate kontrollima tuhandeid lehti sotsiaalvõrgustikes, sadu erinevaid veebisaite ja muid ressursse.

Ukraina Kaitseväes on juba avalike andmete luurele (OSINT) spetsialiseerunud üksused, mis koguvad kasulikku teavet. Kuid mitte kõik sõjaväelased ei saa seda teha, eriti rindel. Seetõttu lõi Ukraina DeepstateUA arendajate meeskond Kolossali platvormi.

See on võimas tehnoloogia, mis suudab koguda ja töödelda massiliselt OSINT-i andmeid ning seejärel muuta need lihtsaks ja arusaadavaks teabeks. Interaktiivsel kaardil saavad sõdurid konkreetseid detaile kontrollida või täpsustada, et oma tegevust paremini planeerida. Kvaliteetne luure on ju eduka vastupanu alus.

Väike kommentaar juurde: oluline sellise info töötlemisel pole mitte ainult sihtmärkide tuvastamine, et need hävitada, vaid ka vastase seisukorra (võimekused, tugevused/nõrkused) ning tuleviku kavatsuste välja selgitamine. Luureandmete kõige olulisem osa on analüüsi tulem…

11. Peamine küsimus, mida venelased tahavad putinile „otseliini” ajal esitada, on see, millal ja kuidas sõda Ukrainaga lõpeb. 21% venelastest soovib sellest teada, selgus novembri lõpus läbi viidud Levada keskuse uuringust. Selle küsimuse variatsioonid olid järgmised: „Millal saabub rahu?”, „Millal sõjaline erioperatsioon lõpeb?”, „Millal me võidame?”, „Mida (võimud) teevad selle operatsiooni lõpetamiseks?” ja „Millal mobilisatsioon lõpeb?”

Sõja lõpetamise küsimus varjutas kõik teised. 8% soovib küsida pensionide, nende suuruse ja selle kohta, millal pensionärid hästi elavad, 8% sotsiaalprogrammide, taskukohase eluaseme, kehva meditsiini ja hariduse kohta ning 7% madalate palkade ja elatustaseme paranemise kohta.

Veel 6% huvitab küsimus, millal putin võimult lahkub ja millist tulevikku ta Venemaale näeb. 6% vastanutest soovib küsida ka hinnatõusu kohta. Venemaa majanduse ja arengu tuleviku pärast teeb muret 3% venelastest ning 2% soovib küsida kohalike probleemide lahendamise kohta. Lisaks on paljud mures välispoliitika, migrantide küsimuse ja ametnike varguste pärast. Samal ajal ei taha 10% venelastest putinilt midagi küsida ega vaata temaga „otseliini” ning veel 20% ei suutnud presidendile küsimust sõnastada.

kreml teatas varem, et „otseliin” putiniga toimub 14. detsembril. See ühendatakse suure pressikonverentsiga. See on presidendi esimene suhtlus venelastega pärast sõja puhkemist Ukrainas 2022. aasta veebruaris. Küsimusi putinile hakati koguma 1. detsembril. Neid saab küsida tasuta numbril 8-800-200-40-40. Samuti võite saata tekstisõnumi (sms) numbrile 04040 või minna veebisaidile Moscow-putin.ru.

Samal ajal on küsimustekogu toimetajad juba kokku pannud „võitlusgrupi”, et võidelda „võltsingute” ja „vastaste sekkumise” vastu putini „otseliinis”, ütles ülevenemaalise Rahvarinde täitevkomitee juht Mihhail Kuznetsov. Tema sõnul kuulusid rühma esindajad kõikidest piirkondadest. Ta kontrollib küsimusi ja välistab need, mis ürituse korraldajate hinnangul „pole toimuvaga midagi pistmist, kuid mis jäljendavad midagi või külvavad paanikat”.

12. Euroopa Liit plaanib tugevdada kontrolli Ukraina relvatarnete üle, luues üle-euroopalise kaitseturu. Euractivi teatel töötab Euroopa Komisjon välja Euroopa kaitsetööstuse strateegiat (EDIS), mille eesmärk on juhtida sõjavarustust kogu liidu tasandil.

„Integreeritud ja konkurentsivõimelisem Euroopa kaitseturg võimaldab Euroopa kaitsetehnoloogial ja tööstusbaasil saada kasu mastaabisäästust, parandades nende tööstusorganisatsioonide tõhusust,” öeldakse ühes dokumendis.

EL kavatseb Euroopa Kaitsefondi (EDF) rahastamise kaudu tuvastada kitsaskohad tarneahelates, hõlbustada ülekandeid, jagada tootmisrajatisi ja kindlustada tarned. Sel moel püüab blokk vältida riske, mis on seotud kriiside, ekspordikontrolli ja logistikaprobleemidega, mis võivad viia kaitsetoodete tarnimise vähenemiseni.

Eelnevalt arutas Euroopa Liit oma relvavarude vähendamise probleemi Ukrainale tarnimise taustal. Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell märkis, et Ukraina konflikt tõi esile „äratuskõne” liidu sõjalise võimekuse osas. Brüssel lubas märtsis tarnida Ukrainale 12 kuu jooksul miljardi euro eest miljon mürsku, kuid sügisel selgus, et seda plaani ei täideta. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius kinnitas selle elluviimise võimatust, lisades, et EL töötab tootmise suurendamise nimel.

13. putin sõitis Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) ja Saudi Araabiasse ja kohtus eile Araabia Ühendemiraatide presidendi Mohammed bin Zayed Al Nahyani ning Saudi kroonprintsi ja peaminister Mohammed bin Salmaniga. putin ja Al Nahyan arutasid AÜE-s toimunud kohtumisel Venemaa rolli OPEC+-s, vene kooli ehitamist AÜE-s, Venemaa sissetungi Ukrainasse, Iisraeli-Hamasi sõda ja muid kahepoolseid küsimusi. putin märkis Saudi Araabias Mohammed bin Salmaniga kohtudes, et vene-Saudi suhted saavutasid viimase seitsme aasta jooksul Mohammed bin Salmani ja tema isa juhendamisel uue taseme. putin märkis „väga häid” poliitilisi ja majandussuhteid kahe riigi vahel ning vajadust „teavet ja hinnanguid vahetada” piirkonnas toimuva kohta, viidates tõenäoliselt Iisraeli-Hamasi sõjale. kremli uudisteväljaanne TASS teatas, et putin ja Mohammed bin Salman kohtusid kolm tundi ning pöörasid erilist tähelepanu põhja-lõuna transpordikoridorile ja energiaküsimustele. putini kohtumised AÜE-s ja Saudi Araabias ning tänatoimuv kohtumine Iraani presidendi Ibrahim Raisiga on tõenäoliselt keskendunud Venemaa positsiooni tugevdamisele Pärsia lahe riikidega, jätkates samal ajal süveneva Vene-Iraani julgeolekupartnerluse tugevdamist.

putin andis Saudi Araabia kroonprintsile tugeva käepigistuse ja tundus üldse kuidagi väga ülisõbralik see kohtumine. AÜE ei ole alla kirjutanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamislepingule, mis tähendab, et neil ei ole kohustust putinit vahistada, aga selline sõbralikkus tekitas pisu hämmingut, njah, meenub, et Mohammed bin Zayed Al Nahyani (kes putinit tervitas ja vastu võtab) on süüdi ajakirjanik Jamal Khashoggi tapmises Araabia Ühendemiraatide saatkonnas Türgis 2018. aastal.

14. Ukrainale ja Iisraelile täiendava abi andmise seaduseelnõu ei läbinud USA senatis protseduurilist hääletust. Projekti arutamiseks kongressi ülemkojas pidi dokument saama 60 senaatori häält. Kuid ainult 49 seadusandjat toetas seda ja 51 oli selle vastu, vahendab Washington Post. Samas on demokraatidel senatis 51 kohta, vabariiklastel aga 49. Seega ei seisnud algatuse vastu mitte ainult vabariiklaste partei esindajad, vaid ka kaks demokraati.

Jutt on 106 miljardi dollari suurusest abipaketist, mille USA president Joe Biden tegi ettepaneku anda juba oktoobris. Sellest summast peaks 61 miljardit dollarit minema Ukrainale, 14 miljardit dollarit Iisraelile, 9 miljardit dollarit humanitaarabile, 2 miljardit Aasia-Vaikse ookeani piirkonna liitlastele, sealhulgas Taiwanile ning 14 miljardit dollarit julgeoleku tagamiseks Mehhiko piiril.

Kui senat eelnõu vastu võtaks, peaks see minema vabariiklaste kontrollitavasse esinduskogu hääletusele. Vaatamata sellele, et vabariiklaste partei on algatuse vastu, tunnistas Esindajatekoja spiiker Mike Johnson, et Ukraina ja Iisraeli abistamises lepitakse kokku enne jõule, mida USA-s tähistatakse 25. detsembril.

Valge Maja juhtimis- ja eelarvebüroo juht Shalanda Young pöördus enne hääletust kongressi juhtide poole, hoiatades neid, et aasta lõpuks ammendab Washington Ukraina abistamiseks ressursid täielikult. „Meil on raha ja aeg peaaegu otsas,” ütles Young.

Ta teatas ka, et pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris kulutati Ukraina abistamiseks kokku 111 miljardit dollarit. Sellest 62,3 miljardit dollarit kasutas Pentagon relvatarneteks.

President Joe Biden nimetas USA suutmatust kokku leppida täiendava abi andmises Ukrainale „täiesti hullumeelseks”. Tema sõnul on see vastuolus Washingtoni huvidega ja „lihtsalt vale”. Ta kinnitas, et tema valitsus saavutab lähitulevikus abi saamiseks heakskiidu.

Ameerika rahandusminister Janet Yellen ütles omakorda, et USA vastutab Ukraina lüüasaamise eest, kui Kongress ei kiida heaks täiendava abi andmist Kiievile.

15. Lühiuudised

putin allkirjastas dekreedi, millega andis Tšetšeeniast pärit Suhhrab Ahmedovile relvajõudude kindralleitnandi auastme. See „väejuht” sai tuntuks Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse 2023. aasta juunis, kui andis korralduse rivistada Kreminna piirkonnas vene väed mitmeks tunniks ootama suure juhi saabumist, mille lõpetas enneaegselt HIMARS.

USA senat ei suutnud hääletada Ukraina, Iisraeli ja Taiwani ühisabipaketi seaduseelnõu üle.

Venemaa relvastatud agressioonist Ukrainale tekitatud kahjude registri nõukogu esimene istung toimub detsembris Haagis, teatas Ukraina peaminister Denõs Šmõhal. Šmõhal pidas koos valitsusametnike, presidendi kantselei, NBU esindajate ja diplomaatidega nõupidamise, milles käsitleti Venemaa välisvarade konfiskeerimist ja rahvusvaheliste õiguslike mehhanismide rakendamist Ukrainale agressiooni tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks.

Venemaa naftatulud kasvavad jätkuvalt tänu Venemaa kooskõlastatud jõupingutustele ületada Venemaa toornafta ja naftatoodete G7 hinnalagi. Bloomberg teatas 6. detsembril, et Venemaa teenis 2023. aasta oktoobris toornafta ja naftasaaduste müügist 11,3 miljardit dollarit tulu, mis on kõrgeim Venemaa nafta- ja naftatulu alates 2022. aasta maist ning suurem kui Venemaa igakuised nafta- ja naftatulud eelmisel aastal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. 2023. aasta oktoobri tulud naftast ja naftatoodetest moodustasid väidetavalt 31 protsenti Venemaa föderaaleelarve kuu tuludest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised