Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Ukraina kaitseministeerium

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 07. oktoober 2023:

„pommitame kõike” on jätkuvalt vene poole hüüdlause. Pisu ärevust Moskvas, Krimmiski suvesoe ei taha järgi anda, mitmes lõigus pisu Ukraina edenes, ikka veel säutsumist Venemaalt ja Eesti humanitaarabi kolonn jäi vene pommitamise alla.

1. Eile öösel Izmail, Harkiv ja Kesk-Ukraina, täna öösel Poltava kant.

2. Krimmis päris rahulikult siiski magada ei saa.

3. Kupiansk-Kreminna: vene poole surve küll tõuseb, aga ikka pisu maad kaotati.

4. Siversk: vaikne.

5. Bahmut: Bahmutist edelas Ukraina aktiivsus jätkub.

6. Donetsk: varasemate päevade kordus: ikka tihe Marinka ründamine ja seni tõuseb mujal vene poole kompimiste arv.

7. Lõunarinne: sammhaaval edasi…

8. Herson: Ukraina sillapead alles ja vene pool ikka suuremat dessanti üle Dnepri kardab.

9. Venemaal tõuseb pankrotti läinud inimeste arv.

10. putin mures, et Nordstream 2 ikka veel töösse ei lähe.

11. Vangide arv Venemaal jätkab kahanemist.

12. Okupeeritud aladel käib tugev surve vene passistamiseks.

13. kadõrovi pojast.

14. wagner olla saanud Hiina ettevõttelt kaks satelliiti (varasemalt).

15. Põhja-Koreast oli hakanud suurtükke Venemaa poole liikuma.

16. Lühiuudised.

1. Eile öösel rünnati jälle Izmaili sadamat Doonau kaldal droonidega, oli purustusi. Droonide lennud mujal ulatusid kuni poole teeni Lvivi poole. Alla lasti 33 droonist 25. Eile hommikul Harkivis hukkus kahe vene raketilöögi tagajärjel kaks inimest, neist üks laps, veel 28 inimest sai haavata. Täna öösel kostusid plahvatused Poltaava oblastis. Piiriülene pommitamine tõusis nii Brjanski kui Kurski oblastist Ukraina asulate pihta oma „tavapärasele” tasemele, vaid Belgorodi oblastist tuli üle piiri vähem pomme.

2. Eile vähenes Ukraina mõju Brjanski ja Kurski oblasti suunal. Belgorodi oblasti suunal oldi aktiivsemat ja võib-olla seetõttu oli siit ka vene kaudtuld vähem. Moskvas teatati drooni alla laksmisest. Sevastoopolis kostus eile hilisõhtul õhtul mitu plahvatus ja töötas õhutõrje. Lisaks teatas vene pool, et olla hävitanud enne Krimmini jõudmist ühe meredrooni. Mariupoli lähedal tulistas vene õhutõrje taas alla oma hävitaja Su.

3. Kupiansk-Kreminna: vene poole suurem rünnakute surve Synkivkale täielikult ebaõnnestus ja hoopis kaotati maad Lyman Pershyist läänes. Sealne metsaala on taas osaliselt Ukraina kontrolli all. Paaris rindelõigus oli veel vene poole kompimisi ja seal rindejoone muutusi ei tuvastanud.

4. Siversk: „vaikne”.

5. Bahmut: Bahmutist edelas jätkab Ukraina Andriivka suunal sammhaaval edenemist.

6. Donetsk: vene poole rünnakute arv on juba mitu päeva olnud tõusuteel ning kombitakse nii siit kui sealt, vanu kohti ja uusi kohti. Kõige kuumem on ikka Marinkas ja selle ümber ning Ukraina omade sõnul käib seal võitlus selle nimel, kellel on enim keldreid. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

7. Lõunarinne: sammhaaval…

Berdjanski suund: Ukraina hakkas siin suunal survet tõstma, vist pisu üritati ära kasutada ka mingit vene üksuste rotatsiooni. Hetkel kõlakas, et kuskil olla rotatsiooni käigus jäänud mõni vene possa üldse mehitamata…

Tokmaki suund: Novoprokopivka-Verbove juures lahingud jätkusid ning olla kummaski kandis Ukraina jätkanud possahaaval edenemist.

Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.

8. Herson: eile läks väga tihedaks vene poole kaudtuli Nova Kahhovka vastaskaldale ning selle lähima saareni, mille on oma kontrolli alla Ukraina võtnud. Ka kahtlustab vene pool, et Ukraina toob siia suunda lähemale jõeületuse tehnikat. Sillapead ka mõlemad Dnepri idakaldal alles.

9. Ühtse föderaalse pankrotiteabe registri Fedresursi statistika kohaselt on kohtute poolt rahaliselt maksejõuetuks kuulutatud venelaste arv ületanud 1 miljoni piiri. Eraisikute pankrotimenetlus on Venemaal kehtinud alates 2015. aasta oktoobrist. Alles selle aasta algusest on aga kohtuotsusega pankrotti läinud 249,9 tuhat võlgnikku, kirjutab RBC ametlikele andmetele viidates.

Iga kuu saab kohtu kaudu pankrotiseisu 26–30 tuhat inimest. Kuid üldiselt on pankrotimenetluste kasvutempo pidurdumas: kui 2020. aastal kasvas rahaliselt maksejõuetute kodanike arv 72,6%, siis 2021. aastal 62% ja 2022. aastal – 44,2%. Selle aasta algusest on kasv aastaga 28,8%. Järgmise aasta-kahe jooksul kasvab kohtuliku pankrotiavalduste arv umbes 30%, ütleb Fedresursi juht Aleksei Juhnin.

„Arvestades keerulist finants- ja majandusolukorda, kasvavat võlataset üldiselt ning eelkõige üle 80% laenukoormusega laenuvõtjate arvu ja sellest tulenevalt võlgnevusi, kasvab nõudlus kohtumenetluse järele järgmise aasta või paari jooksul,” öeldakse Rahvarinde Mihhail Aleksejevi ekspertprojektis „Laenuvõtjate õiguste eest”.

Pankrotimenetlus võimaldab eraisikul võlgu kustutada ja mitte maksta neid võlausaldajatele – pankadele või mikrokrediidi organisatsioonidele. Pankrotti võib minna kohtu kaudu ja lihtsustatud korras multifunktsionaalsete keskuste (MFC) kaudu. Esimesel juhul on kodanik kohustatud menetluse alustama, kui tema kohustused ületavad 500 tuhat rubla (5000 eurot) ja maksmata jätmise periood on kolm kuud. Kui võlasumma on väiksem, on pankrot kohtu kaudu vabatahtlik.

Lihtsustatud pankrot on Venemaal kehtinud alates 2020. aasta septembrist. Rahaliselt maksejõuetu staatuse saamiseks peab võlgnik ühendust võtma MFC-ga ja loetlema kõik oma kohustused. Pankrotiseisund määratakse, kui võlasumma on 50 tuhat kuni 500 tuhat rubla (500-5000 eurot), samuti kui kodanik tõendab, et tal ei ole vara ega rahalist suutlikkust võlga tagasi maksta.

Alates 3. novembrist laiendas valitsus juurdepääsu lihtsustatud pankrotile. Nüüd kehtib see kodanikele, kellel on võlgnevused vahemikus 25 tuhat kuni 1 miljon rubla (250-10 000 eurot) ja kelle põhisissetulek on pension ja igakuised lastetoetused, samuti neile, kellelt võlausaldajad ei saa enam kui seitsme aasta jooksul midagi tagasi saada.

„Kuna kohtuväline pankrotimenetlus on nüüd saadaval pensionäridele, rasedus- ja sünnituspuhkusel olevatele naistele ja teistele minimaalse igakuise sissetulekuga haavatavatele kodanike kategooriatele, ootame MFC-le avalduste arvu kasvu. Milliseks see kujuneb, on veel raske hinnata, kuid selgeid trende saame jälgida järgmise aasta esimese kvartali tulemuste põhjal,” lõpetas Aleksejev.

10. Reuters – Venemaa on jätkuvalt valmis tarnima Euroopasse gaasi säilinud Nord Stream 2 haru kaudu, kuid otsus on Saksamaal, ütles putin neljapäeval. Venemaalt Läänemere all Saksamaale kulgevad torujuhtmed Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 said 2022. aasta septembris toimunud plahvatustes tõsiselt kannatada, kuigi üks Nord Stream 2 torujuhtmetest jäi terveks.

„See on ainult Saksamaa Liitvabariigi valitsuse otsus – rohkem pole vaja. Täna on otsus, homme keerame kraani ja gaas voolab. Noh, nad ei tee seda, sest nagu me ütleme, Washingtoni piirkondlik komitee ei luba seda oma huvide arvelt,” ütles putin Valdai rahvusvahelises aruteluklubis osalejate küsimustele vastates.

putin ütles neljapäeval, et Ameerika gaasitarnijad Euroopasse võivad olla huvitatud torujuhtme kahjustamisest. „Alati tuleb vastata küsimusele – keda see huvitab. Loomulikult on huvitatud Ameerika energiaressursside tarnija Euroopa turule. Ameeriklased on seda juba pikka aega tahtnud ja nad on selle saavutanud. Ja kelle käe läbi, sellel pole enam tähtsust,” ütles putin.

Nord Stream 1, mille võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit aastas, on olnud 2022. aasta augusti lõpust hooldustööde tõttu jõude, kuid selle tööd pole kordagi taastatud Moskva ja Lääne vahelise vaidluse tõttu maismaapumbajaama varustuse üle. Sarnase läbilaskevõime ja kahe toruga gaasijuhet Nord Stream 2 ei võetud pärast ehituse lõpetamist 2021. aasta septembris enam kasutusele, kuna Saksamaa ametivõimud keeldusid projekti sertifitseerimast.

putin on juba teinud ettepaneku alustada gaasi eksporti Nord Stream 2 puutumata haru kaudu, kuid Saksamaa on selle võimaluse täielikult välistanud. Läänemere-äärsete kahjustatud gaasiekspordiliinide asendamiseks tegi putin ka ettepaneku luua Türgisse gaasikeskus. Projekt, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida Venemaa ekspordi kadumist Euroopasse, seisab nüüd silmitsi viivituste ja takistustega, mis on tingitud lahkarvamustest juhtimise ja muude küsimuste osas, ütlesid üksikasjadega kursis olevad allikad Reutersile septembris.

Venemaa kavatseb gaasitarneid suurendada, suurendades veeldatud maagaasi ja suunates eksporti teistele turgudele peale Euroopa, ütles putin neljapäeval. „Suurendame veeldatud maagaasi toodetava ja müüdava gaasi kogust. Saadame teistele turgudele, ehitame uued torusüsteemid, kus nad tahavad meie toodet näha ja see on absoluutselt konkurentsivõimeline ja tõstab nende riikide majanduste konkurentsivõimet, kuhu meie tooteid tarnitakse,” ütles Venemaa president.

11. Praegu on Venemaa kolooniates 266 tuhat inimest, ütles justiitsministri asetäitja Vsevolod Vukolov. Eelmise aastaga võrreldes vähenes vangide arv 54 tuhande võrra, mis sai ajalooliseks rekordiks, kirjutab Mediazona. FSIN lõpetas selle statistika avaldamise 2022. aasta novembris seoses vangide massilise värbamisega wagnerisse ja seejärel kaitseministeeriumisse. Mullu oktoobris teatati aga, et vene kolooniatest on kadunud 28 tuhat inimest. Veelgi enam, augustis oli neil umbes 348,9 tuhat süüdimõistetut.

Vukolovi avaldus oli esimene avalik teade vangide arvu kohta kolooniates 2023. aastal. Samas ei täpsustanud ta, mis perioodist ta räägib. Kui aga võrrelda käesoleva aasta oktoobri (266 tuhat) ja möödunud aasta (320,9 tuhat) arve, on vahe enam kui 54 tuhat inimest.

Varem arvutas Mediazona, et 2022. aasta lõpuks ulatus vangide vähenemine 32 tuhandeni. Seega võib oletada, et 2023. aasta kaheksa kuuga on kolooniad kaotanud 22 tuhat süüdimõistetut. Ajakirjanikud rõhutavad, et iga kuu täpsemate andmete puudumise tõttu on võimatu hinnata, kui palju 54 tuhandest värbati sõtta Ukrainaga.

Vangide värbamine Venemaa kolooniatest eesmärgiga neid rindele saata sai teatavaks 2022. aasta suvel. Esialgu tegi seda wagneri eesotsas prigožiniga, kes sõitis isiklikult kolooniatesse. Süüdimõistetutele lubati sularahamakseid ja armuandmist, kui nad nõustuvad poole aasta jooksul sõjas osalema.

Seejärel otsustas kaitseministeerium prigožini kõrvale tõrjuda ja hakkas vangidele lepinguid pakkuma: nad värvati üksusse nimega „Torm”. Selliste värvatute täpne arv pole teada. prigožin ütles, et kokku õnnestus tal meelitada 50 tuhat süüdimõistetut, kellest umbes 20% hukkus sõjas. Umbes nädal enne mässu ütles ta, et rindelt naasis Venemaale 32 tuhat vangi.

Septembri alguses tegi vene kaitseministeerium valitsusele ettepaneku registreerida vangid sõjaväes. Enne seda võisid kerge- ja keskmise raskusastmega kuritegude eest karistatavad kodanikud (v.a „äärmuslikud” kuriteod) sõlmida kaitseministeeriumiga lepinguid mobilisatsiooniperioodil ja sõja ajal. Ja juunis vabastas president putin sellised isikud kriminaalvastutusest. Nende karistusregister kustutatakse, kui neile määratakse riiklik autasu või vallandatakse teenistusest vanuse või tervise tõttu.

12. Zaporožje oblasti okupeeritud osa elanikud ei saa alates 2024. aastast enam arstiabi Ukraina passiga, ütles Venemaa poolt ametisse nimetatud piirkonna juht jevgeni balitski saates Rossija-24. Kuberneri sõnul loodavad võimud sel moel sundida inimesi võimalikult kiiresti saama Venemaa kodakondsust. „Pärast aastavahetust võtame kasutusele karmimad meetmed, sest meie territooriumil elavad ainult Vene Föderatsiooni kodanikud. <…> Kui enne aastavahetust saab inimene ravikindlustuse veel Ukraina passi kasutades, siis pärast aastavahetust ta seda enam ei saa,” hoiatas balitski.

Ta tunnistas, et „see on julm meede”, kuid lisas, et võimud peavad seda õigustatuks. „Te olete kas Vene Föderatsiooni kodanik <…> või vali ise: kui soovite minna Banderštati, siis palun, seal on Lvov,” ütles balitski. Kuberneri sõnul sai umbes 72% Zaporožje oblasti okupeeritud alade elanikest „valimisteks” Venemaa passid, kuigi võimud eeldasid, et neid on 80%. balitsky kinnitas, et enamik inimesi on lihtsalt „laisad” ja seetõttu viivitavad nad uue kodakondsuse saamisega.

On ka inimesi, kes vajavad luureteenistuste kontrolli – näiteks varem ATO-s (nagu Ukrainas Donbassi sõda 2014–2018 nimetatakse) osalenud. balitski nimetas ukrainlasi, kes viivitavad Venemaa passi saamisega muudel põhjustel, „ootajateks”. „Selliseid „teenindajaid”, väga spetsiifilisi, on 7-10 protsenti. Samuti ei kiirusta me nendega liiga palju, sest need hoiavad meie eelarvet kokku,” lisas ta.

Augustis sai teatavaks, et okupeeritud alade võimud kasutavad juba praegu väljapressimist Venemaa passi mitteomavate elanike vastu. Nii teatas Hersoni oblasti Lazurnõi küla juht Aleksander Dudka selliste inimeste arstiabi lõpetamisest. Ta märkis, et ukrainlasi peetakse „välismaalasteks” ja meditsiinitarbeid ostetakse Venemaa eelarve arvelt – vastavalt sellele ei saa sellised inimesed ravi taotleda. „Eelkõige puudutab see insuliinipatsiente, kes on juba kogenud, mis tunne on olla teise riigi kodanik. Sama hakkab kehtima ka humanitaarabi andmise ja muude küsimuste kohta,” hoiatas dudka ja ähvardas vene passita elanikke kriminaalvastutusega.

Kiiev on korduvalt teatanud, et okupeeritud aladel viibivad ukrainlased võivad oma dokumente muuta, kui see võimaldab vältida ohtu oma elule.

Venemaa ei kontrolli täielikult ühtki neljast Ukraina piirkonnast, mida ta püüab annekteerida. Varem allkirjastas putin dekreedi, mis näeb ette ukrainlaste väljasaatmise võimaluse okupeeritud aladelt. Dokumendi kohaselt tunnistatakse isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide, samuti Hersoni ja Zaporožje oblastite elanikke, kellel ei ole Venemaa kodakondsust „välismaalasteks” ja nad peavad saama passi enne 1. juulit 2024. Vastasel juhul ähvardab neid väljasaatmine.

13. Koraani põletamise eest vahistatud Nikita Žuraveli eeluurimisvanglas peksnud kadõrovi viieteistaastane poeg adam pälvis Tšetšeenia kangelase tiitli. Sellest teatas riigiduuma saadik adam delimhanov. Ta nimetas kadõrovi poega „säravaks eeskujuks erakordselt kompetentsest, igakülgselt haritud ja sihikindlast noormehest”. „Väga noorest peale näitas ta üles juhtimis- ja organisatoorseid omadusi, püüdles alati enda arengu poole ega raisanud kunagi aega,” sõnas delimhanov.

Ta märkis ka adam kadõrovi „erilisi edusamme” spordis: tema sõnul võitis teismeline „rea eredaid ja tingimusteta võite mainekatel segavõitluskunstide turniiridel”, tõestades end „tõelise sõdalasena”. „Olen veendunud, et adam toob tema rahvale ja riigile palju kasu ning teenib ustavalt ja järeleandmatult Isamaa huve,” lõpetas delimhanov.

25. septembril avaldas Tšetšeenia juht kadõrov video, milles tema poeg peksab eeluurimisvanglas Volgogradi elanikku Nikita Žuraveli, kes vahistati Koraani põletamise eest. Video kommentaariks ütles vabariigi pea, et on adama tegevuse üle uhke.

Video tekitas avalikkuses laialdast pahameelt, kuid õiguskaitseorganid keeldusid juhtunut uurimast. Groznõi politsei teatas, et adam kadõrov on 15-aastane ega ole jõudnud kriminaalvastutuse ikka veel.

kreml kaitsetu Žuraveli peksmist eeluurimisvanglas kommenteerida ei soovinud. Ka putin ei karistanud kadõrovit oma poja käitumise eest. Riigipea, vastupidi, julgustas teda, kiites heaks Moskvasse uue mošee ehitamise. Hiljem sai ka teatavaks, et Groznõi sai konkursist mööda minnes 2025. aastal Venemaa kultuuripealinna staatuse juba ette.

kadõrovi poeg ise postitas endast Instagrami foto allkirjaga: „Sa võid minuga lobiseda, vihata, kadestada ja arutada. Aga me mõlemad mõistame, et kui kohtume, naeratad mulle armsalt”. Seejärel keelas sotsiaalne võrgustik ta kuueks kuuks „kogukonna reeglite rikkumise eest”. Pärast blokeerimist lõi adam kadõrov uue konto ja postitas foto relvaga, lisades väljaandele kommentaari: „Üks samm ees”. Varem pälvis adam ja tema 17-aastane vend akhmat autasu „Silmapaistvuse eest terrorismivastases võitluses” ning mullu oktoobris ütles kadõrov, et tema alaealised pojad osalesid sõjalistes operatsioonides Ukrainas.

14. vene terrorirühmitus wagner omandas Hiina ettevõttelt kaks satelliiti ja õiguse kasutada orbiidipilte, et saada luureteavet oma Ukraina-vastase sõja jaoks. France Presse vaatas neid fakte kinnitavad dokumendid läbi. AFP teatel müüs Beijing Yunze Technology Co Ltd 15. novembril 2022 sõlmitud lepingu teksti järgi inglise ja vene keeles Nika-Frutile (üks prigozinile kuulunud ettevõte) kaks seiresatelliiti, mis kuulusid Hiina kosmosehiiglasele Chang Guang Satellite Technology (CGST). Need satelliidid JL-1 GF03D 12 ja JL-1 GF03D 13 on orbiidil 535 km kõrgusel. Satelliitide ja lisateenuste maksumus ulatus 235 miljoni jüaanini (umbes 30 miljonit dollarit).

Ühe Euroopa julgeolekuteenistuse agentuuri allikas ütles, et terroristid kasutasid lisaks Ukraina-vastastele sõjalistele operatsioonidele satelliidiandmeid ka operatsioonideks Aafrikas ja juunikuise „mässu” jaoks. Eelkõige väidab AFP allikas, et 2023. aasta mai lõpus tellis wagneri rühmitus fotod Venemaa territooriumist kogu Ukraina piiri ja Moskva vahelisel marsruudil – just sellel marsruudil korraldas prigožin kaks kuud hiljem Moskva-vastase kampaania. .

Samuti väidab allikas, et leping on endiselt kehtiv. Nagu märkisid agentuuri intervjueeritud eksperdid, viitab asjaolu, et prigožin oli sunnitud Hiina poole pöörduma, et vaatamata oma „kosmosejõu” mainele Venemaal pole enam sellist võimalust. Agentuuri teatel teadsid USA luureagentuurid sellise lepingu olemasolust.

24. veebruaril 2023 kehtestas USA kaubandusministeerium sanktsioonid Beijing Yunze Co. Technology sõnastusega „panuse eest Venemaa sõjalisse ja/või kaitsetööstuslikku baasi ning osalemise eest tegevuses, mis on vastuolus Ameerika Ühendriikide riikliku julgeoleku ja välispoliitika huvidega”. USA välisministeerium kehtestas 12. aprillil sanktsioonid ka ettevõtte Head Aerospace Technology vastu, kes oli vahendaja satelliidipiltide müümisel wagneri grupi ja prigožiniga seotud organisatsioonidele.

Agentuuri küsitletud eksperdid ei nõustunud sellega, kas Hiina kõrgem juhtkond teadis lepingust. Mõned eksperdid väidavad, et seda ei oleks saanud allkirjastada ilma liidri Xi Jinpingi sanktsioonita, samas kui teised leiavad, et Hiina sedalaadi otsustussüsteemi „tsentraliseerituse taset” pole vaja üle hinnata.

15. CBS News teatab nimetu Ameerika ametnikule viidates, et Põhja-Korea on väidetavalt alustanud Venemaale suurtükkide tarnimist Ukraina-vastaseks sõjaks. Ajakirjanikud kirjutavad, et pole veel selge, kas see ülekanne on osa uuest pikaajalisest tarneahelast või on tegemist piiratuma sõjalise abi saadetisega. Samuti pole teada, mida Põhja-Korea nende relvade eest vastu saab.

Septembris külastas Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un Venemaad, kus kohtus isiklikult oma Vene „kolleegi” Vladimir Putiniga. Mitmed Ameerika meediaväljaanded pakkusid selle reisi eelõhtul, et Kim küsib Putinilt kosmosetööstuse arendamiseks tehnoloogiat ning plaanib vastutasuks varustada Venemaad laskemoona ja relvadega.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller ütles 28. septembril, et Valge Maja näeb Pyongyangi ja Moskva suhetes arenguid. Tema sõnul ei peeta kahe riigi läbirääkimisi mitte ainult Venemaa relvade, vaid ka KRDV tehnoloogiate üle.

Lühiuudised

Mittetulundusühingute „Vaba Ukraina” ja „Abi Ukrainale” ühine konvoi sattus Ukrainas Venemaa raketilöögi alla. Eesti vabatahtlikud vigastada ei saanud, kuid nende varustus hävis.

vene riigiduuma asespiiker anna kuznetsova ütles vene uudistesaates: „Meie sõdurid leidsid dokumente, mis kinnitavad, et Briti sõjaväe ja eraettevõtete Coca Cola toel toimub laste ja inimelundite müük, millest Ukraina saab 7% oma riigieelarvest.” Njah, ei hakka isegi kommenteerima…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised