Sõja ülevaade: 345. päev – vene poole rünnakud ägenesid
Avaldatud: 3 veebruar, 2023
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. veebruar 2023:
vene poole rünnakud Kreminna juures ägenesid, Bahmuti juures on keeruline ja Donetski suunal roteerib vene pool vägesid, kremli bla-bla, töötajate puudus venemaal ning Põhja-Korea abi venemaale… eks videode vaatamine Ukrainast võtab vahel ikka pisarad jooksma küll…
Suuremaid õhurünnakuid eile Ukraina linnade pihta polnud va paar erandit. Harkivist kagus asuv Ternovaja kant peab pärast mõnepäevase vahega vene pommitamist taluma. Küll võeti eile päris tihedalt ette Siversk, Kramatorsk, Slovjansk jne rindest u 30-35 km kaugusel piki rindejoont. Sellist tulemustrit polegi juba ammu näinud. Kas on hakatud üritama võtta üle Ukraina kaudtuletaktikat (kuigi hetkel on pisu selgusetu, kuidas nad suure täpsuse korraga nii paljude sihtmärkide suunal saavutavad kui just lihtsalt profülaktilise töötlusega tegu pole). Piiriäärsed Ukraina külad said oma osa ja eriti tihe vene poole kaudtuletöötlus jätkus Harkivi oblastis. vene pool jätkas kurtmist, et miskit kuskil Ukraina jälle tabas.
Kupiansk-Kreminna: hetkel milblogijate väited, et vene pool on asunud rinde põhjalõigus mineerima teid ja sildasid. Kui vene pool tahab alustada suuremt pealetungi Svatove-Kreminna suunalt, siis võib see mõistlik tegevus olla, raskendamaks Ukraina siit suunalt rünnaku lõhkumist. Kaudtuld tavapäraselt Dvorichna-Kupiansk joonele. Svatove-Kupiansk maanteel ikka Novoselivke küla pärast lahingud jätkusid ning seni juba päris pikka aega asub küla hallis alas. Kaudtuld vene poolelt palju enamusele küladele maantee ääres suunaga Kupianski poole. Kreminna juures intensiivistas vene pool rünnakuid ning hetkel vaid kõlakas, et lääne suunal võidi u 2 km edeneda ja lõuna suunal metsas u 500 m. Kuna seal karmid lahingud jätkusid ka pimedas, siis hetkeseisu tuvastamine on keeruline. Rünnakute kasvatamiseks siin vene poolel jagub piisavalt väljaõppinud elukutselisi koos tehnikaga. Samaaegselt tiheneb vene kaudtuli lääne suunal asuvate külade pihta. Kreminna aga vaevleb Ukraina kaudtuletöötluse käes. Kui gerassimov määrati Ukraina suunal olevate vene vägede juhiks, siis putini käsk oli, et märtsiks peab olema nii Luganski kui Donetski oblast „vabastatud” ning selle käsu valguses tundub olevat vene pool juba mingi aeg toimetanud. Välismaa analüütikud arvavad, et vene pool üritab Ukrainat üllatada, aga kipub arvama, et see päris lihtne neil pole, sest suuremate väekoguste liikumine ja koondumine on päris hästi taevast tuvastatav. Siin rindel tundub vene võimalik rünnakusuund pigem Kreminnast lääne poole kõige tõenäolisem, sest kipub arvama, et mujalt ei saadaks liialt lihtsalt üle Oskoli jõe. Küll on hakanud vene pool Luganski oblastis välja lülitama mobiilset internetti…
Siversk: rünnakud Bilohorivka ja Spine küla suunal jätkusid, kuid edutult. Miskipärast on vene pool hakanud levitama uudist, et Ukraina on Bilohorivka küla maha jätmas, aga ei kipu seda arvama. Küll on külmad sealgi muutmas maapinna piisavalt tugevaks, et ümbritsevaid põldusid pidi saab laiemalt tankide ja soomukite toel ründama hakata. Kaudtuld keskmiselt.
Bahmut: väga keeruline olukord jätkub ja osa analüütikuid soovitavad Ukrainal Bahmut maha jätta, hoidmaks oma üksusi kevadiseks rünnakuks, millega saab nõustuda. Suure tõenäosusega on Ukrainal olnud piisavalt aega mitmekordse uue kaitseliini rajamiseks lisaks varasematele. Eks ohtlikum suund on siin otse põhja, lõikamaks Siverskit ära Slovjanski suunalt. Siinse Bilohorivka küla juures suutis vene pool mõnisada meetrit edeneda ja mitmeski rindelõigus Bahmuti juures on just kitsad metsaribad need kohad, kus vene jalaväel õnnestub piki metsariba liikudes massiga edeneda. Soledari suunalt üritas eile vene pool rünnakuid kolmel suunal nii põhja-, lääne- kui edelasuunal. Põhjasuunal Mykolaivka küla vallutati ja rünnakud jätkusid Rozdolivka ja Fedorivka küla suunas. Edela suunal jätkas wagner surumist Krasna Hora poole, aga siin Ukraina kaitse peab. Küla ründavad lõuna pool vene dessantnikud ja pole ka juba üle nädala edeneda suutnud. Kipub arvama, et vene poole kõrged isikkoosseisu kaotuste päevad jätkuvad. Bahmuti linnas lahingud käivad ja idaserval tundub, et päevas mõne maja kaupa vene pool edeneb. Sellise kiirusega tundub, et kulub isegi märts ära, et linna teise otsa jõuda. Opytne juures suutis vene pool maanteest Bahmuti suunal lõunas olevat heinamaad pidi jõuda esimeste majadeni. Klišiivka juures seni rinne peab ja juba vist nädal aega vene pool teatab igapäevaselt, et edeneb ja et on jõudnud suurest maanteest 2 km kaugusele. Küll on seal paar kohta, kus tankigagi saab otse lasta maantee suunas, aga õnneks puid enne teed kuni 100 m jagub. Kaudtuletöötlus vene poolelt tugev nii rindejoonele kui joonest u 10 km kaugusele. Eks näis, mis siin järgmine nädal toob.
Donetsk: eile tulid kõlakad, et mitmes rindelõigus hakkas vene pool üksusi välja vahetama, tuues juurde puhanumaid ja parema väljaõppega soldateid. Sestap langes ka mitmes rindelõigus vene kahuriväe töö. Vodyane juures siiski paar üritust oli ning Marinkaski lahingud väiksema aktiivsusega jätkusid. Vuhledari juures aga on vene merejalaväel raske. Olla vähemalt ühel päeva eelmine nädal kaotatud korraga üle 100 surnu ja u 200 haavatut. Just langes seal vangi neist 10 ja kuna olla tegu selle sama üksusega, kes Kiievi lähistel eelmine kevad kohalike suhtes inetusi korda saatis, siis kipub arvama, et nende väga põhjalik ülekuulamine algas. Kui nüüd keegi arvab, et neid hullult piinama hakatakse, siis ei usu, sest pigem kipub arvama, et nende tunnistusi on väga vaja dokumenteerimaks tehtud julmusi. Lisaks olla siin üks kompanii keeldunud edasi rünnakule minemast ja nende töötlemiseks sisevägi tööle pandi. Eks siia vene pool üksusi juurde toob ja arvata on, et nii Avdiivka kui Vuhledar on korraga suurema pealetungi paralleelsed suunad. Eile kasvas ka vene poole kahurituli Vuhledari kui selle ümbruse suunas, sestap kipub arvama, et siia kahureid/miinipildujaid juurde toodi. Ukraina jätkab Donetski pommitamist. Kõlakad käivad, et linnas olevat vene soldateid juba rohkem kui kohalikke elanikke.
***
Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell ja luurekad.
kremli bla-bla jätkub ja retoorikasse tuleb rohkem sõna hitler, natsid jne. putin hoiatas lääneriike sõja ohu eest venemaaga, kommenteerides tankide tarnimist Ukrainale. Tema sõnul on venemaal, „millega vastata” ja soomusmasinate kasutamine asja ei lõpeta. „Need, kes tõmbavad Euroopa riike, sealhulgas Saksamaad, uude sõtta venemaaga ja seda vastutustundetumalt kuulutavad seda kui fait accompli (tehtud või tagasivõetamatu tegu), need, kes ootavad lahinguväljal venemaa üle võitu, ilmselt ei mõista, et moodne sõda venemaaga on nende jaoks täiesti erinev,” ütles putin kontserdil Stalingradi lahingu võidu 80. aastapäeva auks. Ta tõi paralleeli ka suure isamaasõja sündmustega. „Uskumatu, aga tõsi: meid ähvardatakse jälle Saksa tankidega Leopard, mille pardal on ristid ja jälle tulevad nad venemaaga võitlema Ukraina pinnal Hitleri järglaste kätega, Bandera kätega,” ütles putin. Tema arvates ei mõista lääs, et venelased hakkavad vastu lööma, sest „emapiimaga omandasid nad võitjate põlvkonna traditsioonid”.
putini sõnu tema valmisoleku kohta vastata „mitte ainult soomukitega” kommenteeris tema pressisekretär peskov. See tähendab, et „kollektiivse Lääne tarnitavate uute relvade ilmumisel kasutab venemaa täielikult ära oma olemasoleva potentsiaali, et reageerida sõjalise erioperatsiooni käigus”.
Varem nõustus Saksamaa oma tankide Leopard 2 saatmisega Ukrainasse ja lubas neid teistest riikidest reeksportida, USA kinnitas aga valmisolekut M1 Abrams tankide üleandmiseks. Kokku tarnivad lääneriigid Kiievile 321 tanki, ütles Ukraina suursaadik Prantsusmaal Vadõm Omeltšenko. Sestap kipub kremlit pisu hirm valusa tankirusika ees tegema peatselt liialt kiirustavaid käike lahinguväljal. Inetusi põhjustavaid relvi neil arsenalis veel jätkub, kuid lääne tankide hävitamiseks mitte. Sestap siis venemaa piirkondade võimud otsustasid omakorda, et Lääne rasketehnika vastu võitlemiseks piisab rahalisest motivatsioonist. Transbaikalia kuberner osipov lubas iga hävitatud tanki eest miljon rubla ja tabatud tanki eest kolm. Seejärel täpsustas ta, et kui regionaaleelarvest nendeks makseteks ei piisa, kogutakse raha elanikelt kokku. Kuidas ta kavatseb venemaa ühe vaeseima piirkonna elanikke selliseid „annetusi” tegema veenda, Osipov ei täpsustanud. Samal ajal kiitis kreml heaks rahalised stiimulid varastatud ja hävitatud tankide eest. peskov nentis, et sellised meetmed aitavad kaasa „entusiastide” tekkimisele, kes need tankid kuidagi „põletavad”.
Vaatamata putini ähvardustele on venemaa võimud juba rutanud uuendama oma taotlusi läbirääkimisteks Ukrainaga pärast lääneriikide otsust tarnida neile vastupealetungiks tanke ja soomusmasinaid. vene välisminister lavrov ütles, et moskva soovib konflikti lõppu ja föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvienko märkis, et läbirääkimised Kiieviga on võimalikud „ilma eeltingimusteta”. Njah, kipub olema uue suurema rünnaku eelne meediatöötlus oma tavalises mahlas, mis ei tohiks enam lääne suunal töötada.
Copy uudisest kaasamõtlemiseks: igas teises venemaa ettevõttes on personalipuudus, sh kolmandikul puuduvad kvalifitseeritud spetsialistid, näitas vene keskpanga tegevusuuring (detsembri lõpus üle 1000 ettevõtte). Neist pooltel oli personaliprobleem varem ning neljandik seostas personalipuuduse tööjõupakkumise vähenemisega. Põhjuseks on suuresti „töötava elanikkonna väljarände, loomuliku kahanemise, ülemineku tööeast vanematesse vanuserühmadesse ja osalise mobilisatsiooni tagajärg”, loetleb regulaator.
Paljudes tööstusharudes pole nii kaua olnud piisavalt töötajaid, kuid neid pole kuskilt võtta. Sanktsioonide tagajärjed on tekitanud tööturul tõelise ummiku. Mõned tööstusharud ja ettevõtted on elavnenud ning vajavad inimesi – suurenenud on importi asendavate ja kaitsetoodete toodang, teatab keskpank. Teised on probleemidesse uppumas, kuid teevad kõik endast oleneva, et vältida koondamisi – osalt ei taha nad probleeme võimudega, osalt püüavad hoida töötajaid tervenemislootuses. See takistab personali liikumist: nagu kirjutab keskpank, „töötajate arvu säilitamine ettevõtetes, mille toodang on erinevate osalise tööajaga töörežiimide kasutamise tõttu vähenenud, mis takistas personali liikumist.”
Suurim tööjõupuudus oli keskpanga nimekirjas masinaehituse, metallurgia, ehituse ja transpordi ettevõtetes ning impordi vähenemine suurendas nõudlust mitmete tehnoloogiatööstuse toodangu järele ning tõi kaasa vajaduse suurenemise masinaehituse ja laevaehituse, naftakeemia ja metallkonstruktsioonide tootmise töötajad.
Kuna inimesi pole piisavalt, tuleb neid rahaga meelitada (või hoida). Palgad on venemaal hüvitanud teise kvartali ebaõnnestumise ja on reaalselt (inflatsiooniga korrigeeritud) juba kõrgemad kui eelmisel aastal (novembris keskmiselt 63 060 rubla võrreldes 2021. aasta novembri 55 639 rublaga, kasv 13,3%. Keskpanga uuringu järgi tõstis eelmisel aastal 82% ettevõtetest töötajate palka, 74% plaanib seda (aga mitte nii palju).
Inimeste üle võib rõõmustada, aga palgatõusul on mitmeid kõrvalmõjusid. Palgad kasvavad kiiremini kui tööviljakus – see võib inflatsiooni kiirendada, hoiatasid keskpanga analüütikud. Selline kiirem palgakasv vähendab venemaa majanduse niigi madalat efektiivsust. Lisaks ei lahenda see põhiprobleemi – tööjõupuudust, mis, nagu hoiatavad keskpanga analüütikud, võib takistada struktuurimuutuste protsesse.
Lihtne näide keskpanga ülevaatest. Kasvava riigikaitsetellimuse täitmiseks on kaitseettevõtted suurendanud nõudlust tööerialade spetsialistide (lukksepad, keevitajad, komplekteerijad, masinaoperaatorid, autojuhid) ning inseneri- ja tehnilise personali järele. Nende meelitamiseks tõstsid nad palku ja „selle tulemusena seisid tsiviiltoodete tootjad silmitsi tööjõuressursside väljavooluga”. Keskpank nimetas riigikaitsekorra kasvu mõju tööjõu nõudluse muutusele „oluliseks”.
Asi pole ainult selles, et tsiviilettevõtted jäid töötajateta. Kaitsetööstuse võimalused, selle efektiivsus on palju madalam kui tsiviiltööstusel, selgitas PF Capitali peaökonomist Jevgeni Nadorshin. Nii et majanduse efektiivsus sellisest personalivoolust väheneb veel veidi. Keskpanga uuring näitas, et seistes silmitsi terava personalipuudusega vaatavad ettevõtted värbamispoliitikat uue pilguga. Kasvanud on soovituste kaudu töötajate otsimist kasutavate ettevõtete arv. Paljudes tööstusharudes on kasvanud huvi nii nooremas kui ka vanemas eas naissoost ja meessoost taotlejate vastu traditsiooniliselt meeserialadele. Tööpakkumised naisjuhtidele. Siberi ettevõtetes võeti ajutiselt tööle alaealised (alates 16. eluaastast) ja palgati vanemaid töötajaid. Paljud teatasid, et palkavad rohkem noori spetsialiste. Koolitusprogramme on järjest rohkem.
Töötajate palkamine muutub järjest keerulisemaks. Peaaegu pooled ettevõtted teatasid detsembris värbamisprobleemidest (2021. aasta veebruaris oli kolmandik). Peamisteks põhjusteks on ebapiisav pädevustase ja palkade kasv. Migrandid pole probleemi veel lahendanud. Nende sissevool kasvas võrreldes 2021. aastaga (11 kuuga 30%), kuid ei olnud piisav piirkondade personalipuuduse täitmiseks, teatab keskpank. Lisaks vähenes riiki saabunud migrantide arvu üldise kasvuga riiki saabunud kõrge kvalifikatsiooniga välisspetsialistide arv 29%. 2022. aasta lõpuks on suurenenud personalipuudus, eriti tugev kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel erialadel, resümeerib keskpank.
Põhja-Korea suund: Põhja-Korea valitsus andis venemaal asuvatele Põhja-Korea kaubandusettevõtetele korralduse valida personali, kes saadetakse isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikidesse (DPR ja LPR), kirjutab South Korean Daily NK allikatele viidates. Tellimus laekus 20. jaanuaril. Selle said KRDV kaitseministeeriumiga seotud ettevõtted Cholhyon Construction ja Kumrung Construction. Nad pidid enne jaanuari lõppu välja valima mehed vanuses 19-27 aastat. Arvestades ettevõtete sidemeid sõjaväega, soovib Põhja-Korea saata Donbassi „pigem sõdureid või politseinikke kui tsiviilisikuid”, kuna neid on „kergem kontrollida”, väidavad allikad. Samuti muudab see sõjaväelaste jaoks oma ohutuse tagamise lihtsamaks. Ukraina okupeeritud aladele saadetavate KRDV kodanike täpne arv pole teada. Väljaande vestluskaaslaste sõnul hakkab „esimene erakond” koosnema 300-500 inimesest. Põhjakorealased peavad olema abielus, et nende pereliikmed riiki jääksid, et aidata väidetavalt vältida deserteerumist. Tõenäoliselt on nad „ärireisil” veebruari keskel või märtsis. Käskkirjas ei täpsustata, millised ülesanded määratakse Ida-Ukrainasse jõudmisel julgeolekujõududele. Siiski usuvad allikad, et suure tõenäosusega tegelevad KRDV kodanikud „taastamistööga” ega osale vaenutegevuses. Mida Pyongyang vastutasuks saab, pole teada. Sõjapiirkonnas võivad Põhja-Korea sõjaväelased aga saada kolm korda rohkem kui venemaal, kusjuures neile makstakse palka ka kodus. Väljaanne märgib, et KRDV valitsus võib saada riigi eelarvesse täiendavat sõjalist tulu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
